Iidne maius ehk jäätise saamislugu

Suure tõenäosusega kuulub jäätise leiutamise au Hiinale ja Pärsiale. Kõigist jäätise leiutamise legendidest populaarseim on vast see, et jäätisetaoline maius mõeldi välja umbes 3000 aastat tagasi Hiinas, kus seda imepäraste omadustega ainet – „mahlaga segatud lund“ – sügaval maapõues säilitati ja ravi eesmärgil tarvitati.

Puuviljajäätise meistrikool Imaveres. Foto: Eesti Piimandusmuuseum

Puuviljajäätise meistrikool Imaveres. Foto: Eesti Piimandusmuuseum

Bagdadi kaliifide üks lemmikmaiusi oli samuti jäätis. Tõenäoliselt olid araablased ka esimesed, kes jäätise tootmisele ja hulgimüügile aluse panid. 10. sajandil tootsid seda jäätisevabrikud üle Araabia ning jäätist müüdi kõikide linnade kauplustes. Valmistati seda külmutatud siirupist või piimast, millele lisati pähkleid ja puuvilju. Ilmselt tutvustasid araablased Sitsiilia kaudu jäätist ka läänemaailmale ja nii võib  Sitsiilia turgudelt tänaseni leida „Araabia jäätist” (butha). Tegemist on tervisliku ning värskendava tootega, sest ta on valmistatud värskest piimast.

“Jäätis on suure toiteväärtusega ning organismi poolt hästi omastatav piimatoode, mis sisaldab piimarasva, valke, süsivesikuid, mineraalaineid, A- ja B-vitamiini, ning D, E ja P rühma vitamiine.”

Itaaliasse tõi jäätise Marco Polo 1295. aastal pärast 16-17 aasta pikkust viibimist Hiinas, kus ta oli õppinud hindama piima baasil valmistatud külma desserti. Itaaliast levis jäätis  17. sajandi jooksul Euroopasse, kus ta sai kuningliku õukonna luksuslikuks piimatooteks. 1660. aastal avas ettevõtlik itaallane Francesco Proccopio maailma esimese jäätisekohviku Pariisis. Ameerikas avati esimene jäätisekohvik New York City’s enam kui sajand hiljem, 1776. aastal.

Üldtuntud maiustuseks sai jäätis aga alles 19. sajandil, mil turule tulid esimesed hulgimüügiga tegelevad firmad. Esimene jäätisetehas ehitati Jacob Fusselli poolt 1851. aastal Ameerikasse, Baltimore’i ning esimene jäätisekoonus valmistati 1896. aasta septembris.  Jäätisevahvli patenteeris esimesena itaallane Marchiony aastal 1903.

Plombiir pärineb Prantsusmaalt

Kui Vanas-Roomas ja sügaval keskajal esines jäätis meie mõistes sorbeti (puuviljajäätis) kujul, siis 18. sajandil hakkas kirjalikult avaldatud jäätiseretseptidesse tekkima nii koor, piim kui munakollane. Plombiir ehk koorejäätis sündis Prantsusmaal ja selle nimetus on seotud Plombieres-les-Bainsi linnaga.

Eskimo jäätise kodumaaks on aga Yukoni linn Iowas, kus see ilmus esmakordselt müüki 1919. aastal.

Jäätise tööstuslik tootmine Eestis sai alguse 1934. aastal, kui Evald Rooma asutas Tartus firma „Eskimo“, millel oli olemas oma reklaam ja sümboolika. Onu Eskimoks ja Eesti jäätise isaks kutsutud hr Evald Roomat võib ilmselt pidada Eesti üheks esimeseks jäätisetootjaks, olles jäätisevalmistamise kunsti omal käel katsetades ja kokaraamatute abiga selgeks õppinud.

Saepuru – külmutusseadmete eelkäija

1932. aastal ostis E. Rooma oma esimese pisikese jäätisevalmistamise käsimasina Husqvarna. Esialgu müüdi jäätist vaid surnuaiapühadel, laatadel, mitmesugustel väljanäitustel. Et alguses külmutusseadmeid ei olnud, kasutati jäätisetööstuses jääd, mis seisis 3-4 m kõrguse hunnikuna õue peal 0,5m paksuse saepurukihi all. Viimane hoidis jääd ka suvel suuremast sulamisest. Jäätist transporditi hobustega külmakastides, hiljem autoga. Jäätised olid pakendatud vahvlitorudesse, mida algul osteti kohvikust, hiljem hakati vahvleid ise küpsetama.

Algust tehti ka pulgajäätiste valmistamisega, mille paberisse pakendamine käis käsitsi. Jäätisetootmise suurenedes telliti Soomest külmutusseadmed, mis võimaldasid esimesena Eestis hakata tootma pakendatud jäätist. Toodeti nii mahla-, piima- kui ka koorejäätist. Evald Rooma tootis jäätist kuni 1944. aastani. Ülevaade nii Evald Rooma tegevusest kui jäätise ajaloost Eestis üldse, on väljas Balbiino AS jäätisemuuseumis, kus näha saab ka kunagiste jäätisemasinate näidiseid.

Ei olegi midagi imestada, kui peale eratööstuse kaotamist otsustas Tartu Piimakombinaat 1946.aastal hakata jäätist valmistama. Esilagu toodeti jäätist käsitsi loomulikult jää abil. Järgmiseks hooajaks seati aga üles moodne jäätisesegu valmistaja – homogenisaator-friiser. Uus tootmisviis oli endisest 10 korda kiirem. Kohe rikastus ka jäätisesortide valik: hakati tootma šokolaadi-, maasika-, vaarika- jt magusaid jäätiseid. Suured tehnilised uuendused tehti juba 1948. aasta tootmistsükliks ettevalmisumisel, sest üleminekuga kaardivabale kaubandusele, tuli kombinaadi toodangut maksimaalselt suurendada. Jäätisetsehh ehitati täielikult ümber. Valmis kaks korda võimsama eskimojäätise külmutusgeneraator.

6000 tonni jäätist aastas

Tartu Piimakombinaadist levis jäätise valmistamine ka teistesse piimakombinaatidesse, kus seda toodeti kuni uue jäätisevabriku ehitamiseni Tallinna 1956.aastal. Tallinna Külmhoone oli nõukogude-aegsel perioodil suurim jäätisevabrik Baltikumis, varustades väärt toodanguga eelkõige põhjatut Nõukogude Liidu turgu. Jäätise nõudlus oli nii suur, et rekordaastatel toodeti 6000 tonni jäätist aastas. Nõukogude-aegset perioodi meenutavad mitmed tellimusel valmistatud jäätisesordid, näiteks ENSV 25. aastapäevaks toodetud plombiir (1965). Tallinna jäätise retsept pärineb aastast 1974, Regatt toodi turule seoses Moskva Olümpiamängude Pirita purjeregatiga aastal 1980.

Tänapäeval on Eestis kaks suuremat jäätisetootjat:  Premia Tallinna Külmhoone AS ja Balbiino AS. Peale suurtootjate on aga turule tulnud ka väiksemad, mahejäätise tootjad. Neist esimene oli Saaremaal Kiratsi külas Saksa pood, kes soetas jäätisemasina ja hakkas Meedla taluperenaise maakarja mahepiimast jäätist valmistama. Pärnumaal Sepa talus pakub Nele Tamm oma lüsikarja piimast valmistatud mahetooteid, millest populaarseim on kindlasti jäätis. Kõige uuem mahejäätise tootja on OÜ La Muu, kes soetas omale aparaadid traditsioonilise ja pikaaegse jäätisekultuuriga tuntud Itaaliast ning pakub mahepiimast (Pajumäe talust) valmistatud õiget ja ehtsat itaalia jäätist.

Ülevaate koostas:  Mai Kukk, Eesti Piimandusmuuseumi teadur

Vaata ja 1. juunil Eesti Piimandusmuuseumis toimuva piimapäeva kava http://www.piimandusmuuseum.ee.

Jäätise valmistamise õpituba Eesti Piimandusmuuseumis
Eesti Piimandusmuuseum pakub külastajatele uue ja huvitava teadmise ning käelise oskuse „Kuidas valmistada jäätist“
Programmi käigus saab tutvuda muuseumi ekspositsiooniga, valmistada jäätist ja kuniks jäätis lõplikult valmib, saab igaüks kujundada endale meelepärase piimapaki. Kes teab – võib-olla just Sinu joonistaud piimapakk on järgmine, mida hakatakse kasutama tööstuses.
Programmi pikkus on 1,5-2 h ja hind õpilasele  3.00 €, täiskasvanule 4.00 €

Täpsem info: Tiina Lippant, +37238 97 533 või http://www.piimandusmuuseum.ee 

Advertisements

Sildid:, , , , , ,

One response to “Iidne maius ehk jäätise saamislugu”

  1. firmamees says :

    Pärsias võidi leiutada küll. Perikles- kreeka riigimees kirjeldab jääst-veinist-puuviljadest valmistatud maiust, Rooma keiser Nero laskis endale Alpidest jääd tuua, millest valmistati veini-mahla-puuviljade segust maiust.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: