Taimede tervise heaks saab igaüks anda oma panuse

Ajal, mil kogu maailm võitleb koroonaviirusega, tuleb kõik jõud suunata inimeste tervise hoidmisele ja nende ravimisele. Samas ei tohiks me unustada, et ka taimed võivad haigeks jääda. Sarnasusi nii inimeste kui ka taimede tervise vahel on palju. Üle maailma tekitavad loodusele ja põllumajandusele pidevalt kahju paljud taimekahjustajad – viirused, bakterid, putukad, nematoodid, mikroseened. Taimede tervisest, nende kahjustajatest ja tõrjemeetmetest ning rahvusvahelisest taimetervise aastast kirjutab Põllumajandusameti taimetervise ja aianduse osakonna nõunik Ülle Metsman.

Lehtpuukahjur aasia sikk (Anoplophora glabripennis)

Ühise põllumajanduspoliitika võimalused investeeringute rahastamisel

Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil 2021-2027 ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rakendamiseks Eestis koostab Maaeluministeerium koostöös sotsiaalpartneritega ÜPP strateegiakava. Üks otsuskoht ÜPP strateegiakava koostamisel on see, kuidas toetada uuel ELi eelarveperioodil, mis kestab 7 aastat, põllumajanduse, toiduainetööstuse ja maapiirkonna arengut läbi investeeringute. Soovitusi selleks leiab Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) 2019. aastal tehtud uuringust „Põllumajandustootjate, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevate ning maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate toetusvajadused ja võimalik sekkumisloogika“.

Uuringu raames analüüsiti põllumajandustootjate, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevate ning maapiirkonnas tegutsevate ettevõtete (ÜPP sihtgrupp) struktuurset muutust aastate 2007 ja 2017 võrdluses ning enamlevinud majandusnäitajaid ja finantssuhtarve perioodil 2014–2018.  Lisaks korraldati 2019. aastal küsitlus, et saada ülevaade ettevõtjate tulevikuplaanidest. Uuringus antud soovitustest investeeringute rahastamiseks kirjutavad Maablogis Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna nõunik Mari Kirss ja peaspetsialist Paula Talijärv.

Joonis 1. Erinevad rahastamisviisid investeeringute elluviimiseks. Allikas: Maaeluministeerium

Tööjõu(puuduse)st põllumajanduses, ilma emotsioonideta

„Miks mitte maale õppima?“, „Ministri jaburdus ja päris probleem“, „Au kolhoosikorrale“, „Nostalgia varjutab reaalsustaju“ – need on ainult mõned näited vastukajast, mida sai ettepanek kaasata saagikoristustöödele põllumajandussektoris teiste hulgas näiteks ka tudengeid ja abituriente.

Nüüd, mil esimene emotsioonipuhang möödas, on aeg tööjõuga seotud teemadel sisuliselt arutleda. See on hea, et põllumajandus ja toidutootmine kõigi tähelepanu keskpunkti jõudsid. Kuigi maaeluministri ERRile antud intervjuust hakkas oma elu elama vaid põllumajanduse tööjõuprobleemi lahendamise teema, siis oli seal juttu muustki, nagu näiteks toidu varustuskindlus, toidu hinnad, maal elamine ja kriisiabi maaettevõtjatele, kirjutab Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

Kartulivõtt. Foto: Katrin Press

Sordiaretus – ajamahukas ja kulukas, aga vajalik protsess

Sort on oluline põllumajanduses kasutatav tootmissisend nagu ka väetised ja taimekaitsevahendid. Sordi valik määrab ära, milline saab olema potentsiaalne saak ja millised sellest saadava toodangu omadused. Näiteks õuna sort määrab, kas vili valmib vara või hilja, kui magus ta on, milline välja näeb, kaua säilib jne.

Sort peab olema aretatud selliselt, et see sobiks nii kohapealsete oludega kui ka kohaneks muutuvate keskkonnatingimustega. Mida nõuab ühe sordi aretamine ja miks on see oluline, sellest kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna nõunik Kristiina Digryte.

Foto: Euroseeds

Sordiaretus on ressursi- ja ajamahukas protsess

Mullaharimise, väetamise ja taimekaitsetöödega luuakse tingimused, et saagi potentsiaal maksimaalselt realiseeruks, kuid need ei mõjuta iseseisvalt saagi omadusi. Ootused sordile on järjest kõrgemad ja sordiaretuselt oodatakse uusi sorte, mis neid ootuseid täidaks.

Sordiaretus on aeganõudev protsess, mis vajab põhjalikke teadmisi, vastavaid laboratoorseid seadmeid, vahendeid põldkatsete tegemiseks, saagi töötlemiseks ning hoiustamiseks. Seega sordiaretusest oodatakse aina rohkem, kuid samas on sordiaretus väga ressursi- ja ajamahukas.

Keskmisena võtab ühe sordi aretus 10−15 aastat ja maksab minimaalselt miljon eurot. Selle tegevuse jätkusuutlikkuse seisukohast on võtmetähtsusega, et peale sordi kättesaadavaks tegemist põllumeestele jõuaks tehtud investeering sordiaretajateni litsentsitasudena tagasi, sest ainult sel moel saadakse sorte edasi aretada.

Rakendub uus sordiaretusprogramm

Eestis tegeleb põllu- ja köögiviljakultuuride sordiaretusega Eesti Taimekasvatuse Instituut ning puuvilja- ja marjakultuuride sordiaretusega Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskus. Selleks, et Eestis oleks jätkuvalt meie kliimatingimustesse sobivaid sorte, on koostöös põllumajandustootjate ja sordiaretajatega välja töötatud sordiaretusprogramm, mille tegevusi toetati aastatel 2009−2019 kokku 6 682 030 euroga.

Eestis aretatud põllukultuuride sorte võeti sellel ajal kaitse alla 19, millest osa on aretatud koostöös teiste riikidega. Puuvilja- ja marjakultuuride sorte võeti kaitse alla 8 ja köögiviljakultuuride sorte 2.

Sellest aastast rakendub uus sordiaretusprogramm aastateks 2020−2030, mille aastane eelarve on 1 130 738 eurot. Maaeluministeerium toetab programmi rahastades teraviljade, õlikultuuride, heintaimede, proteiinikultuuride, köögiviljade, puuviljade ning marjade sordiaretust ja juba aretatud sortide sordiomaduste tunnuste säilimist sordilehes hoidmise jooksul.

Eestis aretatud sort peab sobima siinsete olude ja tingimustega

Läbivateks põhimõteteks erinevate kultuuride aretuses on nende sobivus Eesti oludesse ja kohanemine muutuvate keskkonnatingimustega (taimekahjustajakindlus, talve- ja põuakindlus jm), samuti keskkonnahoidlikum ja väiksema sisendiga tootmine.

Selleks, et sort turule jõuaks peab see esmalt läbima sordi registreerimise ja seejärel tuleb see võtta sordilehte. Sordileht on turustada lubatud sortide loetelu. Igal liikmesriigil on oma sordileht ja kõikide liikmesriikide sordilehti koondav sordileht on Ühenduse sordileht.

Miks on sordi registreerimine vajalik? Sordi registreerimise käigus vaadeldakse ja kirjeldatakse, milline sort välja näeb. Iga sort peab olema teisest sordist erinev, sama sordi taimed peavad olema ühesugused ja sordi omadused peavad päranduma järgmisele põlvkonnale muutumatuna.

Sordi turustamiseks tuleb läbida ka katsed

Iga sort saab registreerimisel nime. Ka juhul, kui sorti saab nimetada juba sordiks, ei anna see veel õigust seda turustada. Turustada võib sorti alles pärast sordilehte võtmist. Selleks peab see läbima majandusviljelusväärtuse põldkatsed.

Majandusviljelusväärtuse katsete käigus võrreldakse sordi majanduslikke näitajaid Eesti kliimatingimustes, st vastuvõtlikkust haigustele, talvekindlust, kvaliteediomadusi ja saagikust teiste enim kasvatatavate sortidega. Kui uus sort on eelmistest parem, siis võetakse ta sordilehte. Ülemaailmseks kaubanduseks on Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) sordilehte koondatud 61 riigi sordilehed, sh Eesti oma.

Selleks, et Eesti turul oleks ka edaspidi uusi ja paremaid sorte, on loodud võimalus sorte kaitsta. Sordikaitsest kirjutab autor oma järgmises blogipostituses.

Valdav osa Euroopa Liidus tarbitavast toidust on pestitsiidijääkidest vaba

Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) avaldatud 2018. aasta pestitsiidijääkide aruande kohaselt ei sisalda suurem osa Euroopa Liidus (EL) tarbitavast toidust pestitsiidide toimeainete jääke või sisaldab neid lubatud piirides. Suurenenud on mitut jääki sisaldavate proovide arv. Pestitsiidijääkide toidu kaudu saadavuse riskihinnangu põhjal hinnati risk tarbijale madalaks, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Sille Vahter.

Foto: Pixabay

„See rahvas üksi võib oma vabaduse peale julge olla, kellel liha ja leib omaenese päralt on …“

Need Carl Robert Jakobsoni sõnad on mõtlemapanevad ja tänasel keerulisel perioodil igale eestimaalasele palju mõistetavamad kui veel kuu aega tagasi. Oleme harjunud, et meie toidulaud on kaetud värske ja kvaliteetse kodumaise toiduga. See on suur väärtus, mida ei tohiks aga kindlasti mitte iseenesestmõistetavalt võtta. Märtsis vallandas Covid-19 viiruse levik toidupoodides ajutise osturalli ning riigipiiridel looklesid kaubaautode kolonnid. Kõik see tekitas küsimuse: kas võime kindlad olla, et toitu jätkub?

Vaatame täpsemalt, milline oli 2019. aasta toidu tootjatele ja töötlejatele? Maaeluministeeriumis on valminud põhjalik ülevaade põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse 2019. aasta tulemuste kohta, millest kirjutab maaelupoliitika ja analüüsi osakonna peaspetsialist Marje Mäger.

Integreeritud taimekaitse põhimõte – jälgi taimekahjustajate levikut!

Kuidas teha majanduslikult põhjendatud taimekahjustajate tõrjet vajaduse korral ja õigeaegselt? Selleks tuleb jälgida taimekahjustajate levikut – nii saab varakult määrata taimekahjustaja ründe ja selle eest hoiatada. Sellest, mida taimekahjustajate leviku jälgimisel silmas pidada, kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna nõunik Evelin Hillep.  

Integreeritud taimekaitse põhimõtete järgimine aitab ennetada taimekahjustajate levikut

Kuidas hoida taimi tervena, kaitstes neid samal ajal putukate, haiguste ja umbrohtude eest, ning tagada toidutootmise pidevus? Taolist terve ja tugeva taime kasvatamist viisil, mis võimalikult vähe häirib agroökosüsteemi, tagab integreeritud taimekaitse põhimõtete järgimine.

Kuna ühel põllul sama kultuuri kasvatamisel võib esineda erinevaid tingimusi, siis pole olemas ühte ja ainsat töötavat retsepti. Integreeritud taimekaitse aga pakub mitmesuguseid tavasid ja võtteid, mida kombineerides saab leida sobiliku lahenduse. Neist kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna nõunik Evelin Hillep.

Maaparandushoiutöö sihipäraseks korraldamiseks koostatakse uued vesikondade maaparandushoiukavad

Maaparandushoiu sihipäraseks korraldamiseks koostab Põllumajandusamet kuueks aastaks vesikonna maaparandushoiukava, mis on kooskõlas vesikonna veemajanduskava põhimõtetega. Tegemist on planeerimisdokumendiga, millest nähtuvad maaparandussüsteemid ja millest saab teavet nende toimimist ja maaparandushoiu korraldamist mõjutavate tegurite kohta.

Maaeluminister allkirjastas 3. aprillil määruse „Maaparandushoiukava nõuded ja maaparandushoiukava koostamise kord“.  Hoiukava koostatakse maaeluministri määrusega kehtestatud nõuete ja korra kohaselt. Hoiutöö korraldamise vajadusest ning põhilistest hoiukava muudatustest kirjutab Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna maaparanduse ja maakasutuse büroo peaspetsialist Hannes Puu.

Mulla vee- ja  õhurežiimi mõju taimekasvule (Alise Trifane, AgriDrain Corporation) Foto: Ainis Laaždins

Aktiivsetel kogukondadel on võimalus osaleda üleeuroopalises külade toetamise arenguprogrammis

Kuni 5. maini on aktiivsetel maapiirkonna kogukondadel võimalus kandideerida Euroopa Komisjoni algatatud üleeuroopalises arenguprogrammis „Arukad maapiirkonnad 21. sajandil“. Aruka küla mõistest ja arenguprogrammi võimalustest kirjutab Maaeluministeeriumi maamajanduse ja konkurentsipoliitika büroo peaspetsialist Taavi Kurvits.

Arukas küla (inglise smart village) on Euroopa Komisjoni algatus, millega aidatakse maapiirkonnas tegutsevatel kogukondadel kasutusele võtta uuenduslikke lahendusi oma piirkonna tugevdamiseks ning probleemide lahendamiseks. Et algatus ei soikuks, käivitas Euroopa Komisjon 2015. a pilootprojekti ning mõiste mõtestamiseks moodustati töögrupp, mis on praeguseks kohtunud juba kümnel korral.