Toidutööstused kutsuvad külla

Eesti toidupoodides valitseb igapäevaselt külluslik valik. Oleme harjunud leidma oma lemmiktooteid tuntud poekettide riiulitelt ning neid pikemalt mõtlemata toidukorvi tõstma. Küsimus, kuidas nad oma maitse ja vormi saavad, jääb tavaliselt tahaplaanile. Vähemalt kord aastas saab sellele aga hõlpsalt vastuse, sest avatud toidutööstuste nädal pakub harukordset võimalust minna ja piiluda toidutööstuste telgitagustesse ning näha kõike oma silmaga.

Sel aastal avab 28 ettevõtet üle Eesti kõigile huvilistele oma uksed ja korraldab sisukaid ekskursioone. Juba nüüd saavad kõik huvilised kodulehel www.eestitoit.ee külastuse broneerida ning 27. mai – 1. juuni valitud ettevõtet või ettevõtteid kohapeal uudistada.

_9163496

Foto: Tiit Koha

Loe edasi…

Advertisements

Taga oma lemmiklooma heaolu märgistamise ja vaktsineerimisega

Kevadeti muutuvad lemmikloomad aktiivsemaks ja võivad seetõttu suurema tõenäosusega ära eksida või metsloomadega kokku sattuda. Sellest, kuidas kiipimise, registreerimise ja marutaudivastase vaktsineerimisega tagada lemmikloomade heaolu, kirjutavad Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna loomatervise ja -heaolu büroo peaspetsialist Kadri Kaugerand ja Veterinaar- ja Toiduameti metsloomade marutaudi vastase vaktsineerimise projektijuht Enel Niin.

Igal kevadel, kui ilmad lähevad soojemaks ja päevad pikemaks, muutuvad aktiivsemaks ka loomaomanikud: oma lemmikutega hakatakse tegema pikemaid jalutuskäike ja pered kolivad koos loomadega linnast maale suvekodudesse. Tänu sellele on kassidel ja koertel palju uut ja avastamisväärset. Juhtuda võib, et pere lemmik asub omapead uut ümbrust või metsarada avastama ning siis ei saa välistada kokkupuudet mõne metslooma või teise lemmikuga. Samuti võib lemmiklooma suuna- ja ajataju kaduda ning ta võib end avastada võõrast kohast.

Image by Cedric Clooth from Pixabay

Foto: Cedric Clooth, Pixabay.

Loe edasi…

Sordilehte võeti kohalikud sordid “Ando” ja “Vanaema hernes”

Ülemaailmselt tunnustatakse kohalike kultuurtaimede geneetiliste ressursside säilitamise vajadust. Sordilehte on võimalik võtta lihtsustatud korras vanad sordid, mida soovitakse kasutuses hoida ning mille paljundusmaterjali on soov toota ja turustada geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sortidena ehk säilitussortidena. Uutest lisatud sortidest “Ando” ja “Vanaema hernes” kirjutab maaeluministeeriumi teadus- ja arendusosakonna peaspetsialist Külliki Holtsmann.

Maaeluministeeriumi juures tegutsev põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside programmi hindamiskomisjon hindab sortide säilitussordina sordilehte võtmise vajalikkust ja esitab arvamuse Põllumajandusametile, misjärel võib võtta sordi lihtsustatud korras sordilehte. Oma viimasel koosolekul hindas nimetatud komisjon kartulisordi “Ando” ja aedherne sordi “Vanaema hernes” mitmekesisuse säilitamise seisukohast olulisteks kohalikeks sortideks, mida võib aja jooksul ohustada kadumine. Sortide säilitamiseks ja kasutuses hoidmiseks võeti need 26. märtsil 2019. aastal säilitussortidena kümneks aastaks sordilehte ning see võimaldab turustamise otstarbel nende sortide seemet ja paljundusmaterjali toota.

Ando” on lehemädanikukindel

Ando

Kartul “Ando”. Foto: Eesti Taimekasvatuse Instituut.

Loe edasi…

Maa ja meri meid toidab

Eestlastel on kasutusel tabav rahvaütlus „Maa ja meri meid toidab“. Ilmataadi kapriisidele vaatamata on meie toidulaud kaetud värske ja kvaliteetse kodumaise toiduga. See on suur väärtus, mida ei tohiks liiga iseenesestmõistetavalt võtta. Milline oli 2018. aasta meie toidulaua eest hoolitsejate jaoks? Äsja valminud 2018. aasta põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaadet tutvustab Maaeluministeeriumi majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo peaspetsialist Marje Mäger.

171. Meil Talus

Foto: Silvi Arold

Loe edasi…

Taimekaitsetööde nõuete muudatused alanud hooajal

2019. aasta 1. jaanuarist jõustus põllumajandusministri määruse „Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded“ uus sõnastus. Sellest, millised on uued nõuded taimekaitsetöödel nii põllumajanduses kui ka mittepõllumajanduslikel aladel, kirjutab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna nõunik Katrin Kikkas.

Muudatused põllumajanduses

Muudatustega täpsustati taimekaitsevahendiga puhitud seemnete ohutusnõudeid. Ohutus- ja keskkonnanõuded peavad olema täidetud nii seemnete puhtimisel puhtimiskohas, puhitud seemnete kasutamisel kui ka puhitud seemnete veol. Puhitud seemneid tuleb käsitleda samamoodi nagu taimekaitsevahendeid. Selleks, et vältida toidu, ravimite ja sööda saastumist puhtimiseks kasutatava taimekaitsevahendiga, tuleb seemneid hoida hoiuruumis, selleks ettenähtud konteineris või kapis. Puhitud seemet on keelatud vedada koos ravimite, toidu või söödaga ning kasutada toiduks või söödaks. Samuti on ülejääke keelatud ladustada looduses. Kasutamata puhitud seeme tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitlejale. Endiselt peab puhtimiskoht asuma elamust, loomakasvatushoonest, -rajatisest, loomade pidamiseks piiritletud alast, söödahoidlast, kaevust ja veekogust vähemalt 50 meetri kaugusel.

67. Maaelu pärlid

Foto: Kadri Rand

Loe edasi…

Toidutarneahel on tasakaalust väljas

Toidutarneahelas osalevad toidukaupade tootmise, töötlemise, turustamise, tarnimise ja jaemüügi etappides erinevad ettevõtjad. Tarneahel on ülekaalukalt olulisim kanal, mille kaudu jõuavad toidukaubad tootjalt tarbijani. Ettevõtjate arv ja suurus on toidutarneahela eri etappides erinev, kuid kõik tarneahela ettevõtjad on ühtemoodi olulised, et tarbijateni jõuaks kvaliteetne toit ja mitmekesine valik. Hiljuti võeti Euroopa Liidus vastu direktiiv, mis käsitleb põllumajandustoodete ja toidutarneahelas ettevõtjatevahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid, kirjutab Maaeluministeeriumi Põllumajandus- ja toidusektori arengu büroo peaspetsialist Kaie Laaneväli-Vinokurov.

supermarket-949912_960_720

Foto: pixabay

Loe edasi…

Mesilastele korjealade rajamiseks sobiv seemnesegu

Suur osa inimeste toidust on otseselt või kaudselt seotud putuktolmlemisega, samuti mõjutavad tolmeldajad elurikkust laiemalt. Seetõttu on väga oluline soodustada mesilaselaadseid. Järjest intensiivsem põllumajandus muudab põllumajandusmaastiku ühetaolisemaks, mille tagajärjel jääb tolmeldajatele sobivaid toidutaimi ja elupaiku üha vähemaks. Suurendades põllumajandusmaastikus nektarit ja õietolmu pakkuvate õistaimede hulka ja mitmekesisust, saame tõsta tolmeldajate arvukust. Ühe võimalusena aitab tolmeldajate arvukuse kasvule kaasa korjetaimede segude kasvatamine põllumaadel, kirjutavad Liina Talgre ja Indrek Keres Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudist.

maablogisse

Korjetaimede põld 25.06 (I.Keres ja L. Talgre)

 

Loe edasi…

Agroforumil räägitakse agroökoloogiast

23.–25. aprillil toimub järjekorras juba seitsmendat korda rahvusvaheline konverents Agroforum Mare Balticum. Sel korral on arutelu teemaks agroökoloogia, mida mõistetakse üsna erinevalt – alates mahetootmisest kuni kaasaegse kestliku toidutootmise süsteemini. Agroforumist ja agroökoloogiast kirjutab Agroforumi töögrupi liige Ruve Šank.

Vahetult enne Maamessi toimub järjekorras juba VII rahvusvaheline konverents Agroforum Mare Balticum. Tegu ei ole aga sugugi mereliste küsimuste arutamise üritusega, vaid Agroforumi nimi viitab sellele, et kaasatud on kõik Läänemere ehk Balti mere äärsed riigid ja tegemist pole ainult kolme Balti riigi foorumiga. Lisaks on üritusele kutsutud kõik kuus Euroopa Liidu idapartnerit. Seega võib öelda, et tegu on omamoodi regionaalse sillaga Euroopa Liidu kirdenurga ja selle naabruspiirkonna vahel.

Agroforumi_logo_2019

Loe edasi…

Millist pakendit eelistada, kui tahad toitu oma karpi osta?

Tarbijate kasvav teadlikkus keskkonnast ja jätkusuutlikkust tarbimisest on kaasa toonud nõudluse pakendada jaekaubanduses toitu ka tarbija pakendisse. Samuti kasutatakse kodus erinevaid pakendeid toidu säilitamiseks ja hoiustamiseks. Toiduga kokkupuutuvad materjalid peavad olema nõuetekohased ja ohutud, kirjutab Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialist Katrin Jõgi.

Mis on toiduga kokkupuutuv materjal?

Toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed on kõik materjalid ning esemed, mis on mõeldud toiduga kokkupuutumiseks (nt toidunõud ja köögitarvikud); mis juba puutuvad toiduga kokku ja on selleks ette nähtud (nt toidupakendid) või mille puhul võib eeldada, et need puutuvad toiduga kokku (nt salvrätid, kaupluste ostukotid) või eraldavad toitu oma koostisosi.

Kõik toiduga kokkupuutuvad materjalid peavad olema ohutud. Materjalid ei tohi ohustada inimeste tervist, põhjustada toidu koostises vastuvõetamatuid muutusi ega toidu organoleptiliste omaduste (lõhn, maitse) halvenemist.

delicious-1839514_1920

Pilt: Pixabay (Pexels).

Loe edasi…

Ole kange äädikaga ettevaatlik! Nõuandeid äädikaga ümberkäimiseks ja mida teha mürgistuse korral

Terviseameti mürgistusteabekeskuseni jõuab igal aastal kümneid äädikamürgistusi puudutavaid kõnesid, aga see on vaid osa kõikidest juhtumitest. Sellest, kuidas nii ettevõtjad kui ka tarbijad saaksid ennetada äädika kasutamisest tulenevaid õnnetusi ja mida teha mürgistuse korral, kirjutab mürgistusennetuse nädala puhul Maablogis Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna toidu üldnõuete büroo nõunik Siret Surva.

Kurvad näited Eestist

Isa tuleb poest ja asetab köögis toidukoti toolile. Kotist paistab limonaadipudelile sarnanev pudel. Pudelit märkab kolmeaastane laps, kes annab emale märku, et ta soovib limonaadi. Ema lükkab asjatoimetused kõrvale, tuleb kööki, haarab kotist pudeli seda lähemalt vaatamata, keerab korgi maha ja annab selle lapse kätte. Õnneks ei suuda laps tugeva lõhna tõttu „limonaadi” juua.

bottles-60479_1920

Foto: Hans / pixabay.com.

Loe edasi…