Eestis toodetud kanamunadest ja linnulihast fiproniili jääke ei leitud

Eelmise aasta suvel tuvastati mitmes ELi ja mõnes kolmanda riigi linnufarmis fiproniili sisaldava vahendi kasutamine punase lesta tõrjeks ilma kasutusloata, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Sille Vahter.

Fiproniil on akaritsiid (toimeaine lestade ja puukide tõrjeks), mida aga ei ole lubatud kasutada toiduloomadel. Lisaks kahtlustati ka teiste sarnaste toimeainete võimalikku väärkasutust. Juhtum puudutas ka Eestit, sest Eestisse tarniti Saksamaa päritolu fiproniili jääke sisaldavat munasegu.

Foto: Tiit Koha

Advertisements

Põllumajanduses ja toiduainetööstuses on üha enam kasuks tootearendus- ja turundusoskused ning uute tehnoloogiate tundmine

OSKA tööjõu ja oskuste tuleviku-uuringu järgi jääb põllumajanduses ja toiduainetööstuses töökohti vähemaks, kuid kasvavad ootused töötajate oskustele. Konkurentsis püsimiseks on olulised tootearendus-, müügi- ja turundusoskused ning uue tehnika kasutusele võtmise ning hooldamisega seotud oskused, kirjutab Sihtasutus Kutsekoda OSKA spetsialist Karin Jõers-Türn.

Langeb hõivatute üldine arv ja kasvab spetsialistide vajadus

Lihtsamate tööde tegijaid jääb prognoosi kohaselt vähemaks, kasutusele võetakse töid hõlbustavaid masinaid ning rutiinseid ülesandeid automatiseeritakse. Protsess saab hoogu demograafilistest mõjuritest, sh noorte (ja koolilõpetajate) arvu vähenemine, vanemaealiste (sh pensioniealiste) arvu suurenemine ning ränne (sh enam lihtsamaid töid tegevate inimeste väljaränne).

Uute keeruliste tehnoloogiate suurema kasutusele võtmise tõttu oodatakse tulevikus nutikaid tehnikainimesi aina enam nii põllumajandus- kui ka toidutööstusettevõtetesse. Õpilastele valdkonna töö tutvustamisel on suur samm teha tööandjatel, kellel on praktiline vajadus uute oskustega töötajate järele. Prognoosi kohaselt kasvab seni veel väikese töökohtade arvuga tootmistehnika spetsialistide ja inseneride, tööstusinseneride, hooldustehnikute ja mehhatroonikute hõive.

Joonis 2. Tulevikuoskused

Põllumehe süül ei peaks enam hukkuma ükski mesilane

Eelmisel aastal kulutulena levinud taimekasvatajate ja mesinike vastandamine on ebameeldiv nii mesinikele kui ka taimekasvatajatele. Kuuluvad ju mõlemad tegevusvaldkonnad üldmõiste „põllumajandus“ alla. Veelgi enam: kui loodus on pannud õitsvad taimed ja tolmeldajad omavahel sümbioosi, siis parimaid tulemusi saavad taimekasvatajad ja mesinikud loota ainult sümbioosi sarnase koostöö korral, kirjutab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Olav Kreen.

Talvine aeg on varasemale tagasivaatamise ja uue perioodi planeerimise aeg nii mesinikele kui ka taimekasvatajatele. Nii tulidki valdkondlike organisatsioonide esindajad märtsi esimesel päeval kokku, et koos selgust saada eelmise aasta probleemidest, õppida üksteise tegevusvaldkondade eripära, parandada infovahetust ning panna kirja ka jätkusuutliku koostöö põhimõtted. Kohal olid ka teemaga seotud ametnikud nii Maaeluministeeriumist kui ka Põllumajandusametist.

Foto: Katrin Press

Metsasuse erisuse rakendamine perioodil 2018-2020

Euroopa Komisjon andis 20. aprillil Maaeluministeeriumile saadetud kirjas teada, et kiidab heaks Eestis metsasuse erisuse aastateks 2018-2020. Tänu sellele on võimalik nendel põllumajandustootjatel, kes kuuluvad metsasuse erisusega hõlmatud piirkonda, saada vabastus nn rohestamise toetuse raames ökoalade tava täitmise kohustusest, kirjutab Maaeluministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna põllumajanduse otsetoetuste büroo peaspetsialist Veronika Vallner-Kranich.

Foto: K.Nurm

Põllumajanduse ja maaelu digitaliseerimisest

18.‒19. aprillil toimub Tartus Eesti Maaülikoolis kuuendat aastat rahvusvaheline konverents AgroForum Mare Balticum, kus tänavu on arutelude põhirõhk põllumajanduse digitaliseerimisel. Kuidas on lood digitaliseerimisega põllumajandussektoris ja kas meil on Eestis edukaid projekte näiteks tuua, kirjutab Maablogis maaeluminister Tarmo Tamm.

GPS-i teel juhitavad põllu- ja digitaliseeritud laudatehnoloogia

Kuidas on lood digitaliseerimisega põllumajandussektoris? Kas Eestil on edukaid projekte näiteks tuua? Ilmselt tuleb kõigepealt eristada põllumajandustootmises kasutatavaid tehnoloogiad, milles digitaliseerimine toob kaasa olulise arenguhüppe. Ühed olulisemad uuendused on GPS-i teel juhitavad põllutehnoloogiad ja digitaliseeritud laudatehnoloogia. Eestis vastavat moodsat tehnikat ei toodeta, küll aga oleme nende tehnoloogiate kasutamises vähemalt keskmike hulgas. Üleminek nõukogude majanduskorrast turumajandusele tõi kaasa vajaduse teha tasa mahajäämus tootmise ja juhtimise tehnoloogilises tasemes võrreldes arenenud põllumajandusmaadega. Enne Euroopa Liiduga liitumist oli see väga oluline argument investeeringu- ja teiste toetuste taseme üle peetavatel läbirääkimistel. Rohkem kui kümme aastat EL-i toetusmeetmeid on võimaldanud tootmist oluliselt uuendada ja tehnika nagu Claas’i ultramoodsad isesõitvad kombainid või lüpsirobotid, mille kohta enne liitumist öeldi, et nad Eestisse kunagi ei jõua, on nüüd Eestis tavalised. Kahjuks puudub tehnoloogilise taseme kohta adekvaatne võrdlev statistika, aga eksperthinnangud on väitnud, et Eesti võiks moodsa tehnoloogia rakendamise poolest olla EL-is viie parema hulgas või seal lähedal. Uutest liikmesriikidest on Eesti selles võrdluses kindlasti esireas.

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus 2017

Möödunud aasta oli põllumajandus- ja toiduainesektoris elav väliskaubanduse aasta. Nii import kui ka Eesti päritolu kaupade eksport saavutasid üheaegselt taasiseseisvunud Eesti kõrgeima taseme. Kahesuunaline kaubavahetus toimus küll kõigi maailma regioonidega, ent lõviosa tehingutest jäi siiski Euroopa, ennekõike EL-i siseturu piiresse, kirjutab maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna peaspetsialist Marie Allikmaa.

Joonis 1. Põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubavahetus 2017

Mis ootab ühise põllumajanduspoliitika tulevikku?

Nädal aega tagasi kohtusid Brüsselis Euroopa põllumajandusministrid, et kokku leppida Euroopa Liidu Nõukogu järeldustes ÜPP tuleviku kohta. Kokkuleppele järelduste osas ei jõutud, kuna Balti riigid, Poola ja Slovakkia hääletasid järelduste vastu. Maaeluminister Tarmo Tamm ütles, et Eesti seisab oma põllumeeste huvide eest ning on oluline, et meie põllumehele oleks tagatud võrdsed toetustingimused. Mida see tähendab ja milline on selle mõju edasistele ÜPP läbirääkimistele, kirjutab põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

Otsetoetused Euroopa Liidu liikmesriikides

Põllumajandusega tegelejatele õiglase sissetuleku tagamine on üks EL-i aluslepingutesse sisse kirjutatud ÜPP eesmärkidest tootlikkuse suurendamise, turgude stabiliseerimise ning toiduvarude ja mõistlike tarbijahindade tagamise kõrval. Otsetoetustel on lisaks sissetulekute tagamisele ka mitu muud, täiendavat funktsiooni, näiteks riskide maandamine. Võime üksnes ette kujutada, millised oleks viimastel aastatel olnud põllumajandussektorit tabanud kriisi mõjud, kui ei oleks olnud otsetoetusi, mis andsid põllumehele püsiva sissetuleku ja aitasid keerulise aja üle elada.

Positiivsed trendid mahepõllumajandussektoris – rohkem tootjaid, rohkem maad ja kasvav turg

Mahepõllumajandussektor kasvab hoogsalt nii maailmas, Euroopas kui ka meil Eestis. Tarbijate nõudlus mahetoodete järele kasvab, järjest enam lisandub uusi mahetootjaid ning ühes sellega suureneb ka mahepõllumajandusmaa pindala. 14. veebruaril tutvustati Euroopa suurimal mahetoodete messil BIOFACH mahepõllumajanduse statistika aastaraamatut „The World of Organic Agriculture 2018“, mis annab ülevaate sektori 2016. aasta trendidest, kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu.

Hinnanguliselt oli globaalne maheturu maht 2016. aastaks juba enam kui 80 miljardit eurot. Võrreldes 2015. aastaga kasvas see 5,6% (2015. a 75,7 miljardit eurot) ning viimase kahekümne aastaga on ülemaailmne maheturg kasvanud kuus korda. Turuliider on jätkuvalt USA (38,9 miljardit eurot), järgnevad Saksamaa (9,5 miljardit eurot), Prantsusmaa (6,7 miljardit eurot) ja Hiina (5,9 miljardit eurot).

Foto: Tiit Koha

Et Eesti toit oleks nõutud ja maal hea elada ehk Milleks meile PõKa?

Ohutu ja puhas toit, konkurentsivõime ja keskkonnahoid, lisandväärtus ja eksport – kõiki neid märksõnu kuulevad põllumajanduse ja kalanduse valdkonnaga kokkupuutuvad inimesed igapäevaselt, ehkki mõista võib neid erinevalt. Jõud peitub aga ühtsuses, kirjutab Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti.

Foto: Timo Anis

Innovatsiooni võimalused põllumajanduses

Kuigi põllumajandust ei tajuta ühiskonnas uuendusmeelsena, on tegemist ühe teadusmahukama tootmisharuga. Innovatsiooni võtmeküsimus seisneb selles, kuidas me oskame oma teadmisi uuel moel ära kasutada. OECD avaldab 13. veebruaril raporti põllumajanduse tootlikkuse ja kestlikkusega seotud innovatsioonist Eestis, kirjutab Maaeluministeeriumi välissuhete osakonnajuhataja asetäitja Tiina Vares.

Foto: Enno Merivee