Ole kange äädikaga ettevaatlik! Nõuandeid äädikaga ümberkäimiseks ja mida teha mürgistuse korral

Terviseameti mürgistusteabekeskuseni jõuab igal aastal kümneid äädikamürgistusi puudutavaid kõnesid, aga see on vaid osa kõikidest juhtumitest. Sellest, kuidas nii ettevõtjad kui ka tarbijad saaksid ennetada äädika kasutamisest tulenevaid õnnetusi ja mida teha mürgistuse korral, kirjutab mürgistusennetuse nädala puhul Maablogis Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna toidu üldnõuete büroo nõunik Siret Surva.

Kurvad näited Eestist

Isa tuleb poest ja asetab köögis toidukoti toolile. Kotist paistab limonaadipudelile sarnanev pudel. Pudelit märkab kolmeaastane laps, kes annab emale märku, et ta soovib limonaadi. Ema lükkab asjatoimetused kõrvale, tuleb kööki, haarab kotist pudeli seda lähemalt vaatamata, keerab korgi maha ja annab selle lapse kätte. Õnneks ei suuda laps tugeva lõhna tõttu „limonaadi” juua.

Foto: Hans / pixabay.com.

Advertisements

Ebaseaduslike taimekaitsevahendite kasutamine on ohtlik

Taimekaitse üks ülesanne on hoida ära või vähendada taimekahjustajate põhjustatud kahjustusi. Taimekahjustajatega võitlemiseks saab kasutada nii looduslikke kui ka keemilisi taimekaitsevahendeid. Sünteetilistesse taimekaitsevahendeisse tohib tootja lisada ainult aineid, mille puhul on tõestatud, et need on taimekasvatusele selgelt kasulikud ning et nende kasutamine ei avalda teadaolevalt kahjulikku mõju ei inimeste ega loomade tervisele ega ka vastuvõetamatut mõju keskkonnale, kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna nõunik Evelin Hillep.

Foto: Meelis Viht

Toiduainesektori eksporti suunab lähiaastatel ekspordi tegevuskava

Viimastel kuudel on meie ettevõtjad saanud mitu head uudist uute turgude avanemisest. Näiteks aitas Veterinaar- ja Toiduamet 2018. aastal avada uue turu kalatoodetele Montenegrosse, piimatoodetele Mehhikosse, piimakäitlemisettevõtetele Tšiili ja imikupiima asendajale Hiina Rahvavabariiki; tänavu avanes piimatoodetele ka Tuneesia turg. Paralleelselt on kasvanud toiduainesektori ekspordimahud ja meie toidukaup jõuab järjest enamate riikide tarbijate toidulauale. See on meie ametkondade ja ettevõtjate tubli töö tulemus ning loodame lähiaastatel astuda selles vallas uusi samme, kirjutab Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

Eesti toidutooted KaDeWe kaubamajas Berliinis. Foto: Ruudu Ulas

Sortide registreerimisega võideldakse sordipettustega

Kõigil meil on omad eelistused – üks armastab „Liivi kuldrenetti“, teine „Valget klaarõuna“, kolmas soovib maakoju tingimata just vanaema aias kasvanud tikripõõsast. Samas ei soovi me olukorda, kus näiteks klaarõuna istiku ostmisel oleks mõne aasta pärast sügisel puu otsas hoopis punapõsksed õunad. Seepärast on Maaeluministeerium viimastel aastatel pühendunud puuviljanduses sellele, et parandada paljundusmaterjali tootmise jälgitavust ja tõsta tarbija silmis turu usaldusväärsust. Sordinime teadmise vajalikkusest ja sordiehtsuse olulisusest kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist Merjan Savila.

Foto: Merjan Savila

Milline on Eesti toidu olevik ja tulevik? Trendid eestlaste ostueelistustes

Eestlane armastab ja usaldab kodumaist toitu — see on hea maitsega, värske ja kvaliteetne. Infoajastule kohaselt on Eesti tarbija väga teadlik, kuid vaatamata kõrgele teadlikkusele, tuleb tarbijaid siiski toidu päritolu osas pidevalt harida ja informeerida ning siinkohal peaks oluline rõhk olema lastel ja noortel, kes on juba homme peamised Eesti toidu tarbijad ja ostuotsute tegijad. Rikkaliku sortimendiga poeriiulid on tõestuseks, et kohalik toidutööstus teeb head tööd tarbijate maitse-eelistuste realiseerimiseks, aga mis meie ostuvalikuid tegelikult mõjutab, kirjutavad maablogis Marje Mäger ja Joosep Lukk maaelupoliitika ja analüüsi osakonnast.

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) poolt 2018. aastal läbi viidud uuringu[1] kohaselt kolmveerand Eesti tarbijaist eelistab sisseoste tehes kodumaist toidukaupa, aga ostuotsuses mõjutajana on kodumaisus alles 11. kohal 18. valikust.

2018. aasta päikesetundide küllus vähendas toidutootja sissetulekut

Maaeluministeerium täpsustas jaanuaris põllumajandussektori 2018. aasta esialgse majandustulemuse hinnangut, mis kujunes korrigeeritud hinnangu järgi 856 miljoni euro suuruseks.  2017. aastaga võrdluses kogutoodangu väärtus veidi vähenes, kirjutab Maaeluministeeriumi majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo nõunik Katre Kirt.

Põllumajanduse kogutoodangu väärtuseks kujunes korrigeeritud hinnangu järgi 2018. aastal 856 miljonit eurot. Esialgsete andmete põhjal oli 2018. aastal põllumajandussektori kogutoodangu väärtus 3% madalam kui 2017. aastal, mis 10-aastases tagasivaates jääb 7% võrra madalamaks kui rekordaastal 2013.

Foto: Kai Kalmann (Maaeluministeerium)

Kuidas ööpimeduses mullaharimine aitab vähendada põldude umbrohtumist?

Umbrohud on taimekasvatajale lakkamatult nuhtluseks ja kahjustavad pidevalt saaki. Umbrohutõrje teadus ja tehnoloogia on tänapäeval kõrgelt arenenud ja tõhusad, kuid enamasti arenenud mahetootjatele sobimatute keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise suunas. Seetõttu on üha rohkem mahetootjaid, kes lisaks harjumuspärastele umbrohutõrje võtetele kasutavad ka uusi keskkonnasäästlikke meetmeid, sealhulgas mulla harimist pimedas.

Kuna 2017. aastal oli Eestis mahepõllumajanduslikku maad 199 947 hektarit ehk 20% kogu Eesti põllumajandusmaast, pakub mulla pimeharimine meile erilist huvi, kirjutab emeriitdotsent Jaan Kuht. Selle meetodi liitmisest integreeritud umbrohutõrjesse võiks tulla tulu ja seda eriti maheviljeluses.

Foto: Katrin Press

Biomajandus Euroopas: olevik ja tulevik

Euroopa Komisjon avaldas oma nägemuse Euroopa Liidu biomajanduse strateegia uuendamisest. Tegu on strateegiaga, mille kehtiv versioon võeti vastu aastal 2012. Seega on aeg hinnata saavutatut ning planeerida tulevikku. Kirjutise eesmärk ei ole sõna-sõnalt kopeerida komisjoni teatise teksti, vaid anda sellest esialgne, lihtsustatud ülevaade, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.

Mis on „Euroopa biomajandus“?

Lihtsustatult hõlmab biomajandus kõiki sektoreid, mis põhinevad bioloogilistel ressurssidel (loomad, taimed, mikroorganismid ja biomass, sh näiteks biojäägid). Seega kuuluvad selle alla nii põllumajandus, metsandus, kalandus kui ka kalakasvatus; aga ka töötlev tööstus, mis kasutab bioloogilisi ressursse ja tooraineid, et toota toitu, sööta ja bioenergiat ning pakkuda nendega seotud teenuseid.

Biomajanduse käive Euroopas on praegu 2,3 triljonit eurot ning sellega on hõivatud 8,2% ELi tööjõust. Bioenergiaallikad on Euroopas enim kasutatavad taastuvenergiaallikad ning jäävad ka edaspidi oluliseks, et saavutada aastaks 2030 taastuvenergia osakaaluks 32% kogu energiatarbimises.

Foto: Pixabay

Taimekaitsevahendeid ei tasu karta. Tuleb vaid teada, kuidas neid õigesti kasutada.

Põllumajandusametis töötab üle Eesti eri maakondades 14 ametnikku, kes tegelevad iga päev sellega, et inimeste ja loomade tervis ning keskkond ei satuks ohtu. Nimelt on üks ameti ülesannetest teha järelevalvet nii taimekaitsevahendite turustamise kui ka kasutamise üle. Sellest, kuidas möödus ametnike aasta, kirjutab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna nõunik Katrin Kikkas.

Foto: Katrin Press

Põllumajandustootjate ootused maaelu arengukava toetustele

Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) korraldas 2017. aastal Maaeluministeeriumi tellimusel põllumajandustootjate hulgas küsitluse, mille üks eesmärke oli koguda tagasisidet maaelu arengukava toetuste kohta.  Küsitluse tulemustest selgub, et põllumajandustootjate arvates peaks põllumehe elukutse olema ühiskonnas rohkem väärtustatud, kirjutab Maaeluministeeriumi majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo peaspetsialist Vivia Aunapuu-Lents.

Foto: Vahur Mõttus