Hobumajandus on Euroopas üha kasvav sektor – ratsutajate osakaal kasvab igal aastal umbes 5% ja sektori majanduslik maht on 100 miljardit eurot. Hobumajandusest annab tänases Maablogi postituses ülevaate põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.
Inimene alustas hobuse kodustamisega ligikaudu 4000 aastat enne meie aega. Sellest ajast saadik on hobune olnud inimesele väga suureks abimeheks ja kaaslaseks. Samas on hobuse roll läbi aegade oluliselt muutunud. Kui viimase tuhande aasta jooksul oli just hobune see, kelle abil toimusid mitmed olulised arengud näiteks põllumajanduses, siis tänapäeval kasutatakse hobust peamiselt ratsutamiseks.
Hobuste arv maailmas
Kui 2009. aastal oli FAO andmetel maailmas 60 miljonit hobust, siis järgnevatel aastatel see näitaja mõnevõrra vähenes ja oli 2011. aastal 58,5 miljonit. Üheksas maailma riigis oli 2011. aastal üle miljoni hobuse, sh USA-s 10,15 miljonit, Hiinas 6,77 miljonit, Mehhikos 6,35 miljonit, Brasiilias 5,5 miljonit ja Argentiinas 3,59 miljonit. Euroopa riikides on kokku 5,83 miljonit hobust. Mõnedes riikides hobuste arvukus tõuseb, teistes aga langeb.
Kui vaatame meie naaberriike, siis Soomes oli 2011. aastal 75000 hobust, Lätis 12000, Leedus 44700 (vastav näitaja on kiires langustrendis – veel 2009. aastal oli Leedus 54400 hobust) ja Rootsis 97000 hobust.
Vaadates hobuste arvu 1000 elaniku kohta Euroopa riikides, on esikohal Rootsi, Belgia, Taani ja Holland.
Lisaks hobustele oli 2011. aastal maailmas veel 43 miljonit eeslit (Eestis on PRIA andmetel 2014. aastal registreeritud üks eesel) ja 10 miljonit (Eestis 7) muula.
Hobuste arv Eestis taas tõusuteel
Eestis on hobuste arv olnud varasematel aegadel kõrge ja nüüdki on nende arvukus vahepealsest madalseisust kerkimas. 1923. aasta statistilise aastaraamatu „Eesti põllumajandus“ andmeil oli näiteks 1916. aastal Eestis 178 447 ja 1922. aastal 192 199 hobust.
Kui veel 1939. aastal oli riikliku statistika kohaselt Eestis ligi 219 000 hobust, siis Eesti Entsüklopeedia andmetel oli see näitaja 1960. aastal 66000, 1970. aastal 31000, 1980. aastal 13800 ja 1990. aastal 8600. Kõige madalam oli see näitaja Eestis arvatavasti 2000. aastal – 3600 hobust.
Viimastel aastatel on hobuste arvukus olnud jällegi tõusuteel (vt tabel) ja 2014. aastal on meil PRIA registri andmetel üle 12000 hobuse. Viimase viie aasta jooksul on juurde tulnud ligi 4000 hobust.
Tabel. Hobuslaste arv Eestis (PRIA andmed)
| Kuupäev | Hobuste arv | Eeslite arv | Muulade arv | Hobuslasi kokku |
| 31.12.2009 | 8592 | 1 | 1 | 8594 |
| 31.12.2010 | 9315 | 1 | 2 | 9318 |
| 31.12.2011 | 9932 | 1 | 3 | 9936 |
| 31.12.2012 | 10 525 | 1 | 4 | 10 530 |
| 31.12.2013 | 11 095 | 1 | 4 | 11 100 |
| 16.07.2014 | 12539 | 1 | 7 | 12547 |
Hobune, teenusmajanduse töötaja
Kui räägime hobusest tööloomana, siis klassikalises tähenduses peame silmas hobust põllu- ja metsatööde tegija või veoloomana. Pikki aastatuhandeid on hobust kasutatud ka sõjanduses. Tänapäeval teeb hobune (Euroopas) valdavalt teistsuguseid töid ja võib isegi öelda, et hobust kasutataksegi valdavalt teenusmajanduses – ratsutamine, turism (näiteks ratsamatkad, saani- ja kaarikusõit), sport, keskkonnahoid (erinevate loodusalade hooldamine ja karjatamise abil maastike avatuna hoidmine ning bioloogilise mitmekesisuse säilitamine), hobuteraapia jne.
Carolina Liljenstolpe (SLU, 2009) poolt läbiviidud uuring näitas, et Euroopas on hobumajanduse kõige olulisemateks osadeks treeningud, söödatootmine, tõuaretus ja hobuste pidamisteenus (üüritallid), mõnedes riikides ka hobuturism. Üüritallide pidajad osutavad tavaliselt ka muid teenuseid: söödatootmine ja müük, hobuste müük (sporthobused, võidusõiduhobused, traavlid), ratsamatkad, ratsalaagrid, hobutarvikute müük, ratsakoolid, hobutransport, hobuteraapia jne.
Mõnedes riikides on hobune oluline ka lihaloomana. Näiteks 2005. aastal toodeti maailmas 720168 tonni hobuseliha, suurimateks tootjateks on Hiina, Mehhiko, Argentiina, Kasahstan ja Itaalia.
Hobumajandussektor annab Euroopas tööd ligikaudu 400 000 inimesele ja 6 miljonile hobusele. Arvestades hobumajanduse nii otseste kui kaudsete mõjudega on näiteks Rootsis leitud, et 10 hobust loovad ühe töökoha. Suurbritannias on leitud, et üks töökoht tuleb 5-7 hobuse kohta. Saksamaa ja Austria uuringute alusel tuleb üks töökoht juba 3-4 hobuse kohta.
Hobustega karjatatakse 6 miljonit hektarit püsirohumaid. Sektori majanduslik maht koos seotud valdkondadega on Euroopas muljetavaldav 100 miljardit eurot aastas.
Maaelu arengukava 2014-2020 raames on plaanis jätkata hobumajanduse toetamist ohustatud tõugu looma pidamise ning loomade heaolu toetuse raames. Samuti on hobusektoril jätkuvalt juurdepääs MAK 2014-2020 koolitus-, nõuande- ja investeeringutoetustele.
Illar Lemetti, põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler
Maablogi 
Millegipärast pole autor poolt sõnagi kõnelenud ainsast tõesti lollikindlast mehhanismist hobumajanduse edendamisel – võiduajamiste koostööst totoga. Hobumajandus on õitsval järjel ainult seal, kus töötab hästi turundatud hobuste võiduajamiste maailm ja selle kese on omakorda arukalt korraldatud totalisaator.
Võib päris kindlameelselt kinnitada, et Rootsi, Soome, Prantsusmaa, Suur-Britannia, USA, Okeaania jt vägevate hobumaade kese ongi võiduajamised koos totalisaatoriga. Totalisaator pakub kodanikele pidevat võimalust anda raha hobumajanduse edendamisse. Toto ise annab vastu aga võimaluse saada suur toto-võit. Täpselt nii nagu tegutseb loterii.
Ratsaturism, ratsasport ja teised hobuste kasutusalad toovad heal juhul vaid kröömikese raha hobustele. Tavaliselt aga kulutavad rohkem, kui sisse toovad.
Nõnda pole Tallinna hipodroomi hääbumise ja toto tegevuse väljasuretamise aegadel sugugi põhjust arvata, et lood hobustega praegu järjest paremaks muutuvad.
Kui palju hobumajandus aastal 2007 andiski põllumajanduse kogukäibest? 0,05% on üks number, mis minul meeles.