Usaldusväärsus mahepõllumajanduses

Mahepõllumajandusliku tootmisega tegelevate ettevõtete arv on Eestis suurenenud aasta-aastalt. Seda on soosinud nii suurenev soov toota loodussõbralikult kui ka mahetoodangu eest makstav kõrgem hind. Käes on aktiivne tootmise hooaeg ja tootjatel on vaja teha olulised otsused. Eesti mahetootjad peavad olema teadlikud, millised on nõuded ning mida ja kuidas neid täita. Oluline on meeles pidada, et vale otsus võib mõjutada kogu sektori usaldusväärsust Eestis sees, aga ka väljaspool, kirjutab Maablogis Põllumajandusameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna juhataja Anu Nemvalts.

Foto: Katrin Press

Advertisements

Integreeritud taimekaitse aitab piirata kahjustajate levikut

Kui hoolikalt kombineerida bioloogilisi, mehaanilisi ja keemilisi taimekaitselahendusi, saab tõsta kultuurtaimede vastupanu- ja konkurentsivõimet, hoida taimekahjustajad majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud tasemel ning säilitada tasakaal looduse ja inimtegevuse vahel, kirjutab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja Maris Raudsepp.

Taimekaitsevahendi professionaalne kasutaja peab kahjustajate leviku piiramiseks ja tõrjeks rakendama integreeritud taimekaitset. Õigel ajal tehtud tarkade valikutega saavutab terve taime, hea saagikuse ja puhta keskkonna.

Kartulimardikas (Leptinotarsa decemlineata). Foto: Eesti Taimekasvatuse Instituut

Muldade happesus ületab põllutaimede taluvuspiiri

Üks oluline mulla seisundi näitaja on kaltsiumisisaldus, millega arvestamine võimaldab lubiväetisi kasutada täpsemalt − vastavalt mulla vajadustele. Kaltsium on mullale ja taimedele sama tähtis kui näiteks inimesele, kuna mõlemal tekivad kaltsiumipuudusel terviseprobleemid. Muldade happesustki taluvad taimed vaid teatud piirini ja seetõttu on muldi vaja pidevalt lubjata, kirjutab Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrotehnoloogia osakonna vanemteadur Valli Loide.

Mulla happesusest (pH 3,9; Ca 110 mg/kg) kahjustatud odrapõld. Foto: Ahti Nurm

Toitlustamise ökomärk – lihtne võimalus tarbijat teavitada

Mahetoit on tarbijate seas üha populaarsem ning toidukaupluste ja turgude kõrval on arvestatavaks mahetoodete pakkujaks kujunemas ka toitlustusettevõtted. Tarbijat huvitab üha enam, kust tema toit pärineb, ja seepärast on mahetoidust saanud oluline müügiargument, kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist Karin Zereen.

Alates 2017. aasta märtsist saavad kõik toitlustajad toidu valmistamisel kasutatud mahetoorainele viidata selleks mõeldud ökomärgiga. See on lihtne võimalus tarbijaid teavitada. Samuti on märgi abil hõlpsam leida mahetoorainet kasutavaid söögikohti.

Eesti riiklik mahetoitlustamisele viitav märgistus olenevalt toitlustusasutuses kasutatava mahetooraine osakaalust – 20–50%, 50–80% või 80–100%.

Kibedamaitselise kurgi, suvikõrvitsa ja kõrvitsa söömine võib põhjustada toidumürgistust

Kõrvitsaliste sugukonda kuuluvad näiteks kurk, kabatšokk, kõrvits, pudelkõrvits, suvikõrvits, melon ja arbuus. Selle sugukonna toiduks kasutatavate taimede viljad ning õied võivad vahel olla mõrud. Kibeda maitse annavad viljadele ühendid nimega kukurbitatsiinid, mis võivad toidumürgistust põhjustada, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Siret Surva.

Kukurbitatsiinid on mürgised, seetõttu võib mõru vilja söömine põhjustada olenevalt kogusest kõhukrampe, limaskesta tursumist ja kõige halvemal juhul isegi surma. Samas pole pidev toidukaudne kokkupuude kukurbitatsiinidega eriti tõenäoline, kuna ainet esineb toidutaimes väga juhuslikult. Kui viljas esineb kukurbitatsiini, on selle maitse ka kibe ja ebameeldiv, mistõttu ei söö enamasti keegi sellist vilja nii palju, et midagi halba võiks juhtuda.

Foto: Pixabay

Digitaalsed arengud põllumajandussektoris lihtsustavad igapäevatööd

Digiteerimine ja e-lahenduste kasutamine on üks võimalusi põllumajandussektori ning maapiirkondade jaoks täiendavate kasvuvõimaluste loomiseks ja valdkonna arendamiseks. Kõik selleks, et põllumajandussektorit nutikamaks muuta, kirjutavad Maaeluministeeriumi toiduhügieeni büroo juhataja Ingrid Vesmes ja taimetervise osakonna nõunik Martin Kukk.

Pixabay: The Digital Artist

Eestis toodetud kanamunadest ja linnulihast fiproniili jääke ei leitud

Eelmise aasta suvel tuvastati mitmes ELi ja mõnes kolmanda riigi linnufarmis fiproniili sisaldava vahendi kasutamine punase lesta tõrjeks ilma kasutusloata, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Sille Vahter.

Fiproniil on akaritsiid (toimeaine lestade ja puukide tõrjeks), mida aga ei ole lubatud kasutada toiduloomadel. Lisaks kahtlustati ka teiste sarnaste toimeainete võimalikku väärkasutust. Juhtum puudutas ka Eestit, sest Eestisse tarniti Saksamaa päritolu fiproniili jääke sisaldavat munasegu.

Foto: Tiit Koha

Põllumajanduses ja toiduainetööstuses on üha enam kasuks tootearendus- ja turundusoskused ning uute tehnoloogiate tundmine

OSKA tööjõu ja oskuste tuleviku-uuringu järgi jääb põllumajanduses ja toiduainetööstuses töökohti vähemaks, kuid kasvavad ootused töötajate oskustele. Konkurentsis püsimiseks on olulised tootearendus-, müügi- ja turundusoskused ning uue tehnika kasutusele võtmise ning hooldamisega seotud oskused, kirjutab Sihtasutus Kutsekoda OSKA spetsialist Karin Jõers-Türn.

Langeb hõivatute üldine arv ja kasvab spetsialistide vajadus

Lihtsamate tööde tegijaid jääb prognoosi kohaselt vähemaks, kasutusele võetakse töid hõlbustavaid masinaid ning rutiinseid ülesandeid automatiseeritakse. Protsess saab hoogu demograafilistest mõjuritest, sh noorte (ja koolilõpetajate) arvu vähenemine, vanemaealiste (sh pensioniealiste) arvu suurenemine ning ränne (sh enam lihtsamaid töid tegevate inimeste väljaränne).

Uute keeruliste tehnoloogiate suurema kasutusele võtmise tõttu oodatakse tulevikus nutikaid tehnikainimesi aina enam nii põllumajandus- kui ka toidutööstusettevõtetesse. Õpilastele valdkonna töö tutvustamisel on suur samm teha tööandjatel, kellel on praktiline vajadus uute oskustega töötajate järele. Prognoosi kohaselt kasvab seni veel väikese töökohtade arvuga tootmistehnika spetsialistide ja inseneride, tööstusinseneride, hooldustehnikute ja mehhatroonikute hõive.

Joonis 2. Tulevikuoskused

Põllumehe süül ei peaks enam hukkuma ükski mesilane

Eelmisel aastal kulutulena levinud taimekasvatajate ja mesinike vastandamine on ebameeldiv nii mesinikele kui ka taimekasvatajatele. Kuuluvad ju mõlemad tegevusvaldkonnad üldmõiste „põllumajandus“ alla. Veelgi enam: kui loodus on pannud õitsvad taimed ja tolmeldajad omavahel sümbioosi, siis parimaid tulemusi saavad taimekasvatajad ja mesinikud loota ainult sümbioosi sarnase koostöö korral, kirjutab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Olav Kreen.

Talvine aeg on varasemale tagasivaatamise ja uue perioodi planeerimise aeg nii mesinikele kui ka taimekasvatajatele. Nii tulidki valdkondlike organisatsioonide esindajad märtsi esimesel päeval kokku, et koos selgust saada eelmise aasta probleemidest, õppida üksteise tegevusvaldkondade eripära, parandada infovahetust ning panna kirja ka jätkusuutliku koostöö põhimõtted. Kohal olid ka teemaga seotud ametnikud nii Maaeluministeeriumist kui ka Põllumajandusametist.

Foto: Katrin Press

Metsasuse erisuse rakendamine perioodil 2018-2020

Euroopa Komisjon andis 20. aprillil Maaeluministeeriumile saadetud kirjas teada, et kiidab heaks Eestis metsasuse erisuse aastateks 2018-2020. Tänu sellele on võimalik nendel põllumajandustootjatel, kes kuuluvad metsasuse erisusega hõlmatud piirkonda, saada vabastus nn rohestamise toetuse raames ökoalade tava täitmise kohustusest, kirjutab Maaeluministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna põllumajanduse otsetoetuste büroo peaspetsialist Veronika Vallner-Kranich.

Foto: K.Nurm