Eestimaine lõhe on kilu ja räim

Poodi kala ostma minnes püüab tarbijate pilk sageli punase kala kampaaniapakkumisi. Ühelt poolt on see võimalus väärt söögikraam hea hinnaga kätte saada, teisalt on tarbijad ka harjunud punast kala ostma: selle maitse on tuttav, seda on kerge puhastada ja toiduks valmistada.

Kalakonteiner

Kalakonteiner, kus kilu ja räim on veel sorteerimata. Foto: Kristi Ilves

Kõige tuntumad punase kala liigid on kindlasti lõhe ja forell. Lõhet ja meriforelli Eesti vetest sihtliigina ei püüta, seda satub vahel rannakalurite võrkudesse kaaspüügina. Eesti kalakasvandused samuti lõhet ei kasvata, kuna looduslikud tingimused seda ei soosi. Eesti poelettidelt võib leida kohalikest kalakasvandusest pärinevat vikerforelli. Enamus pakutavast punasest kalast aga imporditakse Eestisse suurtes kogustest Norra, Taani ja Soome kalakasvandustest, eelmise aasta 9 kuuga värskel ja jahutatud kujul kokku ca 4500 t.

Kalas lihaga võrreldes 3,5 korda vähem kaloreid 

Kui tahta eelistada menüüs kohalikku ja hea toiteväärtusega kala, siis on kasulik ennast kurssi viia lisaks kala välimusele ka sisuliste omadustega, näiteks sellega, mida kalaliha õigupoolest sisaldab. Kalast räägitakse kui tervisele kasulikust ja vähe kaloreid sisaldavast toidust. Võrreldes loomsete toiduainetega (veiseliha, sealiha) või näiteks piimatoodetest juustuga, on kalas keskmiselt ligi kolm ja pool korda vähem kaloreid. Kalaliha sisaldab lisaks heas vahekorras valke, rasvu, vitamiine ja erinevaid mineraalaineid, mida inimorganism kasutab elundite tööks, normaalse ainevahetuse tagamiseks ja organismi üldiseks arenguks.

Erinevates kalaliikides on toitainete sisaldused erinevad: mõned kalad on rasvasemad, mõned valgurikkamad, kolmandates on rohkem organismile vajalikke vitamiine. Eesti traditsioonilised püütavad kalaliigid kilu ja räim on aga toitaineliste omaduste poolest kalade lipulaevad! Kilus on valku peaaegu samapalju kui lõhes, samas sisaldab kilu eriti väärtuslikke polüküllastamata rasvhappeid – omega-3 ja omega-6 – ligi kaks korda rohkem kui lõhe. Kohalik räim on oluliste vereloomele ja ainevahetusele kasulike vitamiinide  – B12 ja E – allikas. Lisaks on räimes piisavalt kaltsiumi, magneesiumi ja tsinki.

Kilu

Kilu

Värsket rannaräime otsi kaluritelt kevadel ja sügisel

Kilu ja räime püüavad Eesti kalurid aastas ligi 9 kuu vältel, peatades püügi vaid soojadeks suvekuudeks või karmides jääoludes. Eelmisel aastal püüti Eesti vetest kilu ja räime kokku üle 55 tuhande tonni, millest ligikaudu 90% eksporditakse. Turgudelt saab soetada kilu ja räime tervel, rookimata kujul, poodides pakutakse tihti ka kalarümpasid või fileesid. Kõige ehedamal kujul saab värske rannaräime kätte sügisel või kevadel otse rannakaluri paadist. Positiivne lisaks toitainelistele omadustele on ka see, et nende kalaliikide nahk on pehme ja luud väiksed ja pehmed, mistõttu on neist tegelikult kerge valmistada väga erinevaid roogasid.

Räim

Seega, kui on soov tarbida kohalikku, värsket ja lisaks ka hea toitainete sisaldusega kala, on kilu ja räim selleks parimad. Esmapilgul liigagi igavad ja tüütult väiksed kalakesed on tegelikkuses väga väärtuslikud ampsud. Kui tarbija teadlikkus tõuseks ja kilu-räime ostuharjumus suureneks, oleks ka kalatöötlemisettevõtetel suurem soov panustada tootearendusse, et tarbijatele pakkuda laiemat valikut kilu- ja räimepõhistest kalatoodetest.  Kohaliku kala tarbimisest võidab kogu kala liikumise ahel – püügist tarbijani.

Kristi Ilves, kalamajandusosakonna turukorralduse ja kaubanduse büroo peaspetsialist

Advertisements

Sildid:, , , ,

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: