Turule lubatud taimekaitsevahendid on ohutud tervisele ja keskkonnale

Vaatamata sellele, et taimekaitsevahendite turulelaskmine on Euroopa Liidu tasandil reguleeritud ja taimekaitsevahendites sisalduvate toimeainete heakskiitmisel lähtutakse teaduspõhistest hinnangutest, on tõstatunud küsimus glüfosaadi kantserogeense toime ja neonikotinoidide võimalikust ohtlikkusest tolmeldajatele, kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu.

technique-1831943_640

Foto: Pixabay

 

Kui taimekaitsevahendis sisalduv toimeaine ei vasta sätestatud kriteeriumitele või ei saa välistada selle toimeaine negatiivset mõju, ei lubata toodet turule. Toimeained, mis on heaks kiidetud, hinnatakse teatud aja tagant üle ja kui leitakse, et nende ohutus ei ole enam tagatud, siis seatakse piirangud või keelustatakse aine täielikult. Kogu toimeaine hindamis- ja otsustusprotsess on välja töötatud eesmärgiga tagada taimekaitsevahendite ohutus inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale. Loe edasi…

Advertisements

Liigne antibiootikumide tarbimine on üks üleilmse resistentsusprobleemi alustalasid

Võime ravimite toimele vastu panna ehk mikroobide antibiootikumiresistentsus on nii Euroopas kui ka kogu maailmas kasvav probleem. Tegevused, mis aitaksid antibiootikumide kasutamist vähendada, antibiootikume mõistlikult kasutada ning resistentsust vähendada hõlmavad endas hügieenimeetmeid, mõistlikult planeeritud antibiootikumravi, õige ravimi valikut. Kõige olulisem on aga inimesi koolitada, kirjutab omanimelisest loomakliinikust Janne Orro.

role_to_play_Infographic_FA_171012_et_C-1

Igaüks saab aidata antibiootikumiresistentsust ennetada.

 

Loe edasi…

Liblikõieliste kasvatamine on kasulik

Liblikõieliste kasvatamine mõjub keskkonnale hästi, need on kasulikud mulla viljakusele, toidutaimeteks tolmeldajatele, mullaparandajana kasulikud põllumeestele. Seetõttu on ka kolme toetuse saamine seotud liblikõieliste kasvatamisega, kirjutab Maaeluministeeriumi põllumajanduskeskkonna büroo juhataja Katrin Rannik.

Liblikõieliste kasvatamisega paraneb mullaviljakus, väheneb vajadus taimekaitsevahendite ja mineraalväetiste kasutamiseks ja sellest tulenevalt hoitakse veekeskkonda täiendava keskkonnakoormuse eest. Ühtlasi on liblikõielised kultuurid toidutaimedeks tolmeldajatele ja elu-, toidu- ja varjepaikadeks teistele lülijalgsetele, suurendades seeläbi bioloogilist mitmekesisust.

Liblikõieliste kasvatamine, eriti haljasväetisena kasutades, on mullaparandajana ja mulla huumusevarusuurendajana kasulik ka põllumeestele. Tugevama juurekavaga liblikõielised transpordivad sügavamatest mullakihtidest künnikihti mineraalseid toiteelemente ja aktiveerivad mulla mikroorganismide tegevust. Mitmeaastased heintaimed (nii liblikõielised kui ka kõrrelised) jätavad mulda juure- ja varrejäänustena rohkesti orgaanilist ainet ning muld rikastub sellest. Liblikõielised kultuurid seovad õhulämmastikku ja teevad selle kättesaadavaks külvikorras olevatele järgmistele kultuuridele.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Foto: Karolin Lillemäe

Loe edasi…

Uuenduslik Eesti toidu kinkepakend sündis Maaeluministeeriumi ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös

Hea võimalus Eesti toidu tutvustamiseks ja meie toidust rääkimiseks avaneb tihti mitmesuguste rahvusvaheliste sündmuste raames, kui võõrustajana või külalisena tänukingitusi jagame. Seetõttu võeti plaani välja töötada huvitav, ilus, meeldejääv ja funktsionaalne Eesti toidu kinkepakend, mis räägiks meie lugu ja oleks kinkijale üllatuseks ning ärataks Eesti ja Eesti toidu vastu huvi, kirjutab Maaeluministeeriumi Eesti toidu projektijuht Kadi Raudsepp.

the_sea

Mereteemalised kinkekotid

Loe edasi…

Eesti toiduainetööstustele oli esimene poolaasta edukas

Septembrist oktoobri alguseni on Eesti toidu kuu, mille jooksul pööratakse mitmesuguste üritustega tähelepanu kodumaisele toidule. Sellest, kuidas läheb Eesti toiduainetööstuse ettevõtetel, annab ülevaate Maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna nõunik Eveli Naaris.

Toiduainetööstuse toodang

Joonis 1. Toiduainetööstuse toodang, müügitulu, kulud ja kogukasum 2017. a I poolaastal, mln € Allikas: Statistikaamet, MEM arvutused

Loe edasi…

RETSEPTID: Kalanädalal kokka nagu Põhjaka peakokk

Sel nädalal toimub Maaeluministeeriumi ja Kalanduse Teabekeskuse eestvedamisel Eesti toidu kuu raames kalanädal. Viide kooli üle Eesti läheb igal päeval külla tippkokk, kes valmistab söögivahetunniks õpilastele kohalikust kalakasvandusest pärit kalast maitsva roa. Avaldame Maablogis kalanädala avaüritusel Jõgevamaa Gümnaasiumis õpilastele pakutud karpkalaroa ja magustoidu retseptid, mille autor on Põhjaka mõisa kokk Ott Tomik.

IMG_2272

Ürdikoorikuga üleküpsetatud karpkalafilee. Foto: Ott Tomik.

Retseptide kogused on arvestatud viie portsjoni kohta.

Ürdikoorikuga üleküpsetatud karpkalafilee
1 kg luuvaba karpkalafileed
100 g riivsaia
100 g seesamiseemneid
4 spl oliivõli
3 spl hakitud tilli
30 g võid
soola
jahvatatud musta pipart Loe edasi…

Euroopas hävineb iga päev kolm ruutkilomeetrit mulda

Maailma rahvastiku kasv, suurenev nõudlus toidu järele ja konkurents maa kasutamise pärast paneb mullad aina suurema surve alla. Armastame rääkida loodus-, looma- või puude kaitsest, kuid tavaliselt ei mõtle me sarnaselt mullast. Samas on muld meie planeedi üks olulisemaid loodusvarasid, mille ökoloogilist tähtsust on seni alahinnatud, kirjutab maaeluministeeriumi põllumajanduskeskkonna büroo peaspetsialist Madli Karjatse.

hands-1838658_1920

Foto: pixabay.com

Loe edasi…

„Toidurassism“ ja teadlik tarbimine

Toiduga seotud küsimused puudutavad meid kõiki. Seetõttu on tervitatav, et ajakirjandus ja laiem avalikkus on toiduteema tähelepanu keskmesse tõstnud. Siinkohal olekski sobilik lahti rääkida mõned asjakohased teemad, mis on praegu Euroopas aktuaalsed – mõned neist küll juba pikemat aega, kirjutab maaeluminister Tarmo Tamm.

Nutella_Pixaby

Foto: Pixabay

Loe edasi…

Mahemajanduse tervikprogramm põimib Eesti eelised ühtseks tervikuks

Vastutustundlikku tootmist ja tooteid, sh ka mahetootmist ja -toitu hinnatakse Eestis ja Euroopa Liidus aina enam, kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu.

Ainuüksi Eestis on viimase nelja aastaga mahepõllumajandusliku tootmisega tegelevate ettevõtete arv kasvanud 19 protsenti. Mahepõllumajandusmaa pindala on ligikaudu 185 tuhat hektarit, mis omakorda moodustab ligi 18 protsenti Eesti põllumajandusmaast. Ka maailma suundumused näitavad üha kasvavat huvi nii mahepõllumajanduse kui ka laiemalt mahemajanduse vastu.

sagro-200_KatrinPress

Foto: Katrin Press

Loe edasi…

Patuliin – võimalik terviseoht õuntes

Kuigi õunu on võimalik poest või turult osta aastaringselt, jõuavad need sügise saabumisel meie toidulauale sagedamini, samuti varutakse neid hoidiste valmistamiseks ja säilitamiseks, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Anneli Haugas.

Olenemata õunte päritolust võib neis leiduda teatud saasteaineid. Õunte ja neist valmistatud toodete puhul on üheks looduslikuks saasteaineks patuliin. Patuliin on mükotoksiin ehk hallitusseente sekundaarne ainevahetusprodukt, mis võib kahjustada inimese tervist.

Foto pixabay.com

Foto pixabay.com

Loe edasi…