Täna on maailma toidupäev

Maailma toidupäev on ÜRO algatus, mille eesmärk on pöörata rohkem tähelepanu säästva arengu teisele eesmärgile – näljahäda kaotamisele. See ei tähenda ainult otsese näljahädaga tegelemist, vaid ka inimeste täisväärtuslikku toitumist ning planeedi turgutamist. Sel aastal kutsub maailma toidupäev üles tegutsema kõigis valdkondades, et muuta tervislik ja jätkusuutlik toitumine kõigile taskukohaseks ja kättesaadavaks. Üleskutse julgustab ka meid kõiki mõtlema sellele, mida sööme.

Foto: Tiit Koha

 

Advertisements

Kuidas valmib ÜPP strateegiakava?

Selleks et Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP) saaks Eestis rakendada ka pärast 2021. aastat, tuleb Eestil koostada riiklik strateegiline programmdokument ehk ÜPP strateegiakava. Selle koostamisega on Maaeluministeeriumi eestvedamisel juba ka algust tehtud. Mida see strateegiakava endast täpsemalt kujutab ja kuidas selle koostamise protsess kulgeb, kirjutab Maaeluministeeriumi majandus- ja keskkonnaanalüüsibüroo juhataja Joosep Lukk.

Foto: Annika Treial

Leader loob võimalusi maapiirkonna elavdamiseks

28. septembril toimub esimene Maal Elamise päev, mille fookuses on elukeskkond maal koos seal toimivate teenuste, töökohtade, seltsitegevuse, vaba aja veetmise võimaluste ning pakutavate elukohtadega. Üks Euroopa Komisjoni algatusi, mis on oluliselt muutnud  maapiirkondades elavate inimeste igapäevaelu ja innustanud maapiirkondi leidma uusi viise, kuidas olla konkurentsivõimelisem, on Leader-meede. Leader-meetme võimalustest ja senistest töövõitudest kirjutab Maaeluministeeriumi maamajanduse ja konkurentsipoliitika büroo peaspetsialist Taavi Kurvits.

Leader-meede koosneb neljast erinevast osast. Esimese osana koostatakse tegevuspiirkonna strateegia, mis on edasiste tegevuste n-ö vundament. Pärast strateegia kinnitamist on teine samm selle rakendamine ning kolmas koostööprojektide elluviimine.

Foto: Virko Värnik

Muld kui elurikkuse alustala

Soome Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames toimub ELi põllumajandusministrite mitteametlik kohtumine, kus muuhulgas arutatakse, kuidas põllumajandussektor saab ELi ühise põllumajanduspoliitika kaudu panustada kliimaeesmärkide täitmisse.  Muldadest ja sellest, et mulda on hakatud varasemaga võrreldes enam tähtsustama kui üht peamist meie olemasolu jaoks vajalikku osa keskkonnast, kirjutab Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna põllumajanduskeskkonna büroo peaspetsialist Eike Lepmets.

Meie põhjanaaber Soome on võtnud sarnaselt paari aasta taguse Eesti eesistumisega põllumajanduse puhul fookusesse muldade teema. Ka Eesti põllumajanduse ja kalanduse valdkonda aastani 2030 juhtivas arengukavas (PõKa 2030), mille koostamine on lõpusirgel, on mullavaldkonnale märkimisväärselt tähelepanu pööratud.

Foto: Pixabay

Põllumajandusest pärit ammoniaagiheide ning selle vähendamise võimalused

Põllumajandusliku tootmisega kaasneb paratamatult saasteainete heide keskkonda, kuid tõhusate ja kestlike tootmismeetodite abil on võimalik seda oluliselt vähendada, kirjutab Maaeluministeeriumi põllumajanduskeskkonna büroo peaspetsialist Sandra Salom.

Euroopa Liidus on kokku lepitud siduvad eesmärgid, et piirata kasvuhoonegaaside ja välisõhu saasteainete heidet. Halb õhukvaliteet kahjustab lisaks inimeste tervisele olulisel määral ka ökosüsteeme. Õhukvaliteedi parandamiseks on Euroopa Liidus vastu võetud Euroopa puhta õhu pakett, mille eesmärk on aastaks 2030 vähendada õhusaaste kahjulikku mõju inimese tervisele 40% võrreldes 2005. aastaga.

Foto: Pixabay

Leader annab otsustusõiguse kogukonnale

Leader-meede on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meede ning ühtlasi üks Euroopa Liidu edukamaid algatusi, mida on liidus rakendatud juba üle 25 aasta. Programmi nimi tuleneb lühendist, mis tähistab prantsuskeelset lauset „Liaison entre actions de développement de l’economie rurale“. Tõlkes tähendab see „Seosed maamajandust arendavate tegevuste vahel“, kirjutab Maaeluministeeriumi maamajanduse ja konkurentsipoliitika büroo peaspetsialist Taavi Kurvits.

Leader, teisisõnu ka kogukonna poolt juhitud kohalik areng (inglise community-led local development ehk CLLD), on piirkonna edendamine sealsete elanike endi välja töötatud kohalike arengustrateegiate kaudu, tuues otsustusprotsessi võimalikult rohujuuretasandile. Seda lähenemist rakendab üle Euroopa 2600 kohaliku tegevusgruppi, kelle alla kuulub rohkem kui 54% maapiirkonna elanikest Euroopa Liidus ning kes toovad piirkonnas kokku avaliku sektori, erasektori ja kodanikuühendused.

Taimekaitsevahendite internetist ostmine vajab valvsat ja teadlikku tarbijat

Põllumajandusamet teeb järelevalvet taimekaitsevahendite turustamise üle, mis hõlmab hoiustamise, pakendamise ning märgistamise kontrolle jae- ja hulgimüügikohtades. Sealjuures on aina olulisemaks kujunemas internetimüük ja selle kontroll. Sel suvel kontrollis Põllumajandusamet 72 taimekaitsevahendite müügi ja reklaamiga seotud veebilehte, millest 25 pakkusid ostmiseks taimekaitsevahendeid ning nendest 17 juhul esines nõuetele mittevastavusi. Põhilistest leitud vigadest, ostja teadlikkuse olulisusest ja ameti edasisest tegevusest kirjutab Maablogis Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna peaspetsialist Kaisa Vahtmäe.

Foto: Pixabay 

Rikkumised võivad lõpetada mahepõllumajandusliku ettevõtmise

Aastate lõikes on suurenenud mahetoodangu maht ning tootjate arv. Rohkem on leitud ka taimekaitsevahendite jääkidega viljakoormaid. Tegemist ei ole enamjaolt siiski pahatahtliku tegevusega, taimekaitsevahendite jäägid on mahevilja sattunud pigem ristsaastumise teel. Samas tuleb ette ka rikkumisi, mis võivad ettevõtja jaoks tähendada mahepõllumajandusliku ettevõtmise lõpetamist või ka rahatrahvi. Tänavu tunnistas Põllumajandusamet kehtetuks kahe mahepõllumajandusliku ettevõtte tunnustamise otsused, kuna tuvastati, et nad kasutasid selliseid taimekaitsevahendeid, mis on mahepõllumajanduslikus tootmises keelatud. Otsuste tagamaadest ja rikkumistest lähemalt kirjutab Maablogis Põllumajandusameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna juhataja Anu Nemvalts.

Foto: Tiit Koha

Poollooduslikud kooslused on põllumajandusmaastiku pärlid

Poollooduslikud kooslused on rohumaad, kus kasvab looduslik taimestik. Rohumaid aga tuleb niita või karjatada, vastasel juhul (nagu juhtub ka teiste looduslike kooslustega segametsa laiuskraadil) need mõne aja jooksul metsastuvad, kirjutab Maaeluministeeriumi põllumajanduskeskkonna büroo peaspetsialist Kaidi Jakobson.

Poollooduslikke rohumaid nimetatakse väärikalt ka pärandkooslusteks, sest tegemist on pärandiga meie esivanematelt – taimestik on rohumaadel liigirikas vaid seepärast, et neid pole aastakümneid või aastasadu küntud ega väetatud ja neile pole külvatud heinaseemneid. Vaid seepärast saame praegu nautida nende alade liigirikkust ja õiteküllust. Loodetavasti õnnestub meil seda elurikkust edasi anda ka oma lastele.

Ülevaade otsetoetuste kontrollidest 2018. aastal

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) andmetel käidi 2018. aastal vähemalt 5% pindalatoetuste taotlejaist kohapeal kontrollimas. Kokku tegi see 1056 kontrollitud taotlejat, kel oli toetusalast pindala kokku 129 500 hektarit.  2018. aasta erinevatest kontrollidest saadud tulemused kinnitavad, et põllumajandustootjate teadlikkus otsetoetuste nõuete täitmisest on aastatega paranenud, kirjutab Maaeluministeeriumi otsetoetuste büroo peaspetsialist Veronika Vallner-Kranich.

Üksnes ühtset pindalatoetust taotles 657 taotlejat, kogupindalaga 89 000 hektarit. Kuna selle toetuse taotlemise põhinõuded on seotud toetusõiguslikkuse nõuete täitmisega (nt põld peab olema vähemalt 0,3 hektari suurune) ning enamasti rohumaade hooldamisega ja maakasutusõiguse omamisega, eksitakse sagedamini ka nende nõuete täitmisel. Rohumaade nõuetekohast hooldamist kontrollides leiti, et nõudeid rikkus 25% neist toetuse taotlejaist, keda kohapeal kontrolliti (272 taotlejat 706 põllul).

Foto: Silver Kaasik