Kuidas kasvatada 850 tonni kala ja vähke?

Eelmise aasta lõpuks oli Eesti vesiviljelussektoris – see tähendab kala- ja vähikasvandustes – viimase kuue aasta jooksul Euroopa Kalandusfondi toel ellu viidud projektide võimsus tervelt 850 tonni. Statistikaameti andmetel oli 2012. aasta kasvatatud kala müük 370 tonni. 

Vesiviljelussektori arendamiseks on Eestis tegelikult üldse head looduslikud tingimused, seda nii vee- kui maaressursi mõttes. Euroopa Liiduga liitumise järel on aga vesiviljelussektor teinud läbi tohutu tehnoloogilise arenguhüppe: arvukate väiketiikide ja üksikute nõukogudeaegsete kalakasvatusrajatiste kõrvale on kerkinud uued, kaasaegset tehnoloogiat kasutavad ja efektiivsed kalakasvandused.

Eestis kasvatatud tuurapojad. Foto: kalamajandusosakond

Eestis kasvatatud tuurapojad. Foto: kalamajandusosakond

Eesmärk selle kõige juures on katta siseturu vajadused kasvatatud kala osas. Pealegi saab nii laiendada valikuvõimalusi – lisaks traditsioonilistele Eestis püütavatele liikidele saab ju kasvatada ka teisi liike. 2012. aasta lõpu seisuga tegutseb Eestis 24 suuremat kalakasvandust ja 16 vähikasvandust. Lisaks kaubakala ja vähi tootjatele tegutseb ka ligi 60 kalaturismile keskendunud ettevõtet, kes ise kala ei kasvata, vaid ostavad selle sisse kalakasvandustest ja pakuvad näiteks õngitsemisteenust.

Vesiviljeluse arendamine ja uute toodete pakkumine on globaalses kontekstis muutumas järjest olulisemaks. Kuivõrd looduslikud püütavad kalaressursid on piiratud ja rahvastik samas kasvab, on vesiviljelus hea toidutootmise viis. Eesti tavapäraste kasvatusliikide – forell ja karpkala – kõrvale lisandub veel teisigi liike, nagu näiteks angerjas ja tuur. Katsetatakse ka eksootilisemate kalaliikidega, nagu aafrika angersäga ja arktika paalia.

Huvi on ettevõtjate poolt suur – alates 2007. aastast on Euroopa Kalandusfondi vesiviljeluse toetamiseks ette nähtud vahenditele esitatud taotlusi nii palju, et esitatud projektide tootmisvõimsused kokku moodustavad umbes 5000 tonni vesiviljelustoodangut. Praeguseks ellu viidud projektide võimsus on, nagu juba eelnevalt öeldud, 850 tonni, kuid pooleliolevate projektide valmimisel kasvab see veel märgatavalt.

  • Arengule on kaasa aidanud Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava meede 2.1 „Vesiviljeluse investeeringutoetus”, mille toel on alustatud uute vesiviljeluskasvanduste rajamist ning rekonstrueeritud olemasolevaid kasvandusi ja tehnosüsteeme.

Eduard Koitmaa, põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna turukorralduse ja kaubanduse büroo peaspetsialist

Kalanduse arengu teemadel arutletakse sel nädalal ka Pärnumaal toimuval kalanduse visioonikonverentsil “Eesti kalandus 2020+”.
Konverentsi ajakavaga saab tutvuda siin.

Advertisements

Sildid:, ,

3 responses to “Kuidas kasvatada 850 tonni kala ja vähke?”

  1. Kalakasvataja says :

    Kuidas saab sektori võimsus olla 850 tonni, kui juba ühe firma (näiteks Simuna Ivax) tootmisvõismsus on suurem.
    Kas need võimsused, mis on loodud ilma PRIA rahat st pole kunagi küsinud, polegi tootmine?
    Kas vesiviljeluse edu näitab tõesti sektorisse pumbatav abiraha?

    “üksikute nõukogudeaegsete kalakasvatusrajatiste kõrvale on kerkinud uued, kaasaegset tehnoloogiat kasutavad ja efektiivsed kalakasvandused” – 90 lõpul oli toodang 1600 tonni, täna 300, millisest tohutust moderiniseerimisets me räägime? Nõukogu ajal töötas kaks RAS süsteemi, mereveelised kiirvoolukanalid, sumbad jne.

    • Karin Volmer says :

      Asjalik märkus – loomulikult pidasime silmas mitte terve sektori võimsust, vaid EKF 2007-2013 rakenduskava toel ellu viidud projektide võimsust. Vesiviljeluse (ja ka muude sektorite) edu peame näitama erinevatest külgedest – neist üks on avaliku raha kasutamine:)

      • Kalakasvataja says :

        Karin – tänan tagasiside eest.
        Majandusloogika alusel saab ikka mingi majandusüksuse edukust mõõta: käibe, kasumi, osa üle SKP, impordimahu jne. See, et sinna on edukalt pandud maksumaksja (Teie ja minu) raha ei saaks justkui olla mõõdik edukuse hindamiseks, see võib olla pigem ühekordne vahend.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: