Kuidas jõuab tervisealane väide toidu pakendile?

Tarbijate suurenev huvi oma tervise suhtes on andnud toiduvalmistajatele väga soodsa võimaluse teha just tervisealastest väidetest tugev turustusvahend ning tuua oma toode seeläbi paremini esile. Tihti kaasneb sellega täiendava hinna lisamine. Tänases Maablogi postituses annamegi ülevaate, miks terviseväidete esitamist on vaja reguleerida ja kuidas see käib. Põhiline eesmärk terviseväidete reguleerimisel on arusaadavalt tarbija kaitsmine.         

Suures plaanis võib toidupakenditel esitatavad väited jagada kaheks: toitumisalased ja tervisealased väited.  Toitumisalane väide on selline väide, mis annab mõista, et toidul on kasulikud toitainelised omadused. Siia kuuluvad väited energia, toitaine või mingi muu aine sisalduse kohta, näiteks “suhkruvaba”, ”lahja/light”, “kiudaineallikas” jne. Tervisealane väide on selline väide, mis annab mõista, et toidugrupi, toidu või selle koostisosa ja tervise vahel on seos. Tervisealane väide on näiteks “Vitamiin B12 osaleb rakujagunemise protsessis”. Neile esitatavad nõuded puudutavad eelkõige toiduvalmistajaid, kes peavad tagama väite tõesuse ja põhjendatuse. Väidete kasutamise reguleerimise esmane eesmärk on just tarbija kaitsmine, et edasiantav sõnum oleks piisavalt tõestatud, täpne ning ei eksitaks.

Sellel Leiburi tootel on esitatud tervisealane väide ("vähendab kolesterooli") ja viide konkreetsele ainele ("igas viilus on üks gramm kolesterooli vähendavat kaera beetaglükaani"). Pilt: Leiburi koduleht

Sellel Leiburi tootel on esitatud tervisealane väide (“vähendab kolesterooli”) ja viide konkreetsele ainele (“kaera beetaglükaan”). Pilt: Leiburi koduleht

2011. aastal viis TNS Emor läbi uuringu Eesti elanike toitumisharjumuste ja toidukaupade ostueelistuste kohta. Uuringust tuli muuhulgas välja, et toidu tervislikkust peab ostuotsuse tegemisel väga tähtsaks ligi 63% küsitletutest. Samas selgus ka, et inimesed mõistavad tervislikkust väga erinevalt, näiteks rohkelt puu- ja köögivilju toiduvalikus, toiduvaliku mitmekesisus, lisaainete vähene sisaldus toidus, toidu Eesti päritolu. Tervislikuna saabki käsitada kogu toitumist, mis peaks olema võimalikult mitmekülgne ja vaheldusrikas ning ka tarbitavad toidukogused peaksid olema mõõdukad. Ükski toit eraldi ei ole  kahjulik või kasulik, tervislik või ebatervislik.

Väited peavad olema põhjendatud

Oluline on, et kõik esitatud väited oleksid teaduslikult piisavalt põhjendatud ega eksitaks tarbijat. Ja kui me mingite toidu täiendavate omaduste eest rohkem maksame, siis eeldame, et need omadused ja toime ikka tegelikult ka olemas on.

Enamik toiduvalmistajaid kindlasti teab, mida nad pakendile kirjutavad, kuid paraku juhtub sekka ka neid, kes toote paremaks müügiks panevad peale reklaamlausena väite, mis on teistel sarnastel toodetel. Selline väide võib olla leitud ka näiteks internetiavarustest. Selles, kas see sobib ka konkreetse toiduga või kas sellel üldse mingit tõepõhja all on, ei saa alati kindel olla. Näitena võib tuua sõna tervis, tervise- vms sõna, mida laialt tahetakse kasutada ja erinevatest aspektidest vaadatuna võiksime selle sõna „kleepida“ enamikele toitudele. Samas on need sõnad liiga üldised, et aru saada, kuidas konkreetne toit siis tervislik on.

Seetõttu ei olegi lubatud sellised üldised väited üksi, vaid tuleb viidata ka konkreetsele ainele toidus ja selle toimele.

Kui valmistaja soovib oma tootel mingit tervisealast väidet esitada, esitab ta selle hindamiseks Euroopa Toiduohutusametile. Piisava teadusliku tõenduse korral lisatakse tervisealane väide heakskiidetud väidete nimekirja. Selleks hinnatakse, kas valmistajapoolsed teaduslikud andmed (põhjendused, uuringud jms) kinnitavad piisavalt kirjeldatud toimet ja kas ainet, mille kohta väide esitatakse, on tootes sellises koguses, et normaalse tarbimise juures lubatud „eriefekt“ saavutatakse. Kui taotlus tagasi lükatakse, siis ei tähenda see alati, et selle väite puhul „eriefekti“ ei saavutata ning selles osas on uks lõplikult suletud. Tagasilükkamise põhjuseks on pigem see, et esitatud teaduslikud andmed ei olnud piisavad väite tõestamiseks. Peale täiendavate uuringute läbiviimist, võib esitada uue taotluse, mille puhul hinnatakse asja juba täiendavate andmete valguses.

Iga konkreetse väite sõnastuse ettepanek ja tingimused  selle esitamiseks on tulnud taotlejalt, kes väidet kasutada soovib. Nende kasutamine ei ole kellelegi teisele kohustuslik. Kuna väiteid on hindamiseks esitanud väga paljude riikide toiduvalmistajad, siis võivad mõned  sõnastused tunduda meile tõepoolest natuke kummalised. Kui valmistaja on tahtnud just sellist toimet välja tuua ja väide on leidnud teaduslikku tõestust, siis pole Euroopa Toiduohutusametil põhjust seda keelata. Lisaks peaksid sõnastused olema keskmisele tarbijale arusaadavad (mitte nt keerulised meditsiinilised terminid). On ka ilmselge, et nimekirja lisatud väidete eestikeelsed vasted peaksid püsima võimalikult lähedased originaalile.

Nimekirjast kasu ka teistele toidutootjatele

Lisaks terviseväite põhjendatusele on teine väga oluline aspekt, et kõikide väidete esitamine on vabatahtlik. Nende esitamise reguleerimise eesmärk ei ole keelata mingite toitude müüki ega väidete kasutamist. Vastupidi, heakskiidetud väited annavad võimaluse neid kasutada ka nendel toidutootjatele, kes ei suuda ise vajalikke teaduslikke uuringuid läbi viia ja tõendusmaterjali kokku panna. Eelkõige puudutab see just väiksemaid ettevõtteid, kellel tuleb ainult kindlaks teha, kas tema toode vastab tingimustele, mis on väite esitamise aluseks.

Erinevad väited, mida toidul esitatakse, peavad andma tarbijale kindlustunde, et nende sisu on igati põhjendatud ja toidul vastav toime tõepoolest on. Heakskiidetud terviseväidete nimekirja kehtestamine annab ka Eesti toiduvalmistajatele võimaluse kasutada teiste valmistajate poolt hindamiseks esitatud (ja heakskiidetud) väiteid. Kui Eesti toiduvalmistaja kasutab erineva sõnastuse, kuid sisult sama tähendusega väidet, on Veterinaar- ja Toiduamet järelevalve tegijana selles suhtes kindlasti paindlik ja vaatab iga konkreetset väidet eraldi.

Haidi Kanamäe, toidu üldnõuete büroo peaspetsialist

Haidi Kanamäe räägib tervisealastest väidetest ka 29. jaanuari “Huvitaja” saates Vikerraadios, täpsemalt kella 11.10 paiku.

Advertisements

Sildid:

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: