Normi piires taimekaitsevahendite jäägid toidus inimese tervist ei kahjusta

Toidus on erinevate taimekaitsevahendite jääkide esinemine teatud kogustes lubatud ning kui toit sisaldab taimekaitsevahendite jääke piirnormides, siis on tegemist ohutu toiduga, kirjutab Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialist Kadi Padur.

Taimekaitsevahendid ehk pestitsiidid on taimede kaitsmiseks kasutatavad ained, mida kasutatakse kahjurite, umbrohu ja taimehaiguste tõrjeks eesmärgiga piirata taimehaiguste levikut, takistada toiduainete riknemist ja hävitada kahjulikke organisme. Euroopa Liidus on kehtestatud teaduslikest alustest lähtuvad taimekaitsevahendite jääkide piirnormid toidus, mille alusel Veterinaar- ja Toiduamet ning Põllumajandusamet regulaarselt taimekaitsejääkide sisalduse taset analüüsivad. Kontrollprogrammide raames analüüsitakse peamiselt Eestis müüdavaid puu- ja köögivilju ning vähemal määral ka loomset toitu, kuhu võivad taimekaitsevahendite jäägid sattuda läbi sööda.

Tiit Koha_8210104

Foto: Tiit Koha

Piirnormidele vastava toidu tarbimisel ei avaldada need ka pikaajalisel tarbimisel kroonilist mõju

Taimekaitsevahendite jääkide piirnormide väljatöötamisel on teaduslike meetoditega hinnatud nii kohest ehk akuutset, pikaajalist kui ka koosmõju. Sellega tegeleb Euroopa Toiduohutusamet ning vastavalt teadusuuringute tulemustele on Euroopa Komisjon kehtestanud taimekaitsevahendite jääkide piirnormid toidule. Normid kehtivad ühtselt nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Piirnormide väljatöötamiseks hinnatakse terviseriski toidus sisalduva aine kontsentratsiooni ja vastava aine akuutse referentsdoosi andmete baasil ning leitakse, millises koguses toidu tarbimise korral oht inimese tervisele akuutse mürgistuse läbi võiks avalduda. Taimekaitsevahendite jääkide piirnormid on seatud madalatele tasemetele ning analüüsimisel toidust leitavate jääkide kontsentratsioonid on üldjuhul nii madalad, et kohest mõju need inimese tervisele ei avalda. Piirnormidele vastava toidu tarbimisel ei avaldada need ka pikaajalisel tarbimisel kroonilist mõju. Uuringud on näidanud, et koorimine ja kuumtöötlemine või nende meetodite ühendamine vähendavad puu- ja köögiviljades olulisel määral taimekaitsevahendite jääkide sisaldust.

Taimekaitsevahendite jääkide kontrollimine erinevates toidugruppides toimub regulaarselt

Aastate jooksul on Veterinaar- ja Toiduamet ning Põllumajandusamet uurinud paljusid erinevaid toidugruppe, et kontrollida nendes sisalduvate taimekaitsevahendite jääkide nõuetekohasust. Kokkuvõttes võib öelda, et uuritud toidust ei sisalda üldjuhul ühtki taimekaitsevahendi jääki imiku- ja väikelapsetoidud ning loomset päritolu toit. Samuti ei ole nõuetele mittevastavaid taimekaitsevahendite jääkide koguseid tuvastatud kartulitest, apelsinidest, kurkidest, peakapsastest, rapsist, tomatist, nisust, banaanidest ja paljudest teistest toitudes. Siiski joonistuvad välja mõned toidugrupid, mis sisaldavad sageli vähemalt üht taimekaitsevahendi jääki. Nendeks on näiteks pirnid, banaanid, viinamarjad ja virsikud-nektariinid. Siiski on leitud jääkide kogused üldiselt väikesed ja piirnorme on ületatud harva. Euroopa Liidu ja Euroopa Majandustsooni riikides igal aastal uuritavate taimekaitsevahendite jääkide proovide tulemuste kohaselt ületavad igal aastal taimekaitsevahendite jääkide piirnorme kõikide toidugruppide lõikes kokku umbes 2 protsenti uuritud toidust. Umbes pool uuritud toidust aga ei sisalda ühtki taimekaitsevahendi jääki ning ülejäänud umbes 48 protsenti toidust sisaldab vähemalt üht taimekaitsevahendite jääki, mille kogused toidus on üldjuhul marginaalselt madala kontsentratsiooniga. See tähendab, et need inimese tervisele ohtlikud ei ole.

Taimekaitsevahendite jääkide sisaldus toidus üldiselt piirnorme ei ületa

Näiteks 2016. aastal võtsid taimekaitsevahendi kontrollprogrammi raames Veterinaar- ja Toiduameti ning Põllumajandusamet nii taimset kui ka loomset päritolu toitudest taimekaitsevahendite jääkide sisalduse uurimiseks kokku 337 proovi. Neist 202 ehk 60 protsenti proovidest ei sisaldanud mitte ühtegi jääki, 134 proovi ehk ligi 40 protsenti sisaldasid vähemalt ühte normi piiresse jäävat taimekaitsevahendi jääki. Ainult üks proov ehk 0,3 protsenti analüüsitud toidust sisaldas üht taimekaitsevahendi jääki üle lubatud piirnormi. Nendeks olid Brasiilia päritolu õunad. Juhul, kui analüüsist selgub, et toit sisaldab taimekaitsevahendite jääke üle lubatud piirnormi, kutsutakse vastav tootepartii turult tagasi.

Loomse toidu saasteainete seire raames taimekaitsevahendite jääkide sisalduse uurimiseks võttis Veterinaar- ja Toiduamet möödunud aastal 89 proovi. Uuriti nii mett, mune, piima, kala, veise-, sea- ja lambamaksasid ning veise-, sea-, lamba- kui ka broilerirasvasid. Mitte ükski proovidest ei sisaldanud taimekaitsevahendite jääke üle lubatud piirnormi. Meest võeti 16 proovi, millest ükski ei sisaldanud taimekaitsevahendi jääke üle lubatud piirnormi.

Mahetoidu kasvatamisel ei tohi taimekaitsevahendeid kasutada ega seega jääke leiduda

2016. aastal leiti viiest mahetoidu proovist taimekaitsevahendite jääke, mis ei ületanud küll kehtestatud piirnorme, mistõttu tavatoiduna oleksid tooted olnud nõuetekohased, kuid mahetoidu kasvatamisel ei tohi taimekaitsevahendeid kasutada. Seetõttu ei tohi nendes ka taimekaitsevahendite jääke leiduda. Tegemist oli kahel juhul rukkiteradega ning ühel juhul rapsiseemnete, brokkoli ja veiniga.

Ühe toiduproovi analüüsimiseks kulub olenevalt uuritavatest taimekaitsevahendite jääkidest ligikaudu 400–800 eurot ehk riik kulutab igal aastal toiduproovidest taimekaitsevahendite jääkide uurimiseks umbes 220 000 eurot.

Taimekaitse ja mesinduse vahel saab valitseda tasakaal

Palju on räägitud sellest, et mesilaste hukkumist põhjustavad taimekaitsevahendid. Samas on kontrollide käigus tuvastatud, et taimekaitsevahendite puhul on mesilaste hukkumist põhjustanud eelkõige nende vale kasutamine. Taimekaitsevahendite nõuetekohase kasutamise tagajärjel hukkumisi tuvastatud ei ole. Seega kõikidest nõuetest kinni pidades ja omavahel koostööd tehes on võimalik saavutada olukord, kus taimekaitse ja mesindus saavad kõrvuti eksisteerida, kirjutab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna juhataja Maris Raudsepp.

Mesilasperede stress ja suremine oleneb enim sellest, kuidas mesilasi peetakse, sealhulgas hügieenist ja parasiitidest mesitarudes. Kuigi mesilaste peamise hukkumise põhjuseks peetakse varroalesta ja sellega kaasnevaid viirushaiguseid, siis mesilasi mõjutavad ka halb ilmastik ja põllumajandusega seotud ohud. Kõige sagedamini on hukkumise põhjuseks mitme teguri kokkulangemine.

mesi_KatrinPress-18

Mesilased tarusse suundumas. Foto: Katrin Press

Taimekaitsevahendi vale kasutamine võib maksta mesilaste elu

Põllumajandusamet on aastate jooksul järelevalve käigus lasknud analüüsida mesilastelt võetud proove. Kui 2015. ja 2016. aastal tuvastati üks taimekaitsevahendi väärkasutamine, mille tagajärjel hukkusid mesilased, siis tänavu on neid juhtumeid enam. Peamiseks mesilaste surmade põhjuseks läbi aastate on olnud taimekaitsevahendites kasutatav toimeaine dimetoaat, mida on kasutanud rapsikasvatajad. Dimetoaati sisaldavad taimekaitsevahendid on küll Eestis turule lubatud, kuid pole lubatud kasutada rapsil, vaid hoopis peamiselt teraviljal. Seega on mesilaste hukkumise põhjustanud taimekaitsevahendi kasutusnõuete rikkumine. Põllumajandusamet saab taimekaitsevahendi väärkasutaja taimekaitsetunnistuse kehtetuks tunnistada ja teavitada PRIAt kohustusliku majandamisnõude rikkumisest, mis viib toetuste vähendamiseni. Lisaks on Maaeluministeerium tõhustamas meetmeid, et seadusega ette näha praegusest paremad võimalused väärteomenetluse algatamiseks ja karistuse määramiseks.

Mesinikud ja taimekaitse – kes, mida ja kuidas tegema peab?

Põllumajandusamet on käesolevaks hooajaks koostöös Veterinaar- ja Toiduameti ning Eesti Mesinike Liiduga koostanud käitumisjuhise, mille eesmärk on parandada mesinike ja taimekaitsevahendite kasutajate omavahelist koostööd. Juhises on välja toodud nende omavaheline teavitamiskohustus, mis kehtib Eestis juba aastaid mesilaste kaitsmise eesmärgil. Mesinikul on kohustus endast teada anda oma kogukonnas tegutsevatele põllumeestele, lisaks tuleb teada anda mesila täpne asukoht ja mesilasperede arv PRIA põllumajandusloomade registrile. PRIA registri andmed võimaldavad põllupidajal leida enda läheduses asuvaid mesilaid PRIA veebikaardilt. Juhul kui mesinik on endast teada andnud, tuleb põllumehel vähemalt 48 tundi enne taimekaitsevahendi kasutamist teavitada kõiki mesinikke, kelle mesitarud asuvad 2 km kaugusel tema põldudest. Nii saab mesinik ennekõike jälgida oma mesilaste tegevust ja vajadusel võtta kasutusele ettevaatusabinõud.

Lisaks omavahelisele teavitamiskohustusele kehtib Eestis mesilaste ja teiste kasulike putukate kaitsmiseks juba aastaid ka taimekaitsevahendi õhust pritsimise ja õitsvate taimede pritsimise keeld. Õitsvaid taimi võib erandina pritsida vaid siis, kui taimekaitsevahendil on vastav märge ja sellisel juhul võib seda teha varahommikusel või hilisõhtusel ajal (kell 22.00–05.00), mil mesilased ei lenda.

Mida teha, kui on hukkunud tavapärasest rohkem mesilasi?

Kui on hukkunud tavapärasest rohkem mesilasi, tuleb mesinikul kohe teavitada kohalikku veterinaararsti või maakonna veterinaarkeskuse järelevalveametnikku. Kui on kahtlus, et mesilased on hukkunud taimekaitsevahendite väärkasutamise tagajärjel, tuleb teavitada oma maakonna taimekaitse valdkonna peaspetsialisti. Seejärel viivad ametnikud läbi sündmuskoha ülevaatuse, mille käigus võetakse vajadusel proovid nii hukkunud mesilastest kui ka taimsest saadusest. Põllumajandusamet reageerib kõigile kaebustele ja ainult koostöös mesinikuga on võimalik välja selgitada mesilaste hukkumise põhjused.

Taimekaitse ja mesinduse vahel peab valitsema tasakaal

Enne taimekaitsevahendi turule lubamist läbivad kõik tooted põhjaliku hindamise, mille käigus hinnatakse nende füüsikalis-keemilisi, toksikoloogilisi ja ökotoksikoloogilisi omadusi, sealhulgas mõju mesilastele. Niisamuti hinnatakse taimekaitsevahendi looduses käitumist ja levikut, võimalikke jääke toidus, efektiivsust taimekahjustajatele ja põllukultuuridele. Seega taimekaitsevahend lubatakse turule ainult tingimustel, et see ei avalda inimese ja loomade tervisele ega keskkonnale kahjulikku mõju, kusjuures taimekaitseseadusega taimekaitsevahendi kasutamisele sätestatud nõuded on kirja pandud selleks, et tagada inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse kõrge tase. Kui aga taimekaitsevahendit kasutatakse turule lubamise tingimusi või kasutamise nõudeid eirates, võib see põhjustada ohtu nii keskkonnale kui ka inimese ja loomade tervisele. Seetõttu on väga oluline, et taimekaitsevahendeid kasutatakse nõuetekohaselt, järgides rangelt kasutusjuhendit. Taimekaitsevahendit võib kasutada ainult selleks ettenähtud kultuuridel, lubatud kulunormide piires ja õigetel kasutusaegadel. Kõikidest nõuetest kinni pidades ja omavahel koostööd tehes on võimalik saavutada olukord, kus taimekaitse ja mesindus saavad kõrvuti eksisteerida, arvestades mõlema osapoole huve.

 

 

Euroopa Toiduohutusamet hindas uuesti toitu lisatavate lõhna- ja maitsetugevdajate ohutust

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) kehtestas toitu lisatavate lõhna- ja maitsetugevdajate (glutamiinhappe ja glutamaatide) ohutu tarbimise koguse ja soovitab üle vaadata mainitud lisaainete maksimaalselt lubatud kogused  teatud toidugruppides, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Annika Leis.

Pärast järjekordset hindamist jõudis amet järeldusele, et toidust saadavad glutamaadid võivad ületada kehtestatud ohutut kogust ning võivad teatud juhtudel põhjustada tervisele kahjulikku mõju. Seda ennekõike inimestele, kes on teatud lisaainete suhtes ülitundlikud või tarbivad rohkelt lisaaineid sisaldavaid toite. Selle alusel soovitavad EFSA eksperdid üle vaadata mainitud lisaainete maksimaalsed lubatud kogused teatud toidugruppides, nagu näiteks valikpagaritooted (nt pirukad, saiakesed, pitsa), supid, puljongid, kastmed, lihatooted, maitseainesegud ja toidulisandid.

tiit koha 9163496

Glutamaate leidub näiteks pirukates ja saiakestes. Foto: Tiit Koha

Loe edasi…

Lindude gripi oht ei ole möödas

Lindude gripp on väga nakkav ägedalt kulgev mets- ja kodulindude viirushaigus. Veterinaar- ja Toiduametit (VTA) teavitatakse aeg-ajalt surnud uluklindudest, siiani on õnneks proovide vastused negatiivsed olnud. Kuigi alates eilsest võib kodulinde taas õues pidada, ei ole lindude gripi oht möödas, kirjutab Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise osakonna juhataja Harles Kaup.

Lindude grippi on enim diagnoositud Saksamaal, Austrias, Taanis ja Ungaris. Lisaks on lindude grippi diagnoositud meie naabrite juures Soomes, Rootsis ning ka Poolas, Hollandis, Prantsusmaal, Ühendkuningriigis, Iirimaal, Šveitsis, Tšehhis, Slovakkias, Sloveenias, Itaalias, Bulgaarias, Rumeenias, Horvaatias, Kreekas, Serbias, Hispaanias, Portugalis ja Ukrainas. Sellest aastast on  lisandunud lindude gripi juhtumitega riikide hulka ka Leedu ja Venemaa Kaliningradi oblast.

Praegu Euroopas leviv viirusetüvi H5N8 inimestele ohtlik ei ole ja põhjustab ainult lindude haigestumist. Seni ei ole Euroopa haiguste ennetamise ja kontrolli keskuse andmetel inimeste seas ühtegi haigusjuhtu registreeritud.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Foto: Karolin Lillemäe

Loe edasi…

Taimekaitsevahendite kasutamine avalikus kohas

Taimekaitsetöid tehakse kõige enam põllumajanduslikes majapidamistes, kuid taimekaitsevahendeid kasutatakse ka avalikes kohtades nagu haljasaladel ja parkides, aga ka karuputke tõrjel, maanteepervede-, gaasitrasside-, trammi- ja raudteede hoolduses. Saabunud on haljastuse ja heakorratööde hooaeg ning taimekaitsevahendite kasutamise nõuetest avalikes kohtades kirjutab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna juhataja Maris Raudsepp.

Taimekaitsevahendite professionaalne kasutaja peab läbima koolituse

Taimekaitsetunnistuseta võivad vabamüügis olevaid taimekaitsevahendeid kasutada vaid hobiaednikud oma tarbeks või silmailuks kasvatatavatel kultuuridel. Avalikes kohtades nagu haljasaladel, parkides, aedades, spordiväljakutel, tervishoiu- ja lasteasutuste aladel, võib taimekaitsevahendeid kasutada üksnes professionaalne kasutaja – koolituse läbinud ja taimekaitsetunnistust omav spetsialist. Koolituse käigus omandatakse vajalikud teadmised taimekaitsetööde nõuetekohase läbiviimise kohta. Taimekaitsetunnistuse väljastab Põllumajandusamet ja see kehtib viis aastat.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Foto: Karolin Lillemäe

Loe edasi…

WTO otsus tunnustab seakatku tõrjeks rakendatud tsoneerimise põhimõtteid 

Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) apellatsioonikohus langetas veebruari lõpul kauaoodatud otsuse Euroopa Liidu ja Venemaa vahelises vaidluses seoses Venemaa poolt 2014. aastal seakatku tõttu kehtestatud impordipiirangutega Euroopa Liidust pärinevale sealihale. WTO kohus leidis, et seakatku tõrjemeetmena rakendatud tsoneerimine peab tagama ekspordivõimaluse taudivabadest piirkondadest, luues sellega olulise pretsedendi, mille mõju ulatub kaugemale, kui esmapilgul paistab, kirjutab Maablogis Eesti põllumajandusesindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Seoses sigade Aafrika katku levikuga Baltimaades ja Poolas keelas Venemaa 2014. aastal järk-järgult kogu Euroopa Liidust nii elussigade kui sealiha ja -toodete impordi, põhjendades seda seakatku ohtliku levikuga EL-s ning vajadusega kaitsta haiguse levikut Vene territooriumile (Venemaal oli selleks ajaks SAK juba mitmel pool levinud). Samal aastal algas ka EL ja Venemaa vaheline vaidlus, kui Euroopa Komisjon peamiselt Eesti ning Poola nõudmisel algatas WTO-s ametliku konsultatsioonimenetluse (vaidlusmehhanismi esimene aste) seoses 2014. aasta jooksul Venemaa kehtestatud impordipiirangutega Poolast ning Balti riikidest pärinevale sealihale- ja toodetele. Aastal 2017 on see vaidlus saanud lõpliku pitseri WTO-s, kuna  apellatsioonikohus on WTO kohtuvaidluse viimane instants.

emis põrsastega

EL-Venemaa WTO kohtuvaidluse keskmes oli küsimus, kas Venemaal oli õigus keelduda nelja seakatku nakatunud riigi tsoneerimisplaanist, mis pidi tagama ekspordivõimaluse EL seakatku vabadest piirkondadest. Foto: T. Sammal

Loe edasi…

Uuring: Eesti noored peavad kofeiini tarbimist vähendama

Eesti noorte kofeiini keskmine saadavus toidust jääb ohutu tarbimise piiresse. Siiski on 14-17-aastaste vanusegrupis noori, kes peaksid vähendama kofeiini sisaldavate jookide, sh nii energiajookide kui ka kohvi ja tee tarbimist, selgub Maaeluministeeriumi tellimusel Tervise Arengu Instituudi antud riskihinnangust.

Tervise Arengu Instituut viis 2016. aastal läbi riskihinnangu, mille eesmärk oli välja selgitada, kas kofeiini tarbimine Eesti laste, noorte ja täiskasvanute seas vanuses 10-24 aastat ületab Euroopa Toiduohutusameti avaldatud riskihinnangus esitatud ohutuid koguseid. Uuringus tugineti aastatel 2013-2015 Eestis läbi viidud Rahvastiku toitumise uuringu andmetele.

 Mis on kofeiin?

Kofeiin on keemiline ühend, mida leidub looduslikult sellistes taimede osades nagu kohvi- ja kakaooad, teepõõsalehed, guaraana marjad ja koolapähklid. Peamisteks kofeiini allikateks igapäevamenüüs on kohv, tee, kofeiini sisaldavad karastusjoogid (sealhulgas energiajoogid) ja šokolaad (ka kakaojoogid).

graafik-2017-02-03-kofeiin

Loe edasi…

Uuring: Hobumajanduse potentsiaal on Eestis kasutamata

Hobumajandus hõlmab paljusid erinevaid valdkondi, panustades mitmesse majandussektorisse – puhkemajandusse, spordimajandusse, huviharidusse, tervishoidu. See on oluline majandusharu ja tööandja maapiirkondades, mistõttu tuleks hobumajandusele senisest enam tähelepanu pöörata ja sektori potentsiaali avavaid investeeringuid teha, kirjutab Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE analüütik Imbi Kaunismaa.

Hobune on aastatuhandeid olnud oluline inimese kaaslane – transpordivahendina, töö tegemise vahendina, ning ka sõbrana. Hobuste kasutamise eesmärgid ja vajadused on aja jooksul olulisel määral muutunud ja arenenud. Tänapäeval kasutatakse hobuseid sagedamini spordis ja turismimajanduses ning mõnevõrra vähem ka põllumajanduses, toidutööstus, korrakaitses jt valdkondades. Hobuste olulisus inimese kaaslasena ei ole aegade jooksul vähenenud, muutunud on vaid valdkonnad, kus hobust kasutatakse.

Hobusektor hõlmab paljusid valdkondi

Kõiki hobusega seotud majanduslikke tegevusalasid võib käsitleda ühtse valdkonnana ehk hobusektorina. Hobusektorisse on hõlmatud ratsasport, hobuvõidusõidud, traavlivõistlused ja panustamine, hobuste aretus, hobuste kasvatus, hobuturism, hipoteraapia jne. Seega panustab hobusektor mitmesse erinevasse majandussektorisse, näiteks rekreatsioonimajandusse, spordimajandusse, huviharidusse ja tervishoidu.

horses-1414889_640-pixabay-wolfblur

Foto: WolfBlur / pixabay.com.

Loe edasi…

Eesti kalurid said esimesena Euroopas oma mobiiliäpi

Jaanuarist alates saavad kutselised ranna- ja sisevete kalurid esitada kohustuslikke püügiandmeid mobiilirakenduse PERK (püügiandmete esitamise rakendus kaluritele) kaudu. Eesti on Euroopas esimene riik, kus sellist püügiandmete esitamise täislahendust pakutakse, kirjutab Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna nõunik Keno Kaasiksoo.

Esimese riigina Euroopas on Eestis kasutusele võetud kutselistele ranna- ja sisevete kaluritele mõeldud äpp, mille kaudu saab lihtsalt ja kiirelt püügiandmeid esitada. Suur huvi Eesti rakenduse vastu on käivitanud läbirääkimised, et ka teised Euroopa Liidu liikmesriigid saaksid Eestis väljatöötatud PERK-i oma riigis juurutada ja kasutusele võtta. Kuid tegemist on uuendusliku projektiga ka Eesti kontekstis, kuna PERK-i kaudu on võimalik esitada kohustuslikud andmed mitmele ametiasutusele sünkroonselt. Andmed, mida varem tuli esitada telefoni teel ja paberil saab nüüd esitada läbi ühe teenuse.

1perk_autentimine-2

Loe edasi…

Hobiaednikele lubatud taimekaitsevahendite arv väheneb

Hobiaednikele lubatud taimekaitsevahendite arv vabamüügis väheneb aasta-aastalt. Karmistunud nõuete ja uute teadusuuringute valguses vaadatakse taimekaitsevahendite kasutuslubasid pidevalt üle ning piiratakse nende müüki ja kasutust. Milliseid alternatiivseid taimekaitselahendusi tuleks koduaias kasutada, selgitab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna registreerimise büroo peaspetsialist Uku Rooni.

Tänase seisuga on hobiaednikele lubatud taimekaitsevahendeid registris 44, kuid mõned on juba lähikuudel kadumas ja üldine vähenemistrend jätkub. Ei ole ka oodata, et turule tuleks palju mitteprofessionaalsetele kasutajatele mõeldud uusi tooteid.

Kasutust piiratakse inimeste tervise ja keskkonna kaitseks

Kindlustamaks taimekaitsevahendite piisavat ohutust viiakse aegajalt läbi täiendavaid uuringuid või vaadatakse üle juba väljastatud lube. Uute uuringutulemuste, ümberklassifitseerimise või karmistunud nõuete valguses võivad muutuda väljastatud loa tingimused – näiteks keelatakse toote müük ja kasutamine hobiaednikele.

mesilane-oiel-allikas-pollumajandusministeerium

Loe edasi…