Marutaud tapab aastas 70 000 inimest

Rahvusvahelise Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) hinnangul hukkub marutaudi tõttu maailmas igal aastal kuni 70 000 inimest. Probleemile tähelepanu­juhtimiseks on OIE kuulutanud 28. septembri marutaudivastaseks päevaks.

Enamik hukkunud 70 000 inimesest on arengumaadest pärit lapsed, kes on saanud hammustada marutõbistelt koertelt. OIE hinnangul peaks marutaudi vähenemiseks olema vaktsineeritud vähemalt 70% koertest.

 

Eesti marutaudivaba

Marutaud on läbi aegade olnud surmavaim ja seetõttu üks enimkardetud loomade ja inimeste ühine nakkushaigus maailmas. Viimane laiaulatuslik marutaudipuhang Eestis oli 1968. aastal, kui haigus levis nakatunud rebaste ja kährikkoerte vahendusel üle kogu Eesti. Sellest alates on marutaudi surnud sadu kodu- ja metsloomi aastas. Raskeim oli olukord 2003. aastal, kui laboratoorselt tuvastati marutaudi nakatumine surma põhjustajana 813 loomal. Alates Teisest Maailmasõjast on marutaudi Eestis surnud 27 inimest, neist viimane 1986. aastal.

Alates 2006. aastast on kogu Eestis viidud läbi metsloomade suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist. See on sundinud marutaudi jõudsalt taanduma ja tänavu kevadel võisime kuulutada Eesti marutaudivabaks maaks.

Ennetamine elutähtis

Marutaudivaba riigina püsimisel on siiski mõned eeldused. Esiteks tuleb jätkuvalt ja regulaarselt vaktsineerida koduloomi (kasse ja koeri) marutaudi vastu. Esmakordselt tuleb koeri ja kasse vaktsineerida 3–4 kuu vanuselt, edaspidi aga mitte harvem kui 24 kuu möödumisel viimasest vaktsineerimisest. Marutaudi vaktsiini (v.a. kompleksvaktsiini) ning süstimise kulud, juhul, kui vaktsineerimise teostab selleks volitatud veterinaararst, kannab riik.

Teiseks peame hoolitsema, et marutaud ei pääseks metsloomade abil taas Eesti territooriumile. Kahjuks diagnoositakse meie maismaanaabrite juures (Läti ja Venemaa) endiselt marutaudijuhtumeid ja seega on Eestis marutaudi taaspuhkemise oht püsivalt suur. Selleks, et marutaud koos metsloomade liikumisega  riiki ei tungiks, vaktsineeritakse Eestis metsloomi marutaudi vastu. Igal aastal külvatakse lennukeilt eelkõige rebastele-kährikutele suupäraseid vaktsiinipalasid, mis koosnevad kalajahul baseeruvast peibutusosast ja selle sisse peidetud kapseldatud marutaudi elusvaktsiinist.

Metsloomade suukaudne marutaudivastane vaktsineerimine toimub maismaapiiri ääres 20-50 km laiusel maa-alal kaks korda aastas – kevadel mais-juunis ja sügisel septembris –oktoobris. 

Surmaga lõppev haigus

Marutaud on surmaga lõppev närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, millesse võivad  nakatuda nii loomad  kui ka inimene. Haigustekitaja levib nakatunud isendi süljega, tavaliselt nakatutakse haigestunud looma hammustuse tagajärjel.

Marutaudi tunneb reeglina ära selle järgi, et nakatunud (mets)loom käitub ebatavaliselt. Näiteks võib kährik, kes muidu on öise eluviisiga, hakata ringi käima päevasel ajal, olles seejuures minetanud tavapärase inimpelguse. Samuti suureneb looma süljevoolus.

Juhul, kui kahtlustate mõnel loomal marutaudi, tuleb sellest viivitamatult teavitada veterinaararsti või maakonna veterinaarkeskust.

Marutaud on üks haigustest, mille vastu võitlevad Rahvusvaheline Loomatervishoiu Organisatsioon (OIE), Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) ning ÜRO Toidu- ja põllumajandusorganisatsioon.

Ago Pärtel, Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor, OIE Euroopa regionaalkomisjoni president

Advertisements

Sildid:, , ,

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: