Eurofish Eesti kalajahutehasest: Koostöö on parem kui konkurents

Euroopa Liidu kalajahu tootjate esindusorganisatsiooni hinnangul toodetakse Euroopas igal aastal umbes 600 000 tonni kalajahu ja 160 000 tonni kalaõli, mille aastane koguväärtus on umbes miljard eurot. Euroopa turule on sisenenud uus Eesti tootjaorganisatsioonide ühendus. Avaldatav kirjutis on tõlgitud ajakirja EUROFISH Magazine 2019. aasta 3. numbris ilmunud artikli „Cooperation beats competition“ põhjal ja selle autor on William Anthony.

Kolm tootjaorganisatsiooni – Eesti Kalapüügiühistu, Eesti Traalpüügi Ühistu ja Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu – on ühiselt loonud tehase, kus kilust ja räimest toodetakse kalajahu ja -õli, mida kasutatakse merevesiviljeluses kalade söödaks ja ka muul otstarbel. Ühenduse nimeks pandi Eesti Kalatootjate Keskühistu ning igale liikmeks olevale tootjaorganisatsioonile kuulub kolmandik osalusest. Eesti Kalapüügiühistu tegevdirektori Mart Undresti sõnul on uue ettevõtte edu võti justnimelt koostöös. „Iga tootjaorganisatsiooni alla kuulub vähemalt viis ettevõtet ning igaühe individuaalsete töömeetoditega ja lähenemisega harjumine on võtnud veidi aega, kuid koostöö järjest paraneb. Seetõttu on ka ministeerium ja riik meie tegevust toetanud. Meie taga seisab terve sektor.“ Hetkel ei leia Mart Undrest, et kolme tootjaorganisatsiooni liitmine võiks mingit kasu tuua. Ta meenutab, et kümne aasta eest olid kõik üksteise konkurendid ning tulemuseks oli madal turuhind. Nüüd on Undresti sõnul kasulikum müüa kvaliteeti, mitte meeleheitlikult müüginumbreid taga ajada.

Uus kalajahu- ja kalaõlitehas on kolme Eesti pelaagilise tootjaorganisatsiooni läbirääkimiste tulemus.

Advertisements

Kuidas rakendada koduaias integreeritud taimekaitse põhimõtteid?

Integreeritud taimekaitse rõhutab tervete taimede kasvatamist viisil, mis võimalikult vähe häirib põllumajanduslikke ökosüsteeme ning soodustab taimekahjustajate loomulikke tõrjemehhanisme kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna nõunik Evelin Hillep. 

Integreeritud taimekaitse korral peab eelkõige hoiduma tegevustest, mis soodustavad taimehaiguste, kahjurite ja umbrohtude arengut. Integreeritud taimekaitse esimene kaitseliin on vältida taimekahjustajate levikut ja paljunemist soodustavaid tingimusi. Kui ilmneb vajadus taimekahjustajate tõrjeks, tuleks eelistada bioloogilisi, mehaanilisi ja muid kemikaalivabu taimekaitseviise, juhul kui need võimaldavad vähemalt rahuldavat tõrjeefekti.

Foto: Katrin Press

2019. aasta kevadel sai esimest korda taotleda mesilaspere toetust

Mesindus on väga oluline põllumajandusharu, kuna mesilased tolmeldavad aia- ja põllukultuure ning toodavad mett, lisaks annab mesindusega tegelemine maapiirkondades inimestele tööd. Mesilased aitavad kaasa ka bioloogilise mitmekesisuse säilimisele ning aia- ja põllukultuuride saagikusele. Statistikaameti andmetel on Eestis alates 2014. aastast toodetud järjepidevalt üle 1000 tonni mett aastas; toodang oli suurim 2018. aastal, mil toodeti 1253 tonni mett, kirjutab Maaeluministeeriumi põllumajandussaaduste tarneahela büroo peaspetsialist Helena Vaher.

Foto: Pixabay

Pestitsiidijääkide ohutuse hindamine

Inimese tervise kaitsmiseks sätestatakse puu- ja köögiviljades sisalduda võivatele pestitsiidide toimeainete jääkidele piirnormid (MRL). Nende aluseks on põldkatsed, kus pärast taimekaitsevahendi korrektset ja kontrollitud kasutamist mõõdetakse toimeainejääkide kogust saaduses.

Foto: pixabay.com.

Pärast toimeainete hindamist ja ümberhindamist antakse hinnang iga toimeaine jääkide maksimaalsele võimalikule sisaldusele. Hinnangu koostamise raames tehakse kindlaks, kas toimeaine selline kogus saaduses on inimeste tervisele ohtlik või mitte, arvestades toksikoloogilisi võrdlusväärtuseid (talutav ööpäevane kogus ehk ADI^[1], akuutne standarddoos ehk ARfD^[2]) ning toitumisuuringute andmeid. Ehk siis lihtsustatult leitakse arvutusmudelitega, kui palju tarbija toimeaine jääke toiduga tõenäoliselt saab, ning saadud tulemusi võrreldakse toksikoloogiliste võrdlusväärtustega.

Maaelu tulevik on noorte kätes

Eestis on põllu- ja maamajandusvaldkonna erialasid võimalik õppida mitmetes heades koolides. Millistel erialadel ja miks peaks sinna õppima minema, kirjutab maablogis maaeluminister Mart Järvik.

Elu maal viivad edasi tugevad ja tegusad kogukonnad, kuhu vajame noori liidreid. Põllumajandus, kalandus, toidutootmine ja toidukultuur moodustavad jätkuvalt olulise osa Eestist. Praegune elu maal erineb paljuski varasemast. Tänapäevane tipptasemel tehnoloogia on kasutusel nii laudas, põllul, metsas kui aias. Digilahendused on maaelu igapäevane osa. Kahtlemata ei tohi unustada maaelu romantilist külge ning ilusat Eestimaa loodust. Maaelu on väga mitmekesine – lisaks põllu- ja metsandussaaduste tootmisele ja töötlemisele saab tegeleda maaturismi arendamisega, aiandusega või mesindusega. Populaarsust koguvad nii lamba- kui hobusekasvatus, eksootikat soovijatel on võimalus kasvatada näiteks jaanalinde või alpakasid.

Selle aasta kõige tublimad maamajanduserialade lõpetajad. Foto autor: Indrek Hirs

Edukas põllumajandustootja on kulutõhus, uuenduslik ja suure tootlikkusega

8. juulil esitleti Roomas 2019. aastal OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni) ja FAO (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni) koostöös valminud põllumajandus- ja kalandussaaduste turu- ja hinnaprognooside raportit („OECD-FAO Agricultural Outlook 2019–2028“). Raportist selgub, et Euroopa Liidu tootjate võimalused peituvad endiselt kulutõhususes, uuenduslikkuses ja tootlikkuse tõusus ja arvestada tuleb muutuvate tarbijaharjumuste ning saaduste hinna madala tasemega, kirjutab Maaeluministeeriumi majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo nõunik Katre Kirt.

Foto:  Karsten Paulick / Pixabay

Taimekaitsevahendite turustamine Eestis ja võrdlus Euroopa Liiduga

Statistikaameti hiljuti avaldatud andmed näitavad, et Eestis on taimekaitsevahendite turustamine vähenenud. Mida ja kui palju meil täpsemalt turustatakse ning kus paikneb Eesti võrdluses teiste Euroopa riikidega, kirjutab Maablogis Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja Maris Raudsepp.

Foto: Katrin Press

„Minu arm“ ja Eesti toit

Eeloleval nädalavahetusel, 6.–7. juulil toimub juubelilaulupidu „Minu arm“ . Nagu traditsiooniks saanud, on ka sel aastal laulupeol Eesti toidu ala, kus saab nautida eestimaiseid maitseid ning küsida teavet avatud talude päeva kohta. 

Eesti toidu ala laulupeol

Eesti maaelu arengukava keskkonnatoetused ja põllumajandustegevused käivad käsikäes

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 raames on meie põllumeestel võimalik taotleda kahtteist pindala- ja loomapõhist toetust. Nendega soodustatakse mitmesuguseid tegevusi, näiteks mesilastele korjealade rajamist, aga ka maa hoidmist talvise taimkatte või rohumaa all, turvas- ja erodeeritud muldade kaitsmist, loomade karjatamist, ohustatud tõugude ja kohalike sortide säilitamist, poollooduslike koosluste hooldamist ning palju muud. Suuremale osale meie põllumajandusmaast on taotletud erinevaid keskkonnatoetusi. 2018. aastal majandati keskkonnasõbralike meetoditega rohkem kui 445 000 hektaril. Sellele lisaks toetati ligi 176 000 hektari põllumajandusmaa majandamist mahedana, kirjutab Põllumajandusuuringute Keskuse põllumajanduskeskkonna seire ja uuringute büroo peaspetsialist Ere Ploomipuu.

Keerispea on kimalastele põllumajandusmaastikul väärtuslik toidutaim. Foto: Viio Aitsam

Euroopa kalanduse oma X-tee aitab illegaalse püügi vastu

Euroopa Liidus kasutatakse kalapüügiandmete vahetamiseks andmevahetuskihti FLUX, kus ligi 85 000 kalalaeva vahetavad turvatud kanalit pidi püügiandmeid. FLUX süsteemist ja selle kasulikkusest kirjutab Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna kutselise kalapüügi korralduse büroo nõunik Keno Kaasiksoo.

85 000 kalalaeva jagavad omavahel püügiinfot

Euroopa Komisjoni merendus-ja kalandusasjade peadirektoraat koordineerib mitut Euroopa Liidu ja muu maailma merendusega seonduvat arendusprojekti. Üks neist on andmevahetuskiht FLUX (Fisheries Language for Universal eXchange), mida kasutab enamik ELi liikmesriikide administratsioone ning mille kaudu saab jälgida ligi 85 000 kalalaeva.

FLUX loodi selleks, et Euroopa Liidu riigid saaksid omavahel vahetada kalandusega seotud andmeid, sh püügiandmeid (FA), ostudokumente (SALES), kalalaevaregistri andmeid (VESSEL), igakuiseid kogupüügi aruandeid (ACDR), kalalaevade positsiooniandmeid (VMS) jms. FLUXi kaudu saab asjaosalistele jagada infot, kes ja kus millist liiki, kui palju ja milliste püügivahenditega kala püüdis. Samuti saab jagada infot, kus kalasaagiga randuti ja millised transpordi- või müügitegevused sellele järgnesid.

Selline ühtne transpordikiht FLUX tugineb SOAP-veebiteenustel ja meenutab mitmes mõttes riigiasutuste ja erasektori vahelist X-tee lahendust, kus pooled vahetavad andmeid krüpteeritult turvatud kanalit pidi.