Kuidas päästa sadamat?

Aastatel 2007-2013 on Euroopa Kalandusfond toetanud väikeste kalasadamate uuendamist ja taastamist 13 miljoni euroga, mille tulemusena on väikesadamate olukord hakanud oluliselt paranema.

Eesti on mereriik ning eestlased läbi ajaloo olnud mererahvas, mida kinnitab rohke sadamate ja lautrikohtade arv. Tänapäeval on Eesti omasadamate poolest ainulaadses olukorras, sest erinevalt paljudest teistest riikidest, on siinsed sadamad erastatud. Sadama pidamise ja korrashoiu kulud on aga suured, mistõttu sadama pidamisest tulu teenida keeruline. Nii on sadamatest järgi jäänud väike arv elujõulisemaid sadamaid.

Neis sadamais, mis on seotud kalapüügiga, sai olukorda muuta Euroopa Kalandusfondi abiga ja seda võimalust on kalurid praegu maksimaalselt kasutanud. Kaasajastatud on 37 väikesadamat ja lossimiskohta üle Eesti, sh siseveekogude äärsed Peipsi-, Pihkva-, Lämmijärve ning Võrtsjärve sadamad ja lossimiskohad. Uuesti on üles ehitatud kaikohad, uuendatud sadamahooneid, sadamaid on varustatud kaasaaegsete seadmete ja vahenditega. Sellises mahus investeeringuid ja toetust väikesadamate arendamiseks ja uuendamiseks ei ole varasemalt ühegi teise fondi raames võimaldatud. Sadamate arendamist on planeeritud jätkata ka edaspidi Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist.

Elu käib Eismal

Eisma sadam

Häid näiteid uuendatud kalasadamatest võib tuua palju. Näiteks äsjavalminud Eisma sadam, kus on ehitatud uued kaid ja muulid, süvendatud on sadamabassein ja sissesõit. Kaidel on olemas vesi, elekter ja internetiühendus. Lisaks kalandusele on eesmärgiks seatud rannapüügiga seotud turismi arendamine ja väikelaevade hooldus- ja remonditeenustega tegelemine. Sadamas on ka paatide „talvekorter“ ehk võimalus paate talvel hoiustada. Eisma hakkab sadamateenuseid pakkuma alates 1. maist 2014.

Koguva sadam enne ja pärast

Koguva sadam enne ja pärast

Koguva sadam väikesel Muhu saarel on atraktiivne puhke- ja peatuspaik nii kohalikele kui külastajatele ning on avatud nii maismaalt kui merelt tulijatele. Uuendatud on sadama kaid, renoveeritud püügivahendite hoiuruum ja loodud on võimalused kala säilitamiseks väikeses külmhoones. Sadamas tegutseb kohvik, muuseum, lastele on rajatud mänguväljak.

Näiteid sellistest uuendatud sadamatest võib tuua üle Eesti. Kalanduspiirkondade säästva arengu meetme raames toetatud projektide näidetega saab tutvuda kalandusvõrgustiku kodulehel.

Liis Reinma, Põllumajandusministeeriumi kalanduse arengu büroo nõunik

Advertisements

Sildid:, , ,

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: