Kuidas siis NATURA toetusi rahastada?

Alustagem sellest, et pean Natura alade toetamist nagu ka keskkonnameetmeid laiemalt väga oluliseks. Väited justkui sooviks põllumajandusministeerium metsaomanikelt toetusraha ära võtta, ei vasta tõele – ettepanek on muuta toetuste rahastamise süsteemi ning tuua seeläbi keskkonnatoetusteks vahendeid juurde.

“Kas Natura toetuste rahastamine hakkab toimuma maaelu arengukavast, riigieelarvest või mõnest muust allikast – see ongi arutelu koht, kus otsustajaks on valitsus, mitte põllumajandus- või keskkonnaminister.” (Foto on illustratiivne.)

Aitab müütidest, mida möödunud nädalal ajakirjanduse vahendusel toideti ja vaatame otsa tegelikkusele: meie ettepanek on uue perioodi maaelu arengukava meetmetesse lisada aktiivsed keskkonnakaitselised meetmed, mis vähendaksid põllumajanduse võimalikku negatiivset mõju keskkonnale, maa ja vee kaitsemeetmed ning keskkonnasäästlike ehitiste ja tehnoloogiate toetused. Natura toetusi võiks edaspidi rahastada riigieelarvelistest vahenditest. Nii tagaksime Natura toetustele stabiilse finantseerimise ega seaks neid otsesesse sõltuvusse EL vahendite olemasolust.

Tänane maaelu arengukava lõppeb koos 2013. aastaga, mis tähendab, et ka Natura toetuste rahastamine maaelu arengukava vahenditest on tagatud järgmise aasta lõpuni. Töö uue arengukava väljatöötamisega aastateks 2014-2020 aga käib ning seega aruteludeks, millistest vahenditest Natura toetusi rahastada, on praegu ainuõige aeg.

Keskkonnaaspektid ja tervis
Maaelu arengukava rahastatakse Euroopa Põllumajandusfondist Maaelu Arenguks. Nagu ka fondi nimetus viitab, siis on see eelkõige mõeldud erinevate põllumajandusega seotud maaelu arengu küsimuste lahendamiseks. See tähendab, et maaelu arengukava vahendid on ennekõike ette nähtud aktiivseteks maaelu arendamise tegevusteks nagu seda on investeeringud uute loomalautade ehitamiseks, olemasolevate põllumajandushoonete renoveerimiseks, tehnika soetamiseks, toidutööstuse või külade ja sealse infrastruktuuri arendamiseks.

Kuna vahendid on piiratud ning täna pole veel teada, millisel hulgal vahendeid on maaelu arendamiseks võimalik kasutada, tuleb teha valikuid. Teada on, et keskkonda tuleb suunata 25% vahenditest ning siin oleme prioriteediks seadnud põllumajandusega seotud keskkonnaaspektid nagu seda on mõju veele, mullale ja liikide säilimisele – väga otseselt meie loodust, taimetervist ja läbi selle ka toiduohutust ja inimeste tervist mõjutavad tegurid. Jätkame ka erinevate metsa aktiivse majandamisega seotud tegevuste toetamist ja metsamaade maaparanduse toetamist.

Keskkonnapoliitika rahastamine toimugu õigetest vahenditest
Natura 2000 on oluline osa keskkonnapoliitikast kogu Euroopa Liidus ning seda tuleb ka asjakohastest vahenditest rahastada. Juba käesoleva aasta veebruaris tegin keskkonnaministrile ettepaneku Natura metsamaa toetuste tõstmiseks Keskkonnaministeeriumi vahenditest, nii nagu seda teevad enamik EL riike.

On tähelepanuväärne, et väike Eesti on Euroopas Natura suurim toetaja läbi maaelu arengukava. Kui näiteks Natura metsatoetuste kogueelarve perioodiks 2007-2013 oli Euroopa Liidus 151,3 miljonit eurot, siis Eesti osa sellest oli 31,4 miljonit eurot ehk tervelt viiendik. Võrdluseks, Tšehhis on sel perioodil Natura metsatoetuste eelarve kokku 12,2 miljonit eurot, Austrias 4,34 miljonit. Natura metsatoetuste eelarvele Eestis küündib ligilähedale vaid riik, mille pindala ületab meid kordades – Saksamaa, kokku 26,7 miljoni euroga.

Natura alade toetus on kompensatsioon keskkonnapiirangute eest, mis on enamikes EL riikides keskkonnapoliitika, mitte ühise põlumajanduspoliitika maaelu arengukava osa. EL 88 maaelu programmist rakendatakse Natura toetusi vaid  15 programmis.

Kui Natura toetused rahastada oma õigest allikast – läbi keskkonnapoliitika – viime maapiirkondadesse tervikuna rohkem vahendeid, sealhulgas ka investeeringuteks, mis omakorda vähendavad toidutootmise keskkonnamõjusid ning annavad Eesti arengule tugevama tõuke.

Sotsiaalpartnerid toetavad Natura rahastamise ümberkorraldamist
Viskan õhku veel ühe võimaliku lahenduse Natura toetuste maksmise jätkamiseks. Eestil on olemas Riigimetsa Majandamise Keskus, mille väljavõetav kasum läheb riigieelarvesse. Mis oleks veel loogilisem, kui riigimetsa majandamisega tegeleva riigiettevõtte kasumi kasutamine erametsamaa omanikele keskkonnapiirangute kompenseerimiseks. Käesoleval aastal maksti Natura toetusi erametsamaale 3,72 miljonit eurot, RMK kasum eelmise aasta eest oli 32 miljonit eurot.

Põllumajandusministeerium on uue maaelu arengukava väljatöötamisega aastateks 2014–2020 tegelenud tänaseks enam kui aasta. Kogu protsess käib tihedas koostöös sotsiaalpartneritega, kellest on moodustatud nõuandva staatusega juhtkomisjon. Natura toetuste küsimuses korraldasime 29 organisatsiooni esindajaid koondavas juhtkomisjonis kirjaliku hääletuse. 28st hääletanud organisatsioonist 1 on erapooletu, 3 on vastu ning tervelt 24 toetavad Natura toetuste maksmise ümberkorraldust, jättes maaelu arengukava aktiivsete, arengule suunatud meetmete pärusmaaks.

Täna räägime alles ettepanekutest ja just praegu on õige aeg aruteluks. Üllatav on, et mõned keskkonnaorganisatsioonid on reageerinud negatiivselt ettepanekusse suurendada keskkonnasäästu rahastamist. Rõhutan, et arutelu käib toetuste rahastamise ümberkorraldamise, mitte lõpetamise üle. Kas see saab toimuma maaelu arengukavast, riigieelarvest või mõnest muust allikast – see ongi arutelu koht, kus otsuse langetab lõpuks valitsus, mitte põllumajandus- või keskkonnaminister. See on kollegiaalne otsus.

Põllumajandusministeerium kujundab oma seisukoha välja alles pärast juhtkomisjoni arutelusid ning seejärel tuleb see esitada otsustamiseks-kinnitamiseks nii EV valitsusele kui ka Euroopa Komisjonile. Tark ei torma ja parima tulemuseni viib rahumeelne arutelu.

Helir-Valdor Seeder, põllumajandusminister

Advertisements

Sildid:,

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: