Jõulumaiuseks tee seakõrvad

Magusaks suupisteks sobivad seakõrvad ehk rasvas küpsetatud küpsised, mis omal ajal olid väga moes, kuid praeguseks üsna unustuse hõlma vajunud. Nõukogude ajal levisid need retseptid perenaiselt perenaisele ja köögist kööki, kuid juhiseid nende maiustuste valmistamiseks andsid ka kokaraamatud.

50 seakõrva tegemiseks on vaja:

  • 1/2 l piima,
  • 50 g pärmi,
  • 1 tl soola,
  • 1 tl suhkrut,
  • 1 kg jahu,
  • küpsetamiseks õli,
  • peale raputamiseks tuhksuhkrut.
Eesti Põllumajandusmuuseumis saab proovida seakõrva küpsetamist. Foto: Marat Viires

Eesti Põllumajandusmuuseumis saab proovida seakõrva küpsetamist. Foto: Marat Viires

Ainetest kokkusegatav pärmitainas peab paar tundi kerkima, siis rullitakse õhukeseks. Taignast lõigatakse u 3 cm laiused ja 10 cm pikkused ribad, mille keskele tehakse u 2 cm pikkune lõige. Taignariba üks ots tõmmatakse lõikest läbi, nii et tekib keerd. Seakõrvad küpsetatakse kuumas õlis helepruuniks, nõrutatakse sõelal ning lastakse jahutada. Lõpuks puistatakse küpsistele peale tuhksuhkrut. Kuivas ja jahedas säilivad need küpsised 2–3 nädalat.

Väidetavalt on seegi retsept Skandinaaviamaadest, kus rasvaküpsised on nõutavad just jõululaual. Sama päritolu on ka tunduvalt vanemast kultuurikihist tuntud seakujulise jõululeiva küpsetamise komme Põhja-Eestis, eriti Saaremaal, Läänemaal ja Harjumaal (alad, mis olid pikemat aega Rootsi mõjusfääris).

Siga oli muistsetel germaanlastel õnne ja sigivuse kehastaja. Alates jõuludest kuni kevadise külvipäevani on sealiha küll rituaalseks toiduks, kuid õnnetoojana on see loom eestlastel vähem levinud. Veel 20. sajandi esimese poole eesti uusaastakaartidel oli kindel koht ka seal kui õnne sümbolil, kuid pühade ajal seostub siga rohkem rikkaliku söömaajaga. Ka seakujulise leiva või seakõrva-küpsise eesmärk on tagada võimalikult hea majandusaasta – kui kõht täis, siis jõuab ka õnne järele valvata.

Nii verikäki kui seakõrva valmistamist saab proovida Eesti Põllumajandusmuuseumi jõuluprogrammis „Tahma-Toomas toast välja, et saaks valged jõulud tulla!“. Lisaks meisterdatakse jõulukaunistusi, valatakse õnne, uudistatakse taluloomi ning headel lastel on võimalik kohtuda ka Jõuluvanaga. Vaata lisaks: http://www.epm.ee

Ell Vahtramäe, Eesti Põllumajandusmuuseumi teadussekretär

Advertisements

Sildid:, , ,

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: