Eesti ranna- ja siseveekaluritd saavad toetust, et välja vahetada olemasolevad passiivsed püügivahendeid ehk mõrrad hülgekindlamate ja selektiivsemate vastu. Samuti pakub toetumeede võimalust soetada hülgepeleteid, mis peletavad helisignaali abil hülged püügivahenditest eemale.
Maastikuelementide arvukad hüved
Põllumajanduslik tegevus sõltub paljudest teguritest; oluline osa neist on looduse pakutavad hüved, nagu tolmeldamine ja aineringe. Looduse hüvesid aitab tagada põllumajandusmaastik, mis on ruumiliselt mitmekesine ning kus toimetavad erinevad liigid. Sellest, kuidas põllumajandusmaastikku mitmekesistada maastikuelementidega, kirjutab Rufus Trepp.
Kakskümmend aastat Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat ̶ kuidas meil on läinud?
Teise maailmasõja järel, 1950. aastatel otsustati Euroopas sõjaohu vältimiseks lõimida riikide majanduslikud ja poliitilised huvid, sealhulgas põllumajanduspoliitika, mille peamine eesmärk oli tõsta tootlikkust. Ka tänapäeval on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika üks olulisemaid eesmärke tagada liidus toidujulgeolek, maapiirkondade areng, keskkonnasäästlik tootmine ning mõistlik sissetulek tootjatele. Tänavusel liitumise juubeliaastal on põhjust teha kokkuvõtteid ja vaadata tulevikku.
Kuidas muuta avalikus sektoris tellitav toit tervislikumaks ja keskkonnahoidlikumaks?
Iga päev toitlustab avalik sektor üle 270 000 inimese, koolilastest ajateenijateni. Tervisliku ja keskkonnasäästliku toidu pakkumine neile kõigile toetab nende tervist, vähendab tervise ja keskkonnaga seotud kulusid ühiskonnas ja on lähiaastate reaalsus.
Kui hästi on Eesti kaetud pakiautomaatidega?
Kui hästi on Eesti kaetud pakiautomaaditeenusega ning mida arvavad teenusest kohalikud omavalitsused? Nendele küsimustele on otsitud vastuseid värskelt valminud analüüsis, mille koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Sellest, millised olid analüüsi peamised leiud ja järeldused, kirjutab Taavi Kurvits ministeeriumi regionaalarengu osakonnast.
Ülevaade regionaalarengu programmidest Ida-Virumaal
Ida-Virumaa on suur ning mitmekesise looduse ja põneva tööstustaustaga piirkond. Maakonna sotsiaalmajanduslik olukord annab aga kahjuks mitme näitaja puhul aimu mahajäämusest võrreldes Eesti keskmisega. Postituses toome näiteid toetustest, mida antakse Ida-Virumaa elu- ja ettevõtluskeskkonna parandamiseks.
Kaskaad ja veterinaarravimid
Mis on veterinaarias kaskaad ja kuidas see mõjutab loomade ravi ja ravimite kättesaadavust?
Sealiha tootmine Eestis
Teadlased, loomakasvatajad, lihatootjad ja -kaupmehed on märganud, et tarbijad on muutunud sealiha suhtes tähelepanelikumaks ning kohati ka kriitilisemaks – üha rohkem tuntakse huvi, kus ja millistes tingimustes loomi kasvatatakse. Samuti pööratakse suuremat tähelepanu liha kvaliteedile.
Ministeerium arutab harrastajatega püügiõigustasude ajakohastamise üle
Kalad on Eesti loodusvara, mille kasutamiseks on enamikul juhtudest kohustus tasuda keskkonnatasu harrastuspüügiõiguse näol. Miks on tasud harrastuspüügil olulised ja kuidas on neid plaanis ajakohastada?
Vahekultuurid – kingitus mullale
Mis on vahekultuurid ja kuidas neid kasvatada? Sellest kirjutavad Maaelu Teadmuskeskuse agrotehnoloogia valdkonna teadur Merili Toom ning teravilja ja õlikultuuride valdkonna vanemteadur Ülle Tamm.