Eesti toiduainetööstustele oli esimene poolaasta edukas

Septembrist oktoobri alguseni on Eesti toidu kuu, mille jooksul pööratakse mitmesuguste üritustega tähelepanu kodumaisele toidule. Sellest, kuidas läheb Eesti toiduainetööstuse ettevõtetel, annab ülevaate Maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna nõunik Eveli Naaris.

Joonis 1. Toiduainetööstuse toodang, müügitulu, kulud ja kogukasum 2017. a I poolaastal, mln € Allikas: Statistikaamet, MEM arvutused

Advertisements

RETSEPTID: Kalanädalal kokka nagu Põhjaka peakokk

Sel nädalal toimub Maaeluministeeriumi ja Kalanduse Teabekeskuse eestvedamisel Eesti toidu kuu raames kalanädal. Viide kooli üle Eesti läheb igal päeval külla tippkokk, kes valmistab söögivahetunniks õpilastele kohalikust kalakasvandusest pärit kalast maitsva roa. Avaldame Maablogis kalanädala avaüritusel Jõgevamaa Gümnaasiumis õpilastele pakutud karpkalaroa ja magustoidu retseptid, mille autor on Põhjaka mõisa kokk Ott Tomik.

Ürdikoorikuga üleküpsetatud karpkalafilee. Foto: Ott Tomik.

Retseptide kogused on arvestatud viie portsjoni kohta.

Ürdikoorikuga üleküpsetatud karpkalafilee
1 kg luuvaba karpkalafileed
100 g riivsaia
100 g seesamiseemneid
4 spl oliivõli
3 spl hakitud tilli
30 g võid
soola
jahvatatud musta pipart

Euroopas hävineb iga päev kolm ruutkilomeetrit mulda

Maailma rahvastiku kasv, suurenev nõudlus toidu järele ja konkurents maa kasutamise pärast paneb mullad aina suurema surve alla. Armastame rääkida loodus-, looma- või puude kaitsest, kuid tavaliselt ei mõtle me sarnaselt mullast. Samas on muld meie planeedi üks olulisemaid loodusvarasid, mille ökoloogilist tähtsust on seni alahinnatud, kirjutab maaeluministeeriumi põllumajanduskeskkonna büroo peaspetsialist Madli Karjatse.

Foto: pixabay.com

„Toidurassism“ ja teadlik tarbimine

Toiduga seotud küsimused puudutavad meid kõiki. Seetõttu on tervitatav, et ajakirjandus ja laiem avalikkus on toiduteema tähelepanu keskmesse tõstnud. Siinkohal olekski sobilik lahti rääkida mõned asjakohased teemad, mis on praegu Euroopas aktuaalsed – mõned neist küll juba pikemat aega, kirjutab maaeluminister Tarmo Tamm.

Foto: Pixaby

Mahemajanduse tervikprogramm põimib Eesti eelised ühtseks tervikuks

Vastutustundlikku tootmist ja tooteid, sh ka mahetootmist ja -toitu hinnatakse Eestis ja Euroopa Liidus aina enam, kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu.

Ainuüksi Eestis on viimase nelja aastaga mahepõllumajandusliku tootmisega tegelevate ettevõtete arv kasvanud 19 protsenti. Mahepõllumajandusmaa pindala on ligikaudu 185 tuhat hektarit, mis omakorda moodustab ligi 18 protsenti Eesti põllumajandusmaast. Ka maailma suundumused näitavad üha kasvavat huvi nii mahepõllumajanduse kui ka laiemalt mahemajanduse vastu.

Foto: Katrin Press

Patuliin – võimalik terviseoht õuntes

Kuigi õunu on võimalik poest või turult osta aastaringselt, jõuavad need sügise saabumisel meie toidulauale sagedamini, samuti varutakse neid hoidiste valmistamiseks ja säilitamiseks, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Anneli Haugas.

Olenemata õunte päritolust võib neis leiduda teatud saasteaineid. Õunte ja neist valmistatud toodete puhul on üheks looduslikuks saasteaineks patuliin. Patuliin on mükotoksiin ehk hallitusseente sekundaarne ainevahetusprodukt, mis võib kahjustada inimese tervist.

Foto pixabay.com

Satelliitandmed aitavad tuvastada põldudel toimuvaid tegevusi

Juba mitu aastat on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA) piilutud kosmosetehnoloogiate suunas, et neid ära kasutades lihtsustada toetuste administreerimist ja võimaldada paremat klienditeenindust. Mida väljatöötatud infosüsteem SATIKAS tähendab ja mis andmeid sellega jälgida saab?

Euroopa Komisjon kutsus koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga ellu programmi Copernicus, mille raames on võimalik hankida tasuta satelliidiandmeid. Programmi alla kuuluvad Sentinel seeria satelliidid, mille andmete baasil asus PRIA looma satelliiditeenuste kasutamise infosüsteemi SATIKAS. Uue arenduse eesmärgiks on informeerida põldude taotlejaid põldude seisundist, et järgida toetuse taotlemisega võetud niitmise kohustust.

Foto: Katrin Press

Normi piires taimekaitsevahendite jäägid toidus inimese tervist ei kahjusta

Toidus on erinevate taimekaitsevahendite jääkide esinemine teatud kogustes lubatud ning kui toit sisaldab taimekaitsevahendite jääke piirnormides, siis on tegemist ohutu toiduga, kirjutab Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialist Kadi Padur.

Taimekaitsevahendid ehk pestitsiidid on taimede kaitsmiseks kasutatavad ained, mida kasutatakse kahjurite, umbrohu ja taimehaiguste tõrjeks eesmärgiga piirata taimehaiguste levikut, takistada toiduainete riknemist ja hävitada kahjulikke organisme. Euroopa Liidus on kehtestatud teaduslikest alustest lähtuvad taimekaitsevahendite jääkide piirnormid toidus, mille alusel Veterinaar- ja Toiduamet ning Põllumajandusamet regulaarselt taimekaitsejääkide sisalduse taset analüüsivad. Kontrollprogrammide raames analüüsitakse peamiselt Eestis müüdavaid puu- ja köögivilju ning vähemal määral ka loomset toitu, kuhu võivad taimekaitsevahendite jäägid sattuda läbi sööda.

Foto: Tiit Koha

Taimekaitse ja mesinduse vahel saab valitseda tasakaal

Palju on räägitud sellest, et mesilaste hukkumist põhjustavad taimekaitsevahendid. Samas on kontrollide käigus tuvastatud, et taimekaitsevahendite puhul on mesilaste hukkumist põhjustanud eelkõige nende vale kasutamine. Taimekaitsevahendite nõuetekohase kasutamise tagajärjel hukkumisi tuvastatud ei ole. Seega kõikidest nõuetest kinni pidades ja omavahel koostööd tehes on võimalik saavutada olukord, kus taimekaitse ja mesindus saavad kõrvuti eksisteerida, kirjutab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna juhataja Maris Raudsepp.

Mesilasperede stress ja suremine oleneb enim sellest, kuidas mesilasi peetakse, sealhulgas hügieenist ja parasiitidest mesitarudes. Kuigi mesilaste peamise hukkumise põhjuseks peetakse varroalesta ja sellega kaasnevaid viirushaiguseid, siis mesilasi mõjutavad ka halb ilmastik ja põllumajandusega seotud ohud. Kõige sagedamini on hukkumise põhjuseks mitme teguri kokkulangemine.

Mesilased tarusse suundumas. Foto: Katrin Press

Euroopa Toiduohutusamet hindas uuesti toitu lisatavate lõhna- ja maitsetugevdajate ohutust

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) kehtestas toitu lisatavate lõhna- ja maitsetugevdajate (glutamiinhappe ja glutamaatide) ohutu tarbimise koguse ja soovitab üle vaadata mainitud lisaainete maksimaalselt lubatud kogused  teatud toidugruppides, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Annika Leis.

Pärast järjekordset hindamist jõudis amet järeldusele, et toidust saadavad glutamaadid võivad ületada kehtestatud ohutut kogust ning võivad teatud juhtudel põhjustada tervisele kahjulikku mõju. Seda ennekõike inimestele, kes on teatud lisaainete suhtes ülitundlikud või tarbivad rohkelt lisaaineid sisaldavaid toite. Selle alusel soovitavad EFSA eksperdid üle vaadata mainitud lisaainete maksimaalsed lubatud kogused teatud toidugruppides, nagu näiteks valikpagaritooted (nt pirukad, saiakesed, pitsa), supid, puljongid, kastmed, lihatooted, maitseainesegud ja toidulisandid.

Glutamaate leidub näiteks pirukates ja saiakestes. Foto: Tiit Koha