Suhteanalüüs: kohalik toit ja tarbija

Aastatel 2003–2011 kasvas peamiselt suurtest toidupoodidest toitu ostvate inimeste arv Eestis 54 protsendilt 76 protsendini, näiteks turult ostjate arv kahanes aga 15 protsendilt 2 protsendile. (TNS Emor 2011)

Samas, vaadates üldisemaid arenguid nii Eesti kui Euroopa Liidu (EL) tasandil, võib öelda, et märksõna „lühike tarneahel“ on muutunud ning muutumas üha populaarsemaks. Eurobaromeetri andmetel arvab 90% EL-i elanikest, et toidu ostmine otse talunikelt/tootjatelt on kasulik tegevus ning selleks, et kohalikud toidud muuta paremini ja mugavamalt kättesaadavamaks, tuleb EL-i tasandil aktiivsemalt tegeleda kohalike jaotusvõrkude ja tarneahelate arendamisega (Special Eurobarometer Report 368, 2011). Sellised tegevused täiendavad ja rikastavad meie toidutootmise traditsioone ning aitavad eelkõige esmatootjatel suurendada enda konkurentsivõimet ja turujõudu.

Taluturg on üks lühikese tarneahela võimalusi.

Taluturg on üks lühikese tarneahela võimalusi. Pildil Tartu Lõunakeskuse taluturg.

Kui Eurobaromeetri andmed väljendasid inimeste suhtumisi ja lootusi, siis EL uue eelarveperioodi planeerimisest võib järeldada, et need on kõnetanud ning mõjutanud ka vastavaid poliitikaid – Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse eelnõu maaelu arengu toetuste kohta aastateks 2014–2020 sisaldab mitmeid võimalusi lühikeste tarneahelate arendamise kohta. Näiteks antakse võimalus toetada tarneahela osapoolte koostööd, eesmärgiga arendada välja logistilised lahendused kohalike toitude paremaks turustamiseks. Samuti on välja pakutud erinevate promotsioonialaste tegevuste korraldamine. Nii hakkab tekkima raamistik, mis teadlikult ning kindla eesmärgiga on suunatud toidutootjate ja tarbijate suhete edendamiseks.

Taluniku ja tarbija suhe

Samas ei ole senini olemas päris ühest arusaama, mida lühike tarneahel üldse tähendab. Euroopa Liidus lähtutakse kolmest peamisest põhimõttest: lühike vahemaa, minimaalne arv vahendajaid ning tootja ja tarbija vaheline suhtlus. Viimane on ka alus üksteise mõistmisele, lojaalsusele ning „meie-tundele“, mille alusel tarbija suhestub palju otsesemalt ostetava toidu ja selle tootjaga.

Mida „lühem“ tarneahel ja toimivam suhtlusmudel, seda kergem on ülal hoida ning edendada neid väärtusi, mis tegelikult moodustavad lühikese tarneahela olemuse: toidu päritolu ja autentsus, toidu identiteet, tootmismeetodid ja eripärad ning erinevad „lood“, mis peaks tarbitavale toidule andma laiema konteksti ja tähenduse kui lihtsalt kõhutäide. Näiteks Prantsusmaal on lühike tarneahel defineeritud kui süsteem, milles tohib osaleda ainult üks vahendajast osapool. (Euroopa Komisjon, Local Food and Short Supply Chains, 2012).

Lühikese tarneahela lahendused

Vaadates, millised formaadid või tegevused sobiksid väljendama ülaltoodud eesmärke, siis enamlevinud näidetena saab välja tuua talupoode (kas eraldiseisev või suurema kaupluse osa), taluturge, toidu kojutellimise teenuseid, kokkuostjate/vahendajate edasimüüki (nt Viljandimaa toiduvõrgustik OTT) ja kohalikke toidufestivale. Ühes või teises vormis toimivad need ka Eestis, kuid mastaapsus on hetkel palju väiksem võrreldes edukamate „lühikese tarneahela“ riikidega: umbes 1% kogu Soome toiduainetest turustatakse lühikeste tarneahelate kaudu; üle 16% Prantsusmaa tootjatest tegelesid 2005. aastal otseturustusega ning peaaegu 3% Taani tootjatest (üle 1200 inimese) on samuti kaasatud otsemüügiga seotud tegevustega.

Eestis on kohalikud toiduvõrgustikud enim toetust saanud maaelu arengukava Leader meetmest. Umbes 2/3 kogu Leader meetmest toetatud projektidest on seotud kohalike toiduvõrgustike ja lühikeste tarneahelate arendamisega (Euroopa Komisjon, Local Food and Short Supply Chains, 2012). Rohkem tuntumad kohaliku toidu tarbimist edendavad projektid on näiteks:

  • Maitsev Lõuna-Eesti
  • UMA MEKK
  • Romantiline rannatee
  • Sibulatee
  • Viru toit
  • Põlvamaa Rohelisem Märk

Lisaks neile on Eestis populaarsust kogumas ka otse tootjalt tarbijale (nn O.T.T.) nime kandvad toiduvõrgustikud, mille puhul on tegemist vabatahtliku kodanikualgatusega. Need töötavad põhimõttel, et tootjad ja tarbijad kohtuvad iga nädal kokku lepitud päeval ja kohas tunni või pooleteise jooksul, mille käigus tellijad saavad korraga kätte oma nädala toidukauba ning tasuvad selle eest kohapeal otse tootjale. Tootjate ja tarbijate vahelisi tellimusi aitavad toimetada vabatahtlikud. Eestis toimivatest O.T.T võrgustikest võib näidetena tuua Tagurpidi Lavkat ning Kuusalus, Raasikul, Peetri külas, Viljandimaal ja Nõmmel tegutsevaid ühendusi.

Kuna hetkel käib uue maaelu arengukava (2014-2020) meetmete väljatöötamise protsess, siis on veel vara öelda, millised tulevad konkreetsed meetmete tingimused ning nõuded, kuid kindlasti on olemas vajadus sellistele tegevustele kaasa aidata ning erinevate praktikute ja kohalike toiduvõrgustike aktiivne panus on seejuures oodatud.

 

Taavi Kand, Aleksander Vukkert, Jaanus Joasoo
Kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakond

Artikkel ilmus ka kogumikus “Maaelufoorum 2013”. 

Advertisements

Sildid:, , , ,

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: