Kas me vajame rikastatud toitu?

Inimeste üha enam kasvav huvi tervislikuma toidu vastu on saamas 21. sajandi trendiks. Tarbija otsib pidevalt lisandväärtusega toitu – ka sellist, millel oleks haiguse riski vähendav toime – ja toidu käitlejad pole kitsid seda pakkumast.

Rikastatud toit on tavatoit, millele on lisatud vitamiine, mineraalaineid ja muid toitumisalase või füsioloogilise mõjuga aineid. Ehk teisisõnu on tavatoidule lisatud täiendavaid koostisosi. Mõistagi, tohib toidule lisada vaid selliseid aineid, mis on ohutud, organismi poolt omastatavad ja sisalduvad valmistootes organismile olulises koguses.

_9234420

Piimale lisatakse mõnikord täiendavalt D-vitamiini. Foto: Tiit Koha

Kõige levinumad on probiootiliste bakteritega rikastatud piimatooted, näiteks  Helluse sarjast tuntud Lactobacillus fermentum ME-3-ga rikastatud tooted ja Lactobatcillus plantarum Tensia-ga rikastatud tooted, mida kasutatakse näiteks Südamejuustus. Probiootilistel bakteritel on oluline osa soolestiku mikrofloora tasakaalustamisel. Tuntud on ka omega-3 rasvhapete poolest rikkad kanamunad ja seda asendamatut rasvhapet seostatakse peamiselt südame-veresoonkonna heaoluga.

Rikastatud toodete kasulik mõju
Tänapäeva toit sisaldab tunduvalt vähem kiudaineid, mistõttu on juba mõnda aega müügil olnud kiudainetega rikastatud pagaritooted. Kiudained soodustavad seedimist, reguleerivad soolesisu veesisaldust ja tekitavad mõnusa täiskõhutunde.

Taimsete steroolide ja stanoolidega margariinid aitavad kaasa vere kolesteroolisisalduse alandamisele. Fosfori- ja magneesiumiühendid lisatuna toitudele on vajalikud organismi energiavahetuses osalemiseks ja lihaste töö reguleerimiseks. D-vitamiin, mida on lisatud näiteks piimale, aitab kaasa luude normaalsele arengule ja kaltsiumi imendumisele organismis.

Alates 1922. aastast, kui tutvustati jodeeritud soola, on aga näiteks Šveitsis märkimisväärselt vähenenud kilpnäärme haigusliku suurenemise protsent.

Toidu rikastamine on tootjale vabatahtlik
Üldjuhul peaks piisav ja vaheldusrikas toit andma meile kõik vajalikud toitained normaalseks arenguks ja tervisliku seisundi säilitamiseks. Siiski näitavad uuringud, et ainuüksi mitmekesine toidulaud ei pruugi katta kõigi elanikkonnarühmade vitamiinide ja mineraalainete vajadusi. Teisalt võib toidu valmistamise ja tootmisprotsessi käigus tekkida oluline vitamiinide kadu, mida tootjad siis omakorda saavad taastada vitamiinide juurdelisamisega.

Toidu käitlejale on toidu rikastamine vabatahtlik, kuid lisada tohib vaid vitamiine ja mineraaltoitaineid ning nende ühendeid, mis on selleks heakskiidetud. Osades Euroopa Liidu liikmesriikides on rahvatervisest tulenevatel põhjustel mõningate vitamiinide ja mineraaltoitainete lisamine jällegi kohustuslik. Näiteks lisavad Belgia ja Rootsi kohustuslikus korras A vitamiini margariinidele, soolale lisavad joodi Austria, Taani, Itaalia.

Turundustrikk või mitte?
Samas on kindlasti neid, kes peavad rikastatud toitu turundustrikiks, mille abil tarbijat meelitada rohkem antud tooteid tarbima. Tarbijale võib lihtsasti jääda mulje, et tegemist on toodetega, mis on võrreldes teiste sarnaste toodetega toiteväärtuse või tervislikkuse seisukohalt paremad. Enamasti kannavad rikastatud toidud märgistusel ka tervisealaseid väiteid, millest on ka varasemalt Maablogis juttu olnud.

Rikastatud toidu valikul ja tarbimisel tuleb meeles pidada, et rikastatud toidud võivad aidata taastada teatavate toitainete puudujääki organismis, kuid kindlasti ei ravi nad haigusi, pigem võivad vähendada haigestumise riski. Oluline on lähtuda põhimõttest, et tasakaalustatud ja mitmekülgne toitumine on tervisliku elustiili alustala.

Kui palju rikastatud toite tegelikult tarbitakse ja kas meil on põhjust teatud vitamiinide või mineraalainete liigse saadavuse pärast muret tunda, annab loodetavasti vastuse 2013. aasta sügisel algav suur üle-eestiline toitumisuuring. Kui oled sattunud uuringu valimisse, siis anna kindlasti oma panus.

Siret Dreyersdorff, toidu üldnõuete büroo peaspetsialist

Advertisements

Sildid:, , ,

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: