Glüfosaat ja teadusuuringud

Alates glüfosaadi turule lubamisest on teaduse ja tehnika arengus toimunud olulisi muutusi. Turule on ilmunud paremad ja täpsemad mõõteriistad, mis kõik on aidanud glüfosaadi ohutuse alastes uuringutes tuua välja uusi, eeskätt selle kasutamise piiramist või üldse keelustamist rõhutavaid asjaolusid. Nii Euroopa Komisjon kui liikmesriigid suhtuvad neisse väga tõsiselt.

Glüfosaadi ruumiline kujutis.

Näitena toon siinjuures palju kõmu tekitanud Open Earth Source uuringu pressiteate, kus esitatakse üleskutse glüfosaadi ülemaailmseks keelustamiseks. Pressiteates väidetakse, justkui oleks Monsanto kui glüfosaadi kasutamise globaliseerija  ja Euroopa Komisjon varjanud glüfosaadi kahjulikke mõjusid. Tegelikult tutvustas Komisjon sama uuringut liikmesriikidele 2011. aasta juulis toimunud kohtumisel ning tõdes, et kuna uuringus on käsitletud selliseid taimekaitsevahendeid, mida Euroopas ei kasutata ja kuna need on oluliselt toksilisemad ELis kasutusel olevatest, siis ei saa ka aruande järeldusi pidada siinsetes tingimustes asjakohaseks. Nii ei peetud vajalikuks ka glüfosaadi keelamist ELis.

Euroopa Toiduohutuse Amet leidis, et kõnealune uuring ei ole täielikult usaldusväärne, kuna selle koostamisel ei ole järgitud kõiki teadusuuringu usaldusväärsuse tagamiseks vajalikke tavasid. Saksamaa, kes on koostanud toimeaine kohta hindamisraporti, leidis, et selles uuringus on välja toodud vähe uusi fakte glüfosaadi ja seda sisaldavate taimekaitsevahendite tervist kahjustavate mõjude kohta.

Ka Eestis on glüfosaadiga seoses tehtud erinevaid uuringuid. Näiteks 2010. aastal uuriti Eestis prioriteetsete ainete esinemist ja sisaldust pinnavees. Üheks uuritavaks objektiks oli glüfosaadi ning Eestis kasutatavatest umbrohumürkidest MCPA sisaldus intensiivse põllumajandusega piirkondade pinnavees. Uuringu tulemusena taimekaitsevahendeid pinnavees ei leitud, glüfosaadi jääke leiti intensiivsema põllumajandusega piirkondade nelja vooluveekogu vees (Pärnu, Põltsamaa ja Räpu jõed ning Rägina peakraav). Leitud MCPA ja glüfosaadi jääkide sisaldused polnud suured.

Siinkohal kordan veel, et glüfosaadil põhinevaid taimekaitsevahendeid lubavad täna kasutada kõik 27 EL liikmesriiki – kel huvi, võib lähemalt uurida Euroopa Komisjoni tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi (DG SANCO) andmebaasist. Seega, kui mõnes liikmesriigis on üks või teine glüfosaati sisaldav taimekaitsevahend keelatud, siis peab põhjus olema mujal kui toimeaines.

Kuigi Euroopa Liidu õigusaktide järgi tuleks glüfosaadiga seonduv üle vaadata alles 2015. aastal, siis lepiti liikmesriikide vahel kokku, et Saksamaa peab uue hindamisaruande esitama Euroopa Komisjonile juba 31. maiks 2013. Seejärel koostab Komisjon ülevaatusaruande, kaasates vajadusel ka Euroopa Toiduohutuse Ametit ning teeb lõppotsuse hiljemalt 2014. aasta alguseks.

Seadusandlus saab lähtuda eelkõige teaduslikult tõestatud argumentidest. Nii nagu igas teises valdkonnas, kulub aga siingi ära allikakriitiline lugemine, et vahet teha teaduslikul uuringul ja kirjatükil, mis kannab pealkirjas sõna „uuring“.

Jätkulugu 9. novembril ilmunud loole „ Taimekaitsevahend – mürk või ravim?“

Martin Minjajev, toiduohutuse osakonna juhataja

Advertisements

Sildid:, ,

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: