Põllumajandusest pärit ammoniaagiheide ning selle vähendamise võimalused

Põllumajandusliku tootmisega kaasneb paratamatult saasteainete heide keskkonda, kuid tõhusate ja kestlike tootmismeetodite abil on võimalik seda oluliselt vähendada, kirjutab Maaeluministeeriumi põllumajanduskeskkonna büroo peaspetsialist Sandra Salom.

Euroopa Liidus on kokku lepitud siduvad eesmärgid, et piirata kasvuhoonegaaside ja välisõhu saasteainete heidet. Halb õhukvaliteet kahjustab lisaks inimeste tervisele olulisel määral ka ökosüsteeme. Õhukvaliteedi parandamiseks on Euroopa Liidus vastu võetud Euroopa puhta õhu pakett, mille eesmärk on aastaks 2030 vähendada õhusaaste kahjulikku mõju inimese tervisele 40% võrreldes 2005. aastaga.

puhas õhk

Foto: Pixabay

Loe edasi…

Advertisements

Leader annab otsustusõiguse kogukonnale

Leader-meede on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meede ning ühtlasi üks Euroopa Liidu edukamaid algatusi, mida on liidus rakendatud juba üle 25 aasta. Programmi nimi tuleneb lühendist, mis tähistab prantsuskeelset lauset „Liaison entre actions de développement de l’economie rurale. Tõlkes tähendab see „Seosed maamajandust arendavate tegevuste vahel“, kirjutab Maaeluministeeriumi maamajanduse ja konkurentsipoliitika büroo peaspetsialist Taavi Kurvits.

Leader, teisisõnu ka kogukonna poolt juhitud kohalik areng (inglise community-led local development ehk CLLD), on piirkonna edendamine sealsete elanike endi välja töötatud kohalike arengustrateegiate kaudu, tuues otsustusprotsessi võimalikult rohujuuretasandile. Seda lähenemist rakendab üle Euroopa 2600 kohaliku tegevusgruppi, kelle alla kuulub rohkem kui 54% maapiirkonna elanikest Euroopa Liidus ning kes toovad piirkonnas kokku avaliku sektori, erasektori ja kodanikuühendused.

team-spirit-2447163_960_720

Loe edasi…

Taimekaitsevahendite internetist ostmine vajab valvsat ja teadlikku tarbijat

Põllumajandusamet teeb järelevalvet taimekaitsevahendite turustamise üle, mis hõlmab hoiustamise, pakendamise ning märgistamise kontrolle jae- ja hulgimüügikohtades. Sealjuures on aina olulisemaks kujunemas internetimüük ja selle kontroll. Sel suvel kontrollis Põllumajandusamet 72 taimekaitsevahendite müügi ja reklaamiga seotud veebilehte, millest 25 pakkusid ostmiseks taimekaitsevahendeid ning nendest 17 juhul esines nõuetele mittevastavusi. Põhilistest leitud vigadest, ostja teadlikkuse olulisusest ja ameti edasisest tegevusest kirjutab Maablogis Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna peaspetsialist Kaisa Vahtmäe.

agriculture-1359862_960_720

Foto: Pixabay 

Loe edasi…

Rikkumised võivad lõpetada mahepõllumajandusliku ettevõtmise

Aastate lõikes on suurenenud mahetoodangu maht ning tootjate arv. Rohkem on leitud ka taimekaitsevahendite jääkidega viljakoormaid. Tegemist ei ole enamjaolt siiski pahatahtliku tegevusega, taimekaitsevahendite jäägid on mahevilja sattunud pigem ristsaastumise teel. Samas tuleb ette ka rikkumisi, mis võivad ettevõtja jaoks tähendada mahepõllumajandusliku ettevõtmise lõpetamist või ka rahatrahvi. Tänavu tunnistas Põllumajandusamet kehtetuks kahe mahepõllumajandusliku ettevõtte tunnustamise otsused, kuna tuvastati, et nad kasutasid selliseid taimekaitsevahendeid, mis on mahepõllumajanduslikus tootmises keelatud. Otsuste tagamaadest ja rikkumistest lähemalt kirjutab Maablogis Põllumajandusameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna juhataja Anu Nemvalts.

_8210164

Foto: Tiit Koha

Loe edasi…

Poollooduslikud kooslused on põllumajandusmaastiku pärlid

Poollooduslikud kooslused on rohumaad, kus kasvab looduslik taimestik. Rohumaid aga tuleb niita või karjatada, vastasel juhul (nagu juhtub ka teiste looduslike kooslustega segametsa laiuskraadil) need mõne aja jooksul metsastuvad, kirjutab Maaeluministeeriumi põllumajanduskeskkonna büroo peaspetsialist Kaidi Jakobson.

Poollooduslikke rohumaid nimetatakse väärikalt ka pärandkooslusteks, sest tegemist on pärandiga meie esivanematelt – taimestik on rohumaadel liigirikas vaid seepärast, et neid pole aastakümneid või aastasadu küntud ega väetatud ja neile pole külvatud heinaseemneid. Vaid seepärast saame praegu nautida nende alade liigirikkust ja õiteküllust. Loodetavasti õnnestub meil seda elurikkust edasi anda ka oma lastele.

plk.JPG Loe edasi…

Ülevaade otsetoetuste kontrollidest 2018. aastal

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) andmetel käidi 2018. aastal vähemalt 5% pindalatoetuste taotlejaist kohapeal kontrollimas. Kokku tegi see 1056 kontrollitud taotlejat, kel oli toetusalast pindala kokku 129 500 hektarit.  2018. aasta erinevatest kontrollidest saadud tulemused kinnitavad, et põllumajandustootjate teadlikkus otsetoetuste nõuete täitmisest on aastatega paranenud, kirjutab Maaeluministeeriumi otsetoetuste büroo peaspetsialist Veronika Vallner-Kranich.

Üksnes ühtset pindalatoetust taotles 657 taotlejat, kogupindalaga 89 000 hektarit. Kuna selle toetuse taotlemise põhinõuded on seotud toetusõiguslikkuse nõuete täitmisega (nt põld peab olema vähemalt 0,3 hektari suurune) ning enamasti rohumaade hooldamisega ja maakasutusõiguse omamisega, eksitakse sagedamini ka nende nõuete täitmisel. Rohumaade nõuetekohast hooldamist kontrollides leiti, et nõudeid rikkus 25% neist toetuse taotlejaist, keda kohapeal kontrolliti (272 taotlejat 706 põllul).

Silver Kaasik - Hiiumaa

Foto: Silver Kaasik

Loe edasi…

Eurofish Eesti kalajahutehasest: Koostöö on parem kui konkurents

Euroopa Liidu kalajahu tootjate esindusorganisatsiooni hinnangul toodetakse Euroopas igal aastal umbes 600 000 tonni kalajahu ja 160 000 tonni kalaõli, mille aastane koguväärtus on umbes miljard eurot. Euroopa turule on sisenenud uus Eesti tootjaorganisatsioonide ühendus. Avaldatav kirjutis on tõlgitud ajakirja EUROFISH Magazine 2019. aasta 3. numbris ilmunud artikli „Cooperation beats competition“ põhjal ja selle autor on William Anthony.

Kolm tootjaorganisatsiooni – Eesti Kalapüügiühistu, Eesti Traalpüügi Ühistu ja Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu – on ühiselt loonud tehase, kus kilust ja räimest toodetakse kalajahu ja -õli, mida kasutatakse merevesiviljeluses kalade söödaks ja ka muul otstarbel. Ühenduse nimeks pandi Eesti Kalatootjate Keskühistu ning igale liikmeks olevale tootjaorganisatsioonile kuulub kolmandik osalusest. Eesti Kalapüügiühistu tegevdirektori Mart Undresti sõnul on uue ettevõtte edu võti justnimelt koostöös. „Iga tootjaorganisatsiooni alla kuulub vähemalt viis ettevõtet ning igaühe individuaalsete töömeetoditega ja lähenemisega harjumine on võtnud veidi aega, kuid koostöö järjest paraneb. Seetõttu on ka ministeerium ja riik meie tegevust toetanud. Meie taga seisab terve sektor.“ Hetkel ei leia Mart Undrest, et kolme tootjaorganisatsiooni liitmine võiks mingit kasu tuua. Ta meenutab, et kümne aasta eest olid kõik üksteise konkurendid ning tulemuseks oli madal turuhind. Nüüd on Undresti sõnul kasulikum müüa kvaliteeti, mitte meeleheitlikult müüginumbreid taga ajada.

Tehas.jpg

Uus kalajahu- ja kalaõlitehas on kolme Eesti pelaagilise tootjaorganisatsiooni läbirääkimiste tulemus.

Loe edasi…

Kuidas rakendada koduaias integreeritud taimekaitse põhimõtteid?

Integreeritud taimekaitse rõhutab tervete taimede kasvatamist viisil, mis võimalikult vähe häirib põllumajanduslikke ökosüsteeme ning soodustab taimekahjustajate loomulikke tõrjemehhanisme kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna nõunik Evelin Hillep. 

Integreeritud taimekaitse korral peab eelkõige hoiduma tegevustest, mis soodustavad taimehaiguste, kahjurite ja umbrohtude arengut. Integreeritud taimekaitse esimene kaitseliin on vältida taimekahjustajate levikut ja paljunemist soodustavaid tingimusi. Kui ilmneb vajadus taimekahjustajate tõrjeks, tuleks eelistada bioloogilisi, mehaanilisi ja muid kemikaalivabu taimekaitseviise, juhul kui need võimaldavad vähemalt rahuldavat tõrjeefekti.

Heinamaa

Foto: Katrin Press

Loe edasi…

2019. aasta kevadel sai esimest korda taotleda mesilaspere toetust

Mesindus on väga oluline põllumajandusharu, kuna mesilased tolmeldavad aia- ja põllukultuure ning toodavad mett, lisaks annab mesindusega tegelemine maapiirkondades inimestele tööd. Mesilased aitavad kaasa ka bioloogilise mitmekesisuse säilimisele ning aia- ja põllukultuuride saagikusele. Statistikaameti andmetel on Eestis alates 2014. aastast toodetud järjepidevalt üle 1000 tonni mett aastas; toodang oli suurim 2018. aastal, mil toodeti 1253 tonni mett, kirjutab Maaeluministeeriumi põllumajandussaaduste tarneahela büroo peaspetsialist Helena Vaher.

mesilaspere

Foto: Pixabay

Loe edasi…

Pestitsiidijääkide ohutuse hindamine

Inimese tervise kaitsmiseks sätestatakse puu- ja köögiviljades sisalduda võivatele pestitsiidide toimeainete jääkidele piirnormid (MRL). Nende aluseks on põldkatsed, kus pärast taimekaitsevahendi korrektset ja kontrollitud kasutamist mõõdetakse toimeainejääkide kogust saaduses.

Banaanikobar murul.

Foto: pixabay.com.

Pärast toimeainete hindamist ja ümberhindamist antakse hinnang iga toimeaine jääkide maksimaalsele võimalikule sisaldusele. Hinnangu koostamise raames tehakse kindlaks, kas toimeaine selline kogus saaduses on inimeste tervisele ohtlik või mitte, arvestades toksikoloogilisi võrdlusväärtuseid (talutav ööpäevane kogus ehk ADI[1], akuutne standarddoos ehk ARfD[2]) ning toitumisuuringute andmeid. Ehk siis lihtsustatult leitakse arvutusmudelitega, kui palju tarbija toimeaine jääke toiduga tõenäoliselt saab, ning saadud tulemusi võrreldakse toksikoloogiliste võrdlusväärtustega. Loe edasi…