Kogukonnateenused: internetipunktist estraadini

Kas olete kunagi mõelnud, mis täpselt on kogukonnateenus? Või näiteks millised teenused on kogukondades kättesaadavad ja kuidas need mõjutavad kohalikku elu?

Intervjuudel mainitud kogukonnateenuse liigid

Intervjuudel mainitud kogukonnateenuse liigid

Põllumajandusministeeriumi tellimusel viis Ernst ja Young Baltic AS  eelmisel aastal läbi uuringu, milles ühe valdkonnana just nimelt neid küsimusi käsitles. Muu hulgas selgus uuringust, et kogukonnateenuste pakkumist peetakse maapiirkondade teenuste pakkumise elavdamisel üheks võtmeteguriks, aga kogukonnateenuse tähendust mõistetakse väga erinevalt.

Õigupoolest ongi kogukonnateenuse mõistet Eestis läbiviidud uuringutes vähe käsitletud ja sel puudub ühtne definitsioon. Eesti Külaliikumine Kodukant on kogukonnateenust määratlenud näiteks kui mittemateriaalset väärtust, mis on suunatud külakogukondade, kus tururegulatsioon mingites valdkondades ei toimi, arengule ja seal töökohtade loomisele.

Järgnevalt aga ülevaade sellest, milliseid kogukonnateenuseid oskasid nimetada inimesed ise – millised teenused on kogukondades kättesaadavad ja milline on nende mõju. Teenuste pakkumise ja mõju analüüsimisel vaadati eraldi ääremaid ja mitte-ääremaid.

Erinevate teenuste mõju kogukonnale

Erinevate teenuste mõju kogukonnale

Avalikud internetipunktid – teenust pakuvad 50,6% küsitlusele vastanud ääremaade kogukondadest ning 44% mitte-ääremaa kogukondadest. Avalikud internetipunktid on levinumad ääremaadel, kuid nende mõju kogukonnale peeti oluliseks nii ääremaa kui ka mitte-ääremaa valdades. Suurimat positiivset mõju nähti teenuste kättesaadavuse paranemises (e-teenused), kuid ka infovahetuse suurenemises.  

Avalik köök on kogukondades vähem levinud teenus, ning kasu kogukonnale nähti eelkõige toitlustusvõimaluse pakkumises üritustel. Teenust pakutakse 23,6% küsitlusele vastanud ääremaa kogukondades ning 18% mitte-ääremaa kogukondades.  Avaliku köögi mõju tunnetati kohaliku toidu väärtustamisele, toiduvalmistamise oskusele ning kogukonna kooskäimisele. Samas mainiti mõjudena ka tuge vähekindlustatud peredele, töökohtade loomist ja kontaktvõrgustiku suurenemist.

Avaliku saunateenuse kasutamise võimalus on 18% küsitlusele vastanud kogukondades. Avaliku saunateenuse peamise mõjuna nähti paremat hügieeni kogukonnas, eraldi mainiti mitmel korral dušši kasutamise aktiivsust. Samuti nähti, et saun loob elanikkonnale võrdsemad võimalused ning suurendab suhtlemist.

Estraaditeenust pakutakse ca 47% küsitletud kogukondadest, ning peamine mõju on olnud kodukandi vaba aja veetmise ja meelelahutuse võimaluste mitmekesistamisele. Teenuse pakkumise poolelt nähti selles võimalust eneseteostuseks ja esinemiseks. Samuti tunnetati mõju kogukonna aktiivsusele, inimeste silmaringile ja huvitegevuses osalemisele.

Heakorrateenus on kättesaadav 27% küsitletud ääremaa kogukondades ning 34,6% mitte-ääremaa kogukondades Heakorrateenust tehakse nii talgute korras, kuid pakutakse ka sel moel, et aidatakse näiteks muru niitmisel neid, kes sellega ise toime ei tule. Enamasti tunnetati heakorra teenuse mõju just küla üldisele ilmele ja heakorrale. Samuti mainiti, et tänu küla üldilme paranemisele on ka eraomanikud hakanud oma valduste eest enam hoolt kandma. Samuti tunnetati, et tänu heakorra eesmärgil korraldatavatele kogukonna talgutele on elanikkond aktiviseerunud ja kogukonnatunne suurenenud.

Huviringides osalemise võimalus on 80,9% küsitlusele vastanud ääremaadest ja 85% mitteääremaadest. Huviringid on koos ruumide rendi võimalustega enim kättesaadavad kogukonnateenused, mis pakuvad eneseteostuse ja vaba aja sisustamise võimalust kodule lähedal. Huviringid võivad arendada oskusi, avardada silmaringi, aidata hoida tervist ning pakkuda koostegemise rõõmu. Samuti märgiti huviringide mõju kogukonnasisesele suhtlemisele, ühtekuuluvusele ja aktiivsusele. Oluliste sihtrühmadena rõhutati noori ja eakaid, probleemina toodi välja juhendajate puudust.

Infoteenus on kättesaadav veidi rohkem kui pooltele küsitlusele vastanutest (55,6% ääremaal ning 59,6% mujal). Infoteenuse mõju nähti info kiiremas liikumises, teadlikkuse tõusus ning aktiviseerunud elanikkonnas. Elanikele jagatakse infot vallas toimuvast ning külastajatele turismiinfot.

Kalmuhooldusteenust osutasid vaid ca 6% kõigist vastajatest. Tegemist on vähelevinud teenusega, kuna teenuse pakkujaid on vähe. Kalmuhooldust tehakse talgute korras, mis suurendab kooskäimist ja ühtekuuluvust.

Koolitusteenust pakutakse 50,6% ääremaa ning 59,4% mitteääremaa piirkondades. Koolitusteenus on kogukondades üsna levinud. Koolituste mõju nähti eelkõige teadlikkuse tõusule, silmaringi avardumisele ja inimeste oskustele.

Lastehoiuteenust osutatakse küsitlusele vastanud kogukondades üsna vähe (13,5% ääremaa ja 21,1% muudes piirkondades). Lastehoiu korraldamise lahendusi on erinevaid: teenust osutatakse huvitegevuse kõrval, lastele pakutakse tegevusi kindlatel aegadel nädalas, sisustatakse laste vaba aega, pakutakse mängutoa teenust.

Matkarajad on olemas umbes 30% vastanud piirkondadest ning nende mõju hinnatakse võrreldes teiste teenustega keskmiselt. Vastustest ilmnes, et enamasti nähakse matkaradade mõju turismisektori kasvule ning külaliste ligimeelitamisele, mis on piirkondadele väga positiivne, kuid läheb välja defineeritud kogukonnateenuse ulatusest. Samas nähti mõnel juhul mõju ka kohaliku elanikkonna looduses ajaveetmisvõimaluste suurenemisele ning tervisespordi harrastamisele.

Pesumajateenust osutatakse vaid ca 11% piirkondadest. Pesumaja olulist mõju nähakse sihtgruppidele, kel puudub kodus pesumasin või kes võtavad vett kaevust. Kuna ääremaadel on sellist sihtgruppi enam, siis on põhjendatud ka suurem tunnetuslik mõju neis piirkondades.

Ruumide rent on levinud teenus, mis on kättesaadav umbes 85% piirkondades. Ruumide rendi mõjuhinnangud jagunesid kahte peamisesse blokki. Ühelt poolt nähti mõju kohaliku elu elavdamisele ning kohalikele elanike võimalust kasutada ruume suuremate sündmuste korraldamiseks (liigitub kogukonna teenuse alla). Teiselt poolt nähti olulisena tulu teenimist seltsi kulutuste katmiseks, mis väljub defineeritud kogukonnateenuse ulatusest. Negatiivse mõjuna toodi välja potentsiaalset ebaausa konkurentsi tekkimist kohalikele turismiettevõtetele.

Sporditeenus on kättesaadav 46,1% mitte-ääremaa piirkondades ja 51,9% ääremaa piirkondades. Sporditeenuse mõju nähti liikuvuse suurenemises ja paremas tervises. Samuti mainiti võimalust suhelda teiste kogukondadega läbi rahvaspordiürituste. Mõnel juhul mainiti mõjuna ka külaliste ligimeelitamist.

Taaskasutusteenust pakutakse umbes 30% küsitlusele vastanud kogukondades. Taaskasutusteenuse mõju nähti ühelt poolt inimeste vajaduste rahuldamisele ning teiselt poolt keskkonnale (vähem asju visatakse ära). Peamiselt peeti taaskasutusteenuse all silmas kasutatud riiete vahendamist ja kirbuturgude korraldamist.

Teatriteenus on kättesaadav 44,9% ääremaalistele 54,9% muudele piirkondadele.   Teatriteenuse all peeti silmas nii kohalike taidlusgruppide loomingut kui ka külalisetenduste toomist kogukonda. Peamise mõjuna nähti kultuuritarbimise võimaluste suurenemist ning silmaringi avardumist. Olid ka mõned vastajad, kelle jaoks olid teatrietendused oluliseks külaliste ligimeelitamise vahendiks.

Traktoriteenus on kättesaadav 6,7% ääremaadele ning 15% muudele piirkondadele. See on üsna vähelevinud teenus. Traktoriteenuses nähti võimalust maaeluga toimetulekul ja heakorra tagamisel (lumekoristuseks talvel, põllulappide niitmisel ja kündmisel abistamist ning hädaolukordadele reageerimisel).

Lisaks neile teenustele toodi täiendavate teenustena välja veel näiteks seadmete rendi teenus, majutusteenus, paadikuuri teenus, projektijuhtimisteenus, tööturu nõustamisteenus, parkimisteenus, lugemisteenus, kaugtöö võimaluste loomine, jahindusteenus, käsitöö müük, matkarajad, prügiveo teenus, sporditeenus, taaskasutus teenus, päevakeskuse teenus ning noortekeskuseid. Kas kõik need teenused – nt majutusteenus – liigituvad kogukonnateenuse alla, on muidugi raske öelda, kuna teenuste osutamise tingimuste kohta on selleks vähe informatsiooni.

Tulevikus plaanitavate teenustena mainisid erinevad vastajad pea kõiki eelnimetatud teenuseid, lisaks neile mainiti veel päästetööde-, juuksuri- ja majutusteenust.

Loe uuringut lähemalt SIIT.

Uuringust väljavõtte koostas Sille Rähn, kohaliku algatuse ja elukeskkonna büroo peaspetsialist

Advertisements

Sildid:,

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: