Hinnatõusupaanika vastu seire ja analüüsiga

Pidev hinnatõus ei üllata vist enam ammu kedagi. Käesoleva aasta septembris tõusid tarbijahinnad Eestis võrreldes eelmise aasta septembriga 3,8 %, sealjuures kallines toit 4,4%. On üldteada, et kõrge ja kõikuv inflatsioonitase kahandab inimeste sissetulekute väärtust ning võib kahjustada jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist. Madal ja stabiilne inflatsioonitase tuleks kõigile kasuks. Küsimus on vaid selles, kuidas ja kas üldse on võimalik seda saavutada.

Toiduainete turul on üks tähtsamaid hinnakujundajaid teravilja hind. (Pilt on illustratiivne.)

Toiduainete turul on üks tähtsamaid hinnakujundajaid teatavasti teravilja hind. Sellel aastal on ilmastik taas oma negatiivset mõju avaldanud ja oodatav saak teravilja eksportivates riikides on ca 10%  (92 miljonit tonni) madalam kui  eelmisel saagiaastal. 9. oktoobril k.a oli USA-st eksporditava nisu hind 22% kõrgem kui aasta tagasi,  EL-st (Prantsusmaa, Rouen) eksporditud nisu hinnatõus oli 29%.

Arvestades olemaolevaid varusid, on nõudlus teraviljale maailmas tervikuna kaetud ja hinnatõus ei tohiks olla märkimisväärne, kuid milliseks see tegelikult kujuneb ja millist mõju avaldab liha- ja piimatoodete hindadele, on raske prognoosida. Igal juhul on rida objektiivseid põhjuseid (nt energia), mis tingivad toiduainete hinnatõusu ka tulevikus.

Hinnatõus ei ole nähtus, mis tarbija õnnelikuks teeb, aga kahjuks tuleb sellega arvestada. Samas on senini vähe analüüsitud sise- ja väliskaubanduse rolli põllumajandustoodete tarneahelas tootjate ja töötlejate konkurentsivõime ja hindade kujunemisel. Jae- ja hulgimüügiketid on Eesti põllumajandustoodete tarneahelas omandanud üha suurema tähtsuse, mõjutades tugevasti nii põllumajandustootjate kui põllumajandussaaduste töötlejate turujõudu.

Tarneahela lülide tasakaalustamatus turujõu osas on EL-s üha aktuaalsem probleem, millega üritatakse võidelda mitmetel tasanditel ja erinevate meetmetega. Eestis on kaubanduse kontsentreeritus ja turujõud aasta-aastalt suurenenud ning väidetavalt seab kaubandus tarnijatele erinevaid lisatingimusi, mille kaudu hüvitab oma kulusid. Igal juhul statistika näitab, et jaekaubandusel on sel aastal läinud üsna hästi: kasum oli 2012. aasta I poolaastal 3,2 korda suurem kui aasta tagasi (2011. a I poolaastal), sealjuures põhiliselt toidukaupu müüvates kauplustes kasvas kasum 2 korda.

Riikides, kus kulutused toidule moodustavad üldistes kulutustes väiksema osakaalu, ei mängi hinnatõus tarbijate jaoks erilist rolli. USA-s, näiteks, moodustasid kulutused toidule (ilma alkoholita) 2011. aastal vaid 6,7 % leibkonna kulutustest, Venemaal 31,8%, Eestis 27,7%. Suhteliselt madalad kulutused toidule arenenud riikides on ilmselt ka üheks põhjuseks, miks toitu raisatakse. Väidetavalt visatakse arenenud riikides 40% toidust prügisse ja 30% elanikkonnast on ülekaalulised. Vägisi tekib mulje, et toit on paljudes arenenud riikides liiga odav ning samas on selle kõrval palju riike, kus täisväärtuslik toit pole kaugeltki kõigile inimestele kättesaadav.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et vähem paanikat ja rohkem seiret ning analüüsi, mis tagaksid turu läbipaistvuse.

Ene Maadvere, kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja asetäitja

Advertisements

Sildid:,

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: