Üle kolmandiku köögiviljaekspordist moodustab… salat!

Eelmisel aastal imporditi üle 30 000 tonni ehk 22,3 miljoni euro eest köögivilja ja eksporditi 1700 tonni ehk 2,2 miljoni euro väärtuses. Kui palju eksporditavast köögiviljast oli aga Eestimaist päritolu ja millistest riikidest tuleb meie toidulauale kurk, tomat, sibulad, õunad jne?

Tomatit, mille osakaal köögivilja impordis on ka suurim (35,6%), toodi 2012. aastal Eestisse 10 800 tonni ehk 3,5% vähem kui aasta varem. Suurem osa sisseveetavatest tomatitest toodi Hollandist (51,6%), Lätist (20,2%) ja Hispaaniast (9,1%). Sisse toodud tomatid olid 2011. aastaga võrreldes ligi 28% kallimad.saatjariigid2012

Tomatit eksporditi 2012. aastal ligi 98 tonni. Eksporditavatest tomatitest vaid 0,1% oli Eesti päritolu. Põhilised tomati väljaveo sihtriigid olid Läti (65,6%), Leedu (26,8%) ning Soome (5,8%). Eksporditavad tomatid kallinesid eelmise aastaga võrreldes keskmiselt 35,5%.

Kõige rohkem kurki läheb Lätti ja Leetu
Kurki toodi Eestisse 2012. aastal 4400 tonni, mida oli ca 22% rohkem kui aasta varem.
Kurgi osakaal imporditavas köögiviljas oli 14,5%. Kurki imporditi kõige enam Lätist (25,0%), Saksamaalt (18,8%) ja Poolast (16,8%). Imporditud kurgid kallinesid eelmise aastaga võrreldes 6,3%.

Kurki veeti 2012. aastal Eestist välja üle 812 tonni, sh Eesti päritolu oli sellest ligi 96 protsenti ehk 777,7 tonni. Aastaga üle kahe korra kasvanud kurgi väljavedu moodustas kogu köögivilja ekspordimahust 48%. Olulisemad kurgiekspordi sihtriigid on Leedu (48,9%) ja Läti (45,0%). Eksporditava kurgi hind kallines pea sama palju kui imporditaval kurgil, 6,4%.

Üle kolmandiku köögiviljaekspordist moodustab salat
Salatit imporditi 2012. aastal 1200 tonni. Võrreldes eelneva aastaga imporditud salati maht kasvas 155 tonni võrra. Enamus salatist imporditi Hollandist (36,6%), Soomest (24,5%) ning Lätist (14,5%).

Salatit eksporditi 2012. aastal 608 tonni, millest ligi 80% oli Eesti päritolu. Võrreldes eelmise
aastaga suurenes salati väljaveo maht üle 34%. Salati väljavedu moodustas köögivilja ekspordimahust 35,9% ning olulisemad sihtriigid olid Läti (65,3%) ja Leedu (34,5%). sihtriigid2012

Importsibul tuleb Hollandist, Poolast ja Lätist
Sibulat imporditi 2012. aastal 6800 tonni ning sibula osatähtsus köögivilja impordis oli 22,5%. Sibulat veeti Eestisse põhiliselt Hollandist (31,2%), Poolast (24,3%) ja Lätist (23,0%). Imporditud sibul odavnes eelmise aastaga võrreldes 25,7%. Odavama sibula turule tulek seadis hinnasurvega raskemasse  olukorda kohalikud sibulakasvatajad.

Sibulat veeti 2012. aastal Eestist välja ligi 43 tonni, millest ligi 66% oli kohalikku päritolu. Aastaga ligi kolm korda vähenenud sibulaeksport moodustas kogu köögivilja ekspordist 2,5%. Sibulat eksporditi põhiliselt Lätti (49,7%), Leetu (27,5%) ja Hollandisse (15,4%), eksporditava sibula hind kasvas ligi kolmandiku võrra.

Kapsas läheb peamiselt Venemaale
Kapsast veeti sisse 2012. aastal 4700 tonni ehk ligi viiendiku võrra vähem kui eelmisel aastal. Kapsa osatähtsus imporditavas köögiviljas oli 15,6%. Enamus sisseveetavast kapsast toodi Lätist (54,8%), Poolast (12,9%) ja Hollandist (12,2%). Imporditav kapsas odavnes keskmiselt 28,6%.

Kapsast eksporditi 2012. aastal 23,6 tonni, mida oli ligi kolm korda vähem kui eelneval aastal. Kogu väljaveetav kapsas oli Eesti päritolu. Kapsa väljaveo olulisim sihtriik oli Venemaa, kuhu läks ligi 87% eksporditavast kapsast. Ekspordihind odavnes eelneva aastaga võrreldes ligi 39%.

Juurvilja imporditi 2012. aastal 2400 tonni ning peamiselt Lätist (31,5%), Hollandist (18,4%) ja Poolast (16,8%). Juurvilja eksporditi 2012. aastal ligi 109 tonni, millest üle 97% oli Eestimaist päritolu. Juurvilja ekspordi olulisemad sihtriigid olid Soome (61,2%) ja Venemaa (37,0%). Võrreldes 2011. aastaga vähenes juurviljade eksport kuus korda.

Köögiviljadest eraldi arvestatakse kartulit, mida imporditi eelmisel aastal 1800 tonni. Suurem osa sisseveetavast kartulist toodi Lätist (27,6%), Soomest (27,8%) ning Hollandist (17,3%). Kartulit eksporditi 2012. aastal 1100 tonni, millest ligi 86% oli kohalikku päritolu. Kartuli väljaveo peamised sihtriigid olid Soome (42,4%) ja Venemaa (33,8%).

Marje Mäger, turu arendamise büroo peaspetsialist

Advertisements

Sildid:, , ,

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: