Pestitsiidijääkide ohutuse hindamine

Inimese tervise kaitsmiseks sätestatakse puu- ja köögiviljades sisalduda võivatele pestitsiidide toimeainete jääkidele piirnormid (MRL). Nende aluseks on põldkatsed, kus pärast taimekaitsevahendi korrektset ja kontrollitud kasutamist mõõdetakse toimeainejääkide kogust saaduses.

Foto: pixabay.com.

Pärast toimeainete hindamist ja ümberhindamist antakse hinnang iga toimeaine jääkide maksimaalsele võimalikule sisaldusele. Hinnangu koostamise raames tehakse kindlaks, kas toimeaine selline kogus saaduses on inimeste tervisele ohtlik või mitte, arvestades toksikoloogilisi võrdlusväärtuseid (talutav ööpäevane kogus ehk ADI^[1], akuutne standarddoos ehk ARfD^[2]) ning toitumisuuringute andmeid. Ehk siis lihtsustatult leitakse arvutusmudelitega, kui palju tarbija toimeaine jääke toiduga tõenäoliselt saab, ning saadud tulemusi võrreldakse toksikoloogiliste võrdlusväärtustega.

Advertisements

Maaelu tulevik on noorte kätes

Eestis on põllu- ja maamajandusvaldkonna erialasid võimalik õppida mitmetes heades koolides. Millistel erialadel ja miks peaks sinna õppima minema, kirjutab maablogis maaeluminister Mart Järvik.

Elu maal viivad edasi tugevad ja tegusad kogukonnad, kuhu vajame noori liidreid. Põllumajandus, kalandus, toidutootmine ja toidukultuur moodustavad jätkuvalt olulise osa Eestist. Praegune elu maal erineb paljuski varasemast. Tänapäevane tipptasemel tehnoloogia on kasutusel nii laudas, põllul, metsas kui aias. Digilahendused on maaelu igapäevane osa. Kahtlemata ei tohi unustada maaelu romantilist külge ning ilusat Eestimaa loodust. Maaelu on väga mitmekesine – lisaks põllu- ja metsandussaaduste tootmisele ja töötlemisele saab tegeleda maaturismi arendamisega, aiandusega või mesindusega. Populaarsust koguvad nii lamba- kui hobusekasvatus, eksootikat soovijatel on võimalus kasvatada näiteks jaanalinde või alpakasid.

Selle aasta kõige tublimad maamajanduserialade lõpetajad. Foto autor: Indrek Hirs

Edukas põllumajandustootja on kulutõhus, uuenduslik ja suure tootlikkusega

8. juulil esitleti Roomas 2019. aastal OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni) ja FAO (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni) koostöös valminud põllumajandus- ja kalandussaaduste turu- ja hinnaprognooside raportit („OECD-FAO Agricultural Outlook 2019–2028“). Raportist selgub, et Euroopa Liidu tootjate võimalused peituvad endiselt kulutõhususes, uuenduslikkuses ja tootlikkuse tõusus ja arvestada tuleb muutuvate tarbijaharjumuste ning saaduste hinna madala tasemega, kirjutab Maaeluministeeriumi majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo nõunik Katre Kirt.

Foto:  Karsten Paulick / Pixabay

Taimekaitsevahendite turustamine Eestis ja võrdlus Euroopa Liiduga

Statistikaameti hiljuti avaldatud andmed näitavad, et Eestis on taimekaitsevahendite turustamine vähenenud. Mida ja kui palju meil täpsemalt turustatakse ning kus paikneb Eesti võrdluses teiste Euroopa riikidega, kirjutab Maablogis Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja Maris Raudsepp.

Foto: Katrin Press

„Minu arm“ ja Eesti toit

Eeloleval nädalavahetusel, 6.–7. juulil toimub juubelilaulupidu „Minu arm“ . Nagu traditsiooniks saanud, on ka sel aastal laulupeol Eesti toidu ala, kus saab nautida eestimaiseid maitseid ning küsida teavet avatud talude päeva kohta. 

Eesti toidu ala laulupeol

Eesti maaelu arengukava keskkonnatoetused ja põllumajandustegevused käivad käsikäes

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 raames on meie põllumeestel võimalik taotleda kahtteist pindala- ja loomapõhist toetust. Nendega soodustatakse mitmesuguseid tegevusi, näiteks mesilastele korjealade rajamist, aga ka maa hoidmist talvise taimkatte või rohumaa all, turvas- ja erodeeritud muldade kaitsmist, loomade karjatamist, ohustatud tõugude ja kohalike sortide säilitamist, poollooduslike koosluste hooldamist ning palju muud. Suuremale osale meie põllumajandusmaast on taotletud erinevaid keskkonnatoetusi. 2018. aastal majandati keskkonnasõbralike meetoditega rohkem kui 445 000 hektaril. Sellele lisaks toetati ligi 176 000 hektari põllumajandusmaa majandamist mahedana, kirjutab Põllumajandusuuringute Keskuse põllumajanduskeskkonna seire ja uuringute büroo peaspetsialist Ere Ploomipuu.

Keerispea on kimalastele põllumajandusmaastikul väärtuslik toidutaim. Foto: Viio Aitsam

Euroopa kalanduse oma X-tee aitab illegaalse püügi vastu

Euroopa Liidus kasutatakse kalapüügiandmete vahetamiseks andmevahetuskihti FLUX, kus ligi 85 000 kalalaeva vahetavad turvatud kanalit pidi püügiandmeid. FLUX süsteemist ja selle kasulikkusest kirjutab Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna kutselise kalapüügi korralduse büroo nõunik Keno Kaasiksoo.

85 000 kalalaeva jagavad omavahel püügiinfot

Euroopa Komisjoni merendus-ja kalandusasjade peadirektoraat koordineerib mitut Euroopa Liidu ja muu maailma merendusega seonduvat arendusprojekti. Üks neist on andmevahetuskiht FLUX (Fisheries Language for Universal eXchange), mida kasutab enamik ELi liikmesriikide administratsioone ning mille kaudu saab jälgida ligi 85 000 kalalaeva.

FLUX loodi selleks, et Euroopa Liidu riigid saaksid omavahel vahetada kalandusega seotud andmeid, sh püügiandmeid (FA), ostudokumente (SALES), kalalaevaregistri andmeid (VESSEL), igakuiseid kogupüügi aruandeid (ACDR), kalalaevade positsiooniandmeid (VMS) jms. FLUXi kaudu saab asjaosalistele jagada infot, kes ja kus millist liiki, kui palju ja milliste püügivahenditega kala püüdis. Samuti saab jagada infot, kus kalasaagiga randuti ja millised transpordi- või müügitegevused sellele järgnesid.

Selline ühtne transpordikiht FLUX tugineb SOAP-veebiteenustel ja meenutab mitmes mõttes riigiasutuste ja erasektori vahelist X-tee lahendust, kus pooled vahetavad andmeid krüpteeritult turvatud kanalit pidi.

Natura 2000 erametsatoetus kaitseb Eesti metsade elurikkust

Õrnu ja ohustatumaid, kuid toimivaid ja elurikkaid looduslikke kooslusi tuleb Eesti metsades hoida. Mida rohkem on selliseid kooslusi, seda rohkem on õhku ja puhast vett ning seda paremini suudame kohaneda kliimamuutusega. Seetõttu on Eesti metsadest võetud kaitse alla veerandijagu, millest omakorda 13% on range kaitse all. See seab piirangud metsa tavapärasele majandamisele või välistab viimase üldse, kirjutab Maaeluministeeriumi maaparanduse ja maakasutuse büroo peaspetsialist Kristine Hindriks.

Vana loodusmets Lahemaa rahvuspargis, foto: Riina Kotter

Hekseldamisest läbi maakasutuse prisma

Põllumajandusmaa läheb iga aastaga järjest enam aktiivsesse kasutusse. Tänases Maablogis selgitab maaeluminister Mart Järvik otsust lubada ühtse pindalatoetuse saamiseks rohumaid jätkuvalt hekseldades hooldada.

Aasta oli 2003. Põllumajandusmaad oli kasutuses alla 800 000 hektari. Mööda Eestimaad ringi sõites võis kohata kasutusest välja langenud ja võssa kasvanud põllulappe. 15 aastat hiljem on kasutuses peaaegu 1 miljon hektarit põllumajandusmaad, meie põllud on hooldatud ja enamasti aktiivses kasutuses.

Foto: Sabine van Erpa/Pixabay.

Toidutööstused kutsuvad külla

Eesti toidupoodides valitseb igapäevaselt külluslik valik. Oleme harjunud leidma oma lemmiktooteid tuntud poekettide riiulitelt ning neid pikemalt mõtlemata toidukorvi tõstma. Küsimus, kuidas nad oma maitse ja vormi saavad, jääb tavaliselt tahaplaanile. Vähemalt kord aastas saab sellele aga hõlpsalt vastuse, sest avatud toidutööstuste nädal pakub harukordset võimalust minna ja piiluda toidutööstuste telgitagustesse ning näha kõike oma silmaga.

Sel aastal avab 28 ettevõtet üle Eesti kõigile huvilistele oma uksed ja korraldab sisukaid ekskursioone. Juba nüüd saavad kõik huvilised kodulehel www.eestitoit.ee külastuse broneerida ning 27. mai – 1. juuni valitud ettevõtet või ettevõtteid kohapeal uudistada.

Foto: Tiit Koha