Teraviljade valmimine suurendab seakatku leviku riske

Sigade Aafrika katku leviku suvine kõrgaeg jääb saagikoristusajale, mil viljad valmivad ja metssead tulevad põldudele sööma. Seepärast peavad nii loomapidajad kui teraviljakasvatajad sel ajal bioohutusele erilist tähelepanu pöörama, kirjutab Maaeluministeeriumi loomatervise büroo juhataja Enno Piisang.

Sööda ja teraviljaga seotud seakatku leviku riske on võimalik maandada vaid bioohutusnõuete hoolsal järgimisel.

Uudsevilja kasutamine söödaks vaid teatud tingimustel

Sigade söötmiseks tohib kasutada sööta, mida on 30 päeva jooksul enne kasutamist hoiustatud nii, et on välistatud nii loomade kui võimalikku viirust edasikandvate inimeste juurdepääs sellele, või mida on kuumtöödeldud väljaspool farmi territooriumit viiruse hävitamiseks piisaval meetodil.

Foto: Heidi Salujõe. Allikas: Looduskalender, Aasta looma fotovõistlus 2015

Foto: Heidi Salujõe. Allikas: Looduskalender, Aasta looma fotovõistlus 2015

Teadlaste hinnangul hävib viirus teraviljas, kui seda kuivatatakse maksimaalsetel lubatud temperatuuridel. Et enamasti on kuivatustemperatuurid madalamad, siis tuleks vilja pärast kuivatamist ohutuse tagamiseks veel vähemalt kuu jooksul hoiustada, enne kui seda võiks kasutada seasöödaks. See tähendab, et põllult värskelt koristatud uudsevilja on keelatud loomadele sööta.

Loe edasi…

Väldi liha ja kala kõrbemist grillimisel ja küpsetamisel

Soojade ilmade saabumisega on alanud grillihooaeg. Populaarne suvine ajaveetmisviis peidab endas aga ohte, kuna liha kõrvetamine grillimisel viib tervisele ohtlike PAH ja HCA ühendite tekkimiseni. Õigete grillimisvõtetega saab nende ühendite tekkimist oluliselt vähendada, kirjutab Maaeluministeeriumi toidu järelevalve büroo peaspetsialist Sille Vahter.

Liha ja kala kõrbemisel võivad tekkida tervisele ohtlikud kantserogeensed ja mutageensed ühendid: polüaromaatsed süsivesinikud (PAH) ning heterotsüklilised amiinid (HCA).

PAH-id tekivad toidu küpsetamisel või grillimisel kuumusallikale tilkuva rasva pürolüüsil (orgaaniliste ühendite termilisel lagundamisel lihtsamateks ühenditeks õhu juurdepääsuta või vähese õhu juuresolekul), HCA-d aga kõrgetel temperatuuridel (üle 150°C) aminohapete, süsivesinike ja kreatiini omavahelise keeruka reaktsiooni tulemusena. Nende sisaldust mõjutavad küpsetamisel või grillimisel toote rasvasisaldus, küpsetamisaeg ja temperatuur ning kaugus kuumaallikast.

grill liha

Foto: Pixabay.com / LoboStudioHamburg

Tekkivate ühendite kogus sõltub olulisel määral töötlemistingimustest ning seda on võimalik õigete grillimisvõtetega märkimisväärselt vähendada.

Loe edasi…

Teraviljakasvatus kaotab tuulekaera tõttu aastas kümneid miljoneid

Tuulekaer on kujunenud Eestis raskesti tõrjutavaks umbrohuks. Tõrjuma tuulekaera aga peab, kuna see võib levida kiiresti ja põhjustada teravilja seemnekasvatuses ja tarbeviljapõldudel olulist majanduslikku kahju. Aastas kaotab Eesti teraviljakasvatus tuulekaera tõttu ligikaudu 15% saagist, mille rahaline väärtus ulatub mitmekümne miljoni euroni, kirjutab  Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist Vahur Mõttus.

Tuulekaer levib kiiresti ja põhjustab suurt kahju

Tuulekaer (Avena fatua L.), sh ka lõunakaer (Avena ludoviciana Dur.) ja viljatu kaer (Avena sterilis L.)  on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane metsiku kaera liik, mis levib seemnetega (sõkalterisega). Ta on kiire paljunemisvõimega, kuna üks taim võib anda kuni 250 seemet. Tuulekaera õite välisõklad on pika põlvja ohtega, mille alumine osa on spiraalselt keerdunud ja karvane, mistõttu seeme kinnitub kergesti kõikvõimalike esemete külge, et kiiresti levida.

Tuulekaera tõrjumine on tõhus, kui tõrjet tehakse kompleksselt kogu põllumajandussektoris. Foto: K. Press

Tuulekaera tõrjumine on tõhus, kui tõrjet tehakse kompleksselt kogu põllumajandussektoris. Foto: K. Press

Tuulekaera levitajateks on tuul, üleujutused, linnud, metsloomad, sõnnik, sertifitseerimata (kontrollimata) külviseeme, põllutöömasinad- ja seadmed. Kuid ohtu tuulekaera levikul kujutab ka tuulekaeraga saastunud põllumajandustoodete transportimine ilma koormakatteta.

Loe edasi…

Väikelaste menüü koostamisel tuleks eelistada nitrititega töötlemata lihatooteid

Keskmine nitriti saadavus lihatoodetest ja joogiveest jääb Eesti laste puhul oluliselt alla lubatud ohutu koguse. Siiski tuleks väikelaste menüü koostamisel eelistada nitrititega töötlemata lihatooteid ning kasutada toiduvalmistamisel värsket liha, selgub Eesti Maaülikooli teadlaste poolt läbi viidud toidu lisaainetena kasutatavate nitritite  riskihinnangust.

Eesti Maaülikooli teadlased hindasid Maaeluministeeriumi tellimusel toidu lisaainetena kasutatavate nitrititega (E249 ja E250) seotud riske 1-10 aastaste laste puhul. Uuringu eesmärk oli saada teada, kas nitritite tarbimine Eesti laste poolt ületab ohutut päevast kogust. Samuti selgitati välja peamised nitritite tarbimise allikad ja anti soovitused lihatoodete tarbimiseks.

 EFSA on määratlenud nitritite ohutu tarbimiskoguse

Nitritid (E 249 ja E 250) on toidu lisaained, mida kasutatakse lihatoodetes eeskätt säilitusainetena, kuid nende kasutamine annab lihatoodetele ka harjumuspärase roosaka värvuse ja iseloomulikud maitseomadused. Nitrititel on mikroorganismide kasvu pärssiv mõju. Sellega hoitakse ära toidumürgitusi tekitavate mikroorganismide arvu kasv, eelkõige Clostridium botulinumi tekitatud eluohtlik botulism.

Samas tuleb arvestada, et nitritite tarbimise ohutu koguse pikaajalist ületamist seostatakse terviseriskidega  nagu methemoglobineemia (punaste vereliblede vähenenud võime siduda hapnikku) ja N-nitroosoühendite tekkega, mis tõstab teatud vähiliikidesse haigestumise tõenäosust.

Loe edasi…

Ka ühe sea pidamisel tuleb täita kõiki bioohutusnõudeid

Kuigi alates eelmise aasta septembrikuust pole uusi sigade Aafrika katku juhtumeid kodusigadel avastatud, püsib seakasvatustele endiselt väga suur oht. Seepärast peab iga loomapidaja kõiki riske ja nende riskide maandamiseks vajalike investeeringute mõttekust hoolega kaaluma ja arvestama, et ka jõulusigade pidamisel tuleb kõiki nõudeid täita, kirjutab VTA loomakaitse, loomatervise ja söötade osakonna juhataja Maarja Kristian.

Suve lähenemine suurendab seakatku leviku riski

Veterinaar- ja Toiduamet diagnoosib igal nädalal sigade Aafrika katku kümnetel metssigadel erinevates Eesti piirkondades. See näitab, et viiruse kontsentratsioon looduses on väga kõrge ja seakatku oht pole kuhugi kadunud. Vastupidi – oht uuteks puhanguteks on niisama suur kui aasta tagasi. Vaatamata sellele, et viimased taudipuhangud koduseafarmides diagnoositi enam kui pool aastat tagasi, ei tohiks ükski seakasvataja valvsust kaotada.

Loe edasi…

Marutaudi vastu vaktsineerimine päästab lemmiklooma elu

Alates 2013. aastast on Eesti ametlikult marutaudivaba riik. Kuna aga taud on jätkuvalt laialt levinud meie naaberriigis Venemaal, peame pidevalt ennetama haiguse taaslevimist Eestisse. Selleks viib Veterinaar- ja Toiduamet kaks korda aastas läbi metsloomade marutaudivastaste vaktsiini külvamist ohustatud piirialadel, kuid endiselt on vajalik ja kohustuslik ka lemmikloomade vaktsineerimine, kirjutab Veterinaar- ja Toiduameti marutaudi projektijuht Enel Niin.

Marutaud on olnud aastatuhandete jooksul üks enimkardetud nakkushaigusi maailmas, kuna sellesse võivad ühtviisi nakatuda nii kõik loomaliigid kui ka inimene.

Kuidas marutaud levib?

Marutaud levib nakatunud looma süljega. Kõige tavalisemalt kandub haigustekitaja üle, kui marutaudis loom kedagi pureb. Samuti on võimalus haigust saada, kui marutaudi nakatunud looma sülg satub värskele haavale, silma või suhu. Juhul, kui viivitamatult peale nakatumist ei järgne vaktsineerimist, sügavate haavade puhul ka immuunseerumi manustamist  või ei ole hammustatu eelnevalt vaktsineeritud, lõpeb haigus alati surmaga.

Sõltumata sellest, kas marutaudi nakkust  kannab konkreetses maailmajaos põhiliselt koer, rebane, mangust, kährikkoer, pesukaru või muu loomaliik, on reeglina üle 90% marutaudi surnud inimestest saanud haiguse  koerahammustuste tõttu.

Loomaomanikud alahindavad ohtu

Selleks, et marutaudijuhtumeid koduloomade ning inimeste hulgas vältida, on Eestis alates aastast 1953 kuni seniajani kasside ja koerte marutaudivastane vaktsineerimine kohustuslik. Kuna Eesti piiri taga Venemaal on marutaud nii kodu- kui metsloomade seas laialt levinud, siis ei marutaudioht ka Eesti jaoks kuhugi kadunud. Marutaud on levinud paljudes teistes riikides nii kaugemal kui ka lähemal näiteks Ukrainas, Valgevenes, USA-s, Poolas, Indias, Marokos jm. Suures plaanis vaadates on riike, mis on marutaudi nakatunud, kordades rohkem, kui neid, kus seda ohtlikku nakkushaigust ei esine. Seetõttu on ka lemmikloomade vaktsineerimine siiani kohustuslik.

Koduloomade vaktsineerimine aastatel 2006-2015. Allikas: Veterinaar- ja Toiduamet

Koduloomade vaktsineerimine aastatel 2006-2015. Allikas: Veterinaar- ja Toiduamet

Loe edasi…

Nitraadihirmus köögiviljade tarbimist piirama ei pea

Kuigi värsked köögiviljad on tervisliku toitumise alus, tuleb arvestada nendes sisalduvate nitraatidega, mis on teatud kogusest alates organismile kahjulikud. Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) hinnangul ületab aga köögiviljade tarbimisest saadav kasu siiski nitraatide võimaliku kahjuliku mõju tervisele ning seetõttu köögi- ja puuviljade tarbimist piirama ei pea, kirjutab Maaeluministeeriumi toidu järelevalve büroo juhataja Maia Radin.

Toidust saadavate nitraatide peamine allikas on köögiviljad. Teatud kogusest alates hinnatakse nitraatide mõju tervisele negatiivseks. Õige käitlemisega saab aga ka koduköögis köögiviljade nitraadisisaldust oluliselt vähendada.

Kust nitraadid toitu saavad?

Nitraate esineb taimedes looduslikult, kuid neid kasutatakse ka tööstuses toidu lisaainena ning põllumajanduses väetisena. Looduslikult on nendel oluline roll taime toitumisel ja elutalitluses. Nitraate sisaldab enamik köögivilju, sisalduse hulk on liigiti erinev. Nitraadisisaldus on kõrgem taime lehtedes, madalam seemnetes ning mugulates. Seetõttu on üldjuhul suurema nitraadisisaldusega lehtköögiviljad nagu lehtsalat, rukola, spinat ja ka erinevad maitsetaimed.

_8210104

Loe edasi…

Euroopas arutatakse nitritite kasutamise vähendamist toitudes

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) koostab 2016. aasta lõpuks uue ohutushinnangu toidus lisaainena kasutatavate nitritite kohta, et hakata Euroopa Komisjoni tasandil arutama nitritite piirnormide alandamise võimalusi. Kuigi nitrititel on oluline roll toiduohutuse tagamisel, seostatakse nende liigset tarbimist terviseriskidega. Miks üldse nitriteid toidus kasutatakse, kirjutavad Anneli Tuvike ja Annika Leis Maaeluministeeriumi toidu üldnõuete büroost.

Nitrit on lihatoodetes vajalik toiduohutuse tagamiseks

Nitritid (E 249 kaaliumnitrit ja E 250 naatriumnitrit) on toidu lisaained, mida lisatakse toidule eeskätt säilitusainetena. Toidu lisaained aitavad säilitada toidu toiteväärtust, parandavad toidu säilivust või stabiilsust või toidu organoleptilisi omadusi – värvust, maitset, lõhna, väljanägemist. Lisaks säilivuse pikendamisele annab nende kasutamine ka lihatootele iseloomulikud maitseomadused,  harjumuspärase roosaka värvuse ning takistab rasvade rääsumist.

Nitritid (E 249 kaaliumnitrit ja E 250 naatriumnitrit) on toidu lisaained, mida lisatakse toidule eeskätt säilitusainetena. Foto: Katrin Press.

Nitritid (E 249 kaaliumnitrit ja E 250 naatriumnitrit) on toidu lisaained, mida lisatakse toidule eeskätt säilitusainetena toidu ohutuse tagamiseks. Pilt on illustratiivne. Foto: Katrin Press.

Loe edasi…

Aprikoosiseemnetega tasub olla ettevaatlik

Hiljuti Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) avaldatud arvamuse järgi võib tooreste aprikoosiseemnete ja neist valmistatud toodete toiduks tarbimisega kaasneda mitmeid terviseriske. Täiskasvanutele võib ohtu kujutada juba kolme väikese või ühest suurest aprikoosiseemnest poole tarbimine. Väikelastele võib ohtu kujutada ka üks väike aprikoosiseeme, kirjutab Maaeluministeeriumi toidujärelevalve büroo peaspetsialist Anneli Haugas.

Põhjuseks on aprikoosiseemneis looduslikult esinev ühend amügdaliin, millest moodustub näiteks närimisel või mikroorganismide tegevuse tulemusel seedekulglas inimesele väga mürgine ühend tsüaniid ehk sinihape.

Foto: pixabay.com

Foto: pixabay.com

EFSA määratles ohutu tarbimiskoguse

Tsüaniid imendub kiiresti organismis ning see kantakse vereringe kaudu kõikidesse organitesse. Tsüaniidi mürgistuse suhtes on enim tundlikumad aju ja süda. Tsüaniidi mürgituse tunnusteks võivad olla näiteks iiveldus, palavik, peavalu, lihase-, liigesevalud jms. Surmavate tsüaniidikoguste juures võivad sümptomitena ilmneda hingamisraskused, lihasliigutuste koordineerimatus, teadvusekaotus ja krambid. Lisaks võivad suured tsüaniidikogused põhjustada väärarenguid loodetel.

Loe edasi…

Euroopasse jõudis hirvlaste krooniline kurtumushaigus

Aprilli alguses teatas Norra Veterinaarinstituut hirvlaste kroonilise kurtumushaiguse ehk CWD (ingl. k. Chronic Wasting Disease in cervids) diagnoosimisest põhjapõdral Lõuna–Norras Nordfjella populatsioonis. Norras diagnoositud CWD näol on tegu esimese haigusjuhtumiga Euroopas, samuti on see esimene haigusjuhtum maailmas, mis on tuvastatud põhjapõtradel, kirjutab Veterinaar- ja Toiduameti loomatervishoiubüroo peaspetsialist Olga Piirik.

Norras tuvastatud haigusjuhtum sai alguse, kui 2016. aasta märtsi keskel valiti täiskasvanud haige emane põhjapõder (Rangifer tarandus tarandus) välja identifitseerimiseks ja registreerimiseks GPS-seadmega helikopteri abil. Läbiviidud menetluse käigus loom suri ning tema korjus viidi Norra Veterinaarinstituuti lahanguks ja edasiseks uurimiseks.

Foto: pixabay.com

Foto: pixabay.com

Alati surmaga lõppev hirvlaste prioonhaigus

Hirvlaste krooniline kurtumushaigus kuulub närvikude kahjustavate haiguste gruppi, mis lõppevad alati surmaga. Selliseid haigusi esineb inimestel ja loomadel ning neid nimetatakse transmissiivseteks spongiformseteks entsefalopaatiateks e. TSE-deks. Haiguse tekitajaks on nakkuslik valguosake e. prioon, mis nakatumisejärgselt põhjustab spongiformset ehk käsnjat ajukahjustumist nii loomadel kui inimestel. Prioon on nakkuslik valguosake, mis põhjustab haigetel loomadel ajukahjustusest tingitud närvinähud ja kurtumuse, mis lõpeb alati surmaga.

Loe edasi…

Follow

Get every new post delivered to your Inbox.

Join 44 other followers