Integreeritud taimekaitse põhimõtete järgimine aitab ennetada taimekahjustajate levikut

Kuidas hoida taimi tervena, kaitstes neid samal ajal putukate, haiguste ja umbrohtude eest, ning tagada toidutootmise pidevus? Taolist terve ja tugeva taime kasvatamist viisil, mis võimalikult vähe häirib agroökosüsteemi, tagab integreeritud taimekaitse põhimõtete järgimine.

Kuna ühel põllul sama kultuuri kasvatamisel võib esineda erinevaid tingimusi, siis pole olemas ühte ja ainsat töötavat retsepti. Integreeritud taimekaitse aga pakub mitmesuguseid tavasid ja võtteid, mida kombineerides saab leida sobiliku lahenduse. Neist kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna nõunik Evelin Hillep.

Maaparandushoiutöö sihipäraseks korraldamiseks koostatakse uued vesikondade maaparandushoiukavad

Maaparandushoiu sihipäraseks korraldamiseks koostab Põllumajandusamet kuueks aastaks vesikonna maaparandushoiukava, mis on kooskõlas vesikonna veemajanduskava põhimõtetega. Tegemist on planeerimisdokumendiga, millest nähtuvad maaparandussüsteemid ja millest saab teavet nende toimimist ja maaparandushoiu korraldamist mõjutavate tegurite kohta.

Maaeluminister allkirjastas 3. aprillil määruse „Maaparandushoiukava nõuded ja maaparandushoiukava koostamise kord“.  Hoiukava koostatakse maaeluministri määrusega kehtestatud nõuete ja korra kohaselt. Hoiutöö korraldamise vajadusest ning põhilistest hoiukava muudatustest kirjutab Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna maaparanduse ja maakasutuse büroo peaspetsialist Hannes Puu.

Mulla vee- ja  õhurežiimi mõju taimekasvule (Alise Trifane, AgriDrain Corporation) Foto: Ainis Laaždins

Aktiivsetel kogukondadel on võimalus osaleda üleeuroopalises külade toetamise arenguprogrammis

Kuni 5. maini on aktiivsetel maapiirkonna kogukondadel võimalus kandideerida Euroopa Komisjoni algatatud üleeuroopalises arenguprogrammis „Arukad maapiirkonnad 21. sajandil“. Aruka küla mõistest ja arenguprogrammi võimalustest kirjutab Maaeluministeeriumi maamajanduse ja konkurentsipoliitika büroo peaspetsialist Taavi Kurvits.

Arukas küla (inglise smart village) on Euroopa Komisjoni algatus, millega aidatakse maapiirkonnas tegutsevatel kogukondadel kasutusele võtta uuenduslikke lahendusi oma piirkonna tugevdamiseks ning probleemide lahendamiseks. Et algatus ei soikuks, käivitas Euroopa Komisjon 2015. a pilootprojekti ning mõiste mõtestamiseks moodustati töögrupp, mis on praeguseks kohtunud juba kümnel korral.

Tarbijad saavad edaspidi rohkem teavet toidu päritolu kohta

Tarbijad tunnevad üha enam huvi toidu päritolu vastu ja selle huvi põhjused on erinevad: näiteks soov toetada kohalikku tootmist, järeldada päritolust toote kvaliteeti või saada lihtsalt teada, kust toit pärineb.

Vahel võib toidu müügipakendil näha sõnu ja sümboleid, mis viitaksid justkui koostisosade päritolule, kuigi tegelikult võivad need töödeldud toidu puhul näidata vaid valmistamise kohta ega pruugi omada seost toote põhikoostisosa päritoluga. Selliste eksitavate juhtude reguleerimiseks võttis Euroopa Komisjon 2018. a vastu määruse (EL) nr 2018/775. Määruse kohaselt on alates selle aasta 1. aprillist nõutav toidu põhikoostisosa päritolu märkimine juhul, kui selle märkimata jätmine võib tarbijaid tegeliku päritolu määramisel eksitada. Päritolumärgistuse määruse kohta kirjutab Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Külli Johanson.

Kuidas maandada taimekaitsevahendite kasutamisega seotud terviseriske?

Igapäevaelus puutume sageli kokku väga erinevate ainetega. Me ei pruugi seda endale teadvustada, sest enamasti ei mõjuta need meid kuidagi. Seda peamiselt seetõttu, et levinumate ja potentsiaalselt ohtlike ainete müük ja kasutus on Euroopa Liidus rangelt reguleeritud. Üheks selliseks näiteks on taimekaitsevahendid, mis läbivad enne kasutajani jõudmist põhjaliku riskihindamise. Kas ja millistel tingimustel on taimekaitsevahendit võimalik ohutult kasutada, sellest kirjutab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna peaspetsialist Timo Torp.

Foto: Pixabay

Valminud on COVID-19 käitumisjuhised kauplustele, kaubanduskeskustele ja toitlustusasutustele

NB! Juhend on uuendatud 31. märtsil (esmane versioon ilmus 19. märtsil). Uuendatud tekstiosa on märgitud kollase värviga.

COVID-19 on nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele õhu teel piisknakkuse või saastunud pindade kaudu, peamiselt lähikontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid. Viirus püsib saastunud pindadel kuni 72 tundi, kuid hävineb puhastamisel ja desinfitseerimisel.

Sotsiaalministeerium, Terviseamet ning Veterinaar- ja Toiduamet on koostanud COVID-19 käitumisjuhised kauplustele, kaubanduskeskustele ja toitlustusasutustele, sh restoranidele ja kohvikutele.

Foto: Shutterstock

Miks kasutada toitlustuse ökomärki?

Eestis, nagu ka paljudes teistes riikides, on mahetoidu müük ja tarbimine aastatega pidevalt kasvanud. Järjest rohkem soovitakse mahetoitu süüa kohvikus ja restoranis. Samuti soovitakse, et lastele pakutaks lasteaias ja koolis just mahetoitu. Et mahetoitu pakkuvad toitlustuskohad ära tunda, on loodud toitlustuse ökomärk, kirjutavad Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist Karin Zereen ja Mahepõllumajanduse Koostöökogu juhatuse liige Merit Mikk.

Ökomärk restorani uksel. Foto: Lihuniku Äri.

Korras maaparandussüsteemid tagavad põllumajandusmaalt saagi

Maailma rahvastik suureneb jõudsalt, samas põllumajandusmaa pindala väheneb. Põua all kannatava maa-ala pindala suureneb ning paratamatult nihkub põllumajandustootmine järjest rohkem aladele, kus veepuudus ei kummita. Eesti asubki piirkonnas, kus sajab rohkem, kui aurustub ja taimed jõuavad vett tarbida. Meil on üle poole põllumajandusmaa sihtotstarbeline kasutamine võimalik ainult siis, kui maaparandussüsteemid toimivad tõrgeteta. Korras maaparandussüsteemid säilitavad põllumajandusmaal mulla viljakuse ja aitavad tootmisel ilmastikuriske maandada, kirjutab Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna maaparanduse ja maakasutuse büroo nõunik Olev Krist.

Naeratuses peitub lisandväärtus

Eelmisel kuul tutvustas Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) 2019. aastal tehtud uuringu „Põllumajandustootjate, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevate ning maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate toetusvajadused ja võimalik sekkumisloogika“ tulemusi. Uuringu aruandes kirjeldatud maaettevõtluse seisust kirjutavad Maaeluministeeriumi maamajanduse ja konkurentsipoliitika büroo juhataja Kai Kalmann ja peaspetsialist Allar Korjas.

Joonis 1. Aktiivsete ettevõtete arvu muutus Eesti maakondliku jaotuse alusel perioodil 2007–2017. Algandmed: Statistikamet, Äriregister. Allikas: PMK uuring[1]

Lindude gripp ohustab tervet Euroopat

Alanud aasta on toonud Euroopast teateid lindude gripi juhtumite kohta. Lindude gripp on väga nakkav lindude viirushaigus. Tegu on haigusega, mis kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka, sest põhjustab lindude massilist haigestumist, suurt suremust ning ulatuslikku majanduslikku kahju, kirjutab Veterinaar- ja Toiduameti peaspetsialist Kärt Jaarma.