Kasutatud sortidest teavitamine ehk Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta

Riik kogub sordiandmeid eesmärgiga saada teada, milliseid sorte kasutavad põllumajandustootjad. See on oluline samm selleks, et tulevikus saaks Eestis kasvatada uuemaid ja veelgi paremaid sorte, kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna nõunik Kristiina Digryte.

Taimekaitses on jätkuvalt esikohal tervise- ja keskkonnaohutus

Põllumajandusameti üks eesmärke on tagada, et taimekaitsevahenditega ei kaasneks lubamatut ohtu inimese ja loomade tervisele ning keskkonnale. Seetõttu teeb amet järelevalvet taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamise ning taimekaitsevahenditega seonduva tegevuse üle. 2019. aastal tehti taimekaitse valdkonnas 1144 kontrolltoimingut. Põllumajandusameti nõunik Katrin Kikkas võtab kokku möödunud hooaja mured ja rõõmud.

Toidu märgistust loeb kaks inimest kolmest – hea tulemus, aga teadlikkuse tõusuks veel ruumi jagub

Kas Sina loed toidu märgistust? Kui jah, siis käitud samamoodi nagu kaks kolmandikku eestimaalastest. Kui ei, siis küllap on selleks omad põhjused. Tänavu korraldatud tarbijaküsitluse kohaselt loevad toidu märgistust 64% elanikest, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Külli Johanson.

Saare piimalehmade toetamine ei röövi mandri skeemist raha

Seotud toetusi makstakse selleks, et toetada raskustes olevaid sektoreid või piirkondi. Viimastel aastatel on makstud puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust ning piimalehma kasvatamise otsetoetust kuni 400-pealistele karjadele. Seotud toetusi makstakse otsetoetuste eelarvest. Seega on iga seotud toetuse maksmine ja iga selleks suunatud euro teatud valik. Valik, kas toetada sektorit läbi ühtse pindalatoetuse (ÜPT) või suunatult mõnele konkreetsele sektorile.

Hiina turg äratab Eesti toidusektoris huvi

2.-8. novembril toimus toidu- ja joogisektori ettevõtetele kontaktreis Hiinasse, mille korraldas Maaeluministeerium koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga. Kontaktüritustel osalemine pakkus ettevõtetele võimalusi laiendada äripartnerite võrgustikku, õppida tundma sealset ettevõtluskeskkonda ja saada vajalikke teadmisi Hiina turule sisenemise viisidest. Kontaktreisi raames toimusid Hiina ja Eesti ettevõtete vahel individuaalsed kohtumised Pekingis ja Shanghais, külastati rahvusvahelist messi China International Import Expo (CIIE) 2019 ning osaleti maaeluministri ja suursaadiku vastuvõtul Eesti ettevõtetele ja nende partneritele. Hiina turust ja Eesti toidu- ja joogisektori ekspordist Hiina kirjutab Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna ekspordi ja turuarenduse büroo peaspetsialist Eve Paju.

Iga rahvuse ajalugu on kirjutatud lähtuvalt rahvuse suhtumisest mullasse

Nii lausus Ameerika Ühendriikide president Franklin D. Roosevelt, kui ta 1935. aastal Ameerika mullakaitse seadusele alla kirjutas. Maailma rahvastiku kasvades pööratakse põllumajandusmaale kui piiratud ressursile järjest enam tähelepanu. Selleks, et 2050. aastal maailma rahvastik ära toita, peab erinevate uuringute kohaselt tootma tänasega võrreldes 50−70% rohkem toitu. Kui siiani on täiendav põllumajandusmaa kasutuselevõtt ja põllumajanduse tootlikkuse kasv kasvavat toiduainete nõudlust rahuldanud, siis põllumajandusmaa laiendamise võimalused on tänaseks valdavalt ammendunud. Sellest, et järjest olulisemaks muutub küsimus, kui hästi käiakse ümber põllumajandusmaa kui peamise toidutootmise ressursiga, kirjutab Maaeluministeeriumi maaparanduse ja maakasutuse büroo peaspetsialist Helve Hunt.

Foto: Katrin Press.

Täna on maailma toidupäev

Maailma toidupäev on ÜRO algatus, mille eesmärk on pöörata rohkem tähelepanu säästva arengu teisele eesmärgile – näljahäda kaotamisele. See ei tähenda ainult otsese näljahädaga tegelemist, vaid ka inimeste täisväärtuslikku toitumist ning planeedi turgutamist. Sel aastal kutsub maailma toidupäev üles tegutsema kõigis valdkondades, et muuta tervislik ja jätkusuutlik toitumine kõigile taskukohaseks ja kättesaadavaks. Üleskutse julgustab ka meid kõiki mõtlema sellele, mida sööme.

Foto: Tiit Koha

 

Kuidas valmib ÜPP strateegiakava?

Selleks et Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP) saaks Eestis rakendada ka pärast 2021. aastat, tuleb Eestil koostada riiklik strateegiline programmdokument ehk ÜPP strateegiakava. Selle koostamisega on Maaeluministeeriumi eestvedamisel juba ka algust tehtud. Mida see strateegiakava endast täpsemalt kujutab ja kuidas selle koostamise protsess kulgeb, kirjutab Maaeluministeeriumi majandus- ja keskkonnaanalüüsibüroo juhataja Joosep Lukk.

Foto: Annika Treial

Leader loob võimalusi maapiirkonna elavdamiseks

28. septembril toimub esimene Maal Elamise päev, mille fookuses on elukeskkond maal koos seal toimivate teenuste, töökohtade, seltsitegevuse, vaba aja veetmise võimaluste ning pakutavate elukohtadega. Üks Euroopa Komisjoni algatusi, mis on oluliselt muutnud  maapiirkondades elavate inimeste igapäevaelu ja innustanud maapiirkondi leidma uusi viise, kuidas olla konkurentsivõimelisem, on Leader-meede. Leader-meetme võimalustest ja senistest töövõitudest kirjutab Maaeluministeeriumi maamajanduse ja konkurentsipoliitika büroo peaspetsialist Taavi Kurvits.

Leader-meede koosneb neljast erinevast osast. Esimese osana koostatakse tegevuspiirkonna strateegia, mis on edasiste tegevuste n-ö vundament. Pärast strateegia kinnitamist on teine samm selle rakendamine ning kolmas koostööprojektide elluviimine.

Foto: Virko Värnik

Muld kui elurikkuse alustala

Soome Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames toimub ELi põllumajandusministrite mitteametlik kohtumine, kus muuhulgas arutatakse, kuidas põllumajandussektor saab ELi ühise põllumajanduspoliitika kaudu panustada kliimaeesmärkide täitmisse.  Muldadest ja sellest, et mulda on hakatud varasemaga võrreldes enam tähtsustama kui üht peamist meie olemasolu jaoks vajalikku osa keskkonnast, kirjutab Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna põllumajanduskeskkonna büroo peaspetsialist Eike Lepmets.

Meie põhjanaaber Soome on võtnud sarnaselt paari aasta taguse Eesti eesistumisega põllumajanduse puhul fookusesse muldade teema. Ka Eesti põllumajanduse ja kalanduse valdkonda aastani 2030 juhtivas arengukavas (PõKa 2030), mille koostamine on lõpusirgel, on mullavaldkonnale märkimisväärselt tähelepanu pööratud.

Foto: Pixabay