Milline raiskamine? Ei, miljardine raiskamine!

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetel kaotatakse või raisatakse globaalselt ühes aastas umbes 1/3 inimtarbimiseks toodetud toidust ehk ca 1,3 miljardit tonni. Arenenud riigid on halvas mõttes eeskujuks, sest Euroopas ja USAs raisatakse toitu 10 korda rohkem inimese kohta kui näiteks Aafrika ja Aasia vaestes riikides. 

Ühe Ecuadori istanduse ühe päeva koristuse väljapraak. Autor: Tristram Stuart, toiduraiskamise vastane aktivist http://www.tristramstuart.co.uk/

Ühe Ecuadori istanduse ühe päeva koristuse väljapraak. Autor: Tristram Stuart, toiduraiskamise vastane aktivist http://www.tristramstuart.co.uk/

Euroopa Komisjoni 2010. aasta aruande järgi on Euroopa Liidu riikide raiskamise suurus kogu toidutootmise ja tarbimise ahelas 179 kg inimese kohta, millest 76 kg loodi kodumajapidamises. Eesti üldnumber 265 kg on veelgi kehvem, ent kodude kogus 61 kg on väiksem kui Euroopa keskmine. 

Kui veel erinevate uuringute tulemusi kirja panna, siis selguks, et need ei sobi hästi omavahel. Toidu raiskamine on suhteliselt uus teema maailma poliitikas ja vaid Jaapanil on üle 10 aasta kogemusi sellega võitlemisel. Toidu hulk võib väheneda põllumajandustootmise, koristusejärgse käitlemise ja säilitamise, saaduste töötlemise, müügiks laialijagamise ning tarbimise käigus. Sageli mõõdetakse neist vaid paari etappi ja tehakse üldistusi või kasutatakse keskkonnastatistikat ja tuletatakse nii toidu raiskamist ilmestavad arvud.

Kuidas mõõta raiskamist?

Keerukus peitub ka mõistetes. Raiskamine on kõigile arusaadav, aga räägitakse ka toidukadudest, jääkidest, jäätmetest. Toidujäägid on söödavad ained, mis visatakse ära. Kas mikserilabade külge jääv vahukoor, mida ära ei limpsita, on loomulik „töötlemise“ kadu või jääk? Kui hoopis mõõta kaotusi toidu sisse pandavate koguste ja lõpptoote kaalu vahe kaudu, siis aurustuv vesi tähendab kaalu vähenemist, aga mitte jäätmete teket. Nii ei ole ühte õiget statistika kogumise viisi, kuid juhuslikest tulemustest võime teha valesid järeldusi.

Suurbritannia valmistoidutehase jäätmed võileibade valmistamisest. Autor: Tristram Stuart, toiduraiskamise vastane aktivist http://www.tristramstuart.co.uk/

Suurbritannia valmistoidutehase jäätmed võileibade valmistamisest. Autor: Tristram Stuart, toiduraiskamise vastane aktivist http://www.tristramstuart.co.uk/

Mõistlik tarbimine, liigseks osutuvate toiduainete andmine heategevusele, ümbertöötlemine söödaks või väetiseks on kõik head moodused mitme probleemi leevendamiseks. Arenenud riigid on täna nii rikkad, et võivad toitu ära visata. Kui need kogused, mille me kaudselt nagunii kinni maksame, suunata paremini alatoitumisega inimestele, siis saaks ka praeguse globaalse toidukogusega olukorda parandada. Nälg on eelkõige põhjustatud ostujõu puudusest, mitte toidunappusest.

Ootused toidule muutuvad

Tarbijate harjumuste, jaekaubanduse standardite tõttu jääb suur hulk head toitu ära söömata ja arenguriikide tootjate näite varal koguni samasse piirkonda riknema. Siiski on inimeste ootused toidule veidi muutumas. Suurbritannias on üks kiiremini kasvavaid tootesegmente jaekaubanduses nn „inetu toit“, mille ainsaks puuduseks on defektne visuaalne välimus. Mitte kõige parema välimusega toidu ostmise ja söömise kampaaniat on korraldatud ka Prantsusmaal.

Kokkuvõttes ei peaks toidu raiskamise vähendamine põhjustama kellelegi heaolu langust, heaolu aga kasvaks ühiskonna vaesemates kihtides. Toidu tootmisel ja müümisel peab tekkima koostöö tootjate ja jaekaubanduse vahel, et hoiduda ületootmisest, võltskülluse loomisest ning toota toit söömiseks.

Kalle Nõlvak, põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist

Advertisements

Sildid:, ,

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: