Lõhe ja forell teevad võidukäiku eestimaalaste toidulauale

Kala tarbimine maailmas on aastate jooksul järjekindlalt kasvanud. Viimase paarikümne aasta jooksul on aga kasv tulnud mitte enam püügi, vaid kiiresti areneva vesiviljelustoodangu arvel, selgub ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetest.

2011. aastal andis vesiviljelus juba 41% kogu kala ja mereandide ressursist, tootes 63,6 mln tonni kala ja muid mereande aastas (veel 2001. a oli see osakaal 28%). Püügi ja vesiviljelusega kokku toodeti maailmas FAO andmeil 2011. aastal 154 mln tonni kala ja mereande.

Lõhe ja forell teevad võidukäiku eestimaalaste toidulauale. Foto: Tiit Koha

Lõhe ja forell teevad võidukäiku eestimaalaste toidulauale. Foto: Tiit Koha

Kala tarbimise kasvu kogu maailmas soodustab see, et kala on tervislik toiduaine, sisaldades valku, vajalikke mineraalaineid (nt Fe, Ca, I, Zn, Se), kalarasv sisaldab oomega-3 rasvhappeid, D-vitamiini. Lisaks arenenud riikidele on kala tarbimine suurenemas ka arenguriikides, kus see aitab katta toiduvajadust.

Maailma kalatarbimine kasvab tänu Hiinale

Suur osa maailma kalatarbimise juurdekasvust tuleb Hiina arvel, kes on ühtlasi ise maailma suurim kalatoodete eksportija. Kala eksport ja import maailmas kasvavad veelgi kiiremini kui tarbimine.

Hiina on ka suurim vesiviljelussaaduste kasvataja, tootes 60% maailma vesiviljelussaadustest. Järgnevad India, Vietnam, Indoneesia, Bangladesh, Tai, Birma jt – 90% maailma vesiviljelussaadustest pärinevad just nimelt Aasiast. Euroopa suurim kalakasvataja on Norra (1,1 mln t 2011.a); Hispaania, Prantsusmaa, Suurbritannia jt vesiviljelustoodang on oluliselt väiksem.

Vesiviljelussaadustest on esikohal kala

Euroopa kala ja mereandide ressurssidest moodustas vesiviljelustoodang 2012. aastal viiendiku. Vesiviljelussaadustest ligi poole moodustab kala ja teise poole mereannid (karbid, austrid jm). Rahaliselt andsid suurima osa, 72% vesiviljelussaaduste tulust, kalakasvandused. Kogu maailma vesiviljelussaadustest moodustavad kalad umbes 2/3, ülejäänud kolmandik sisaldab molluskeid, krevette jm (vetikaid arvestamata).

Kaladest kasvatatakse Euroopa Liidu vesiviljelussektoris kõige rohkem lõhet-forelli (kokku 350 tuh t 2011), ning 300 tuh t muid kalu (sh, karpkala jt). Mereandidest toodeti EL-s akvakultuurina 456 tuh t karpe (peamiselt Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias), 104 tuh t austreid (peamiselt Prantsusmaal) jm.

Lõhe kogub populaarsust

Maailma kalakasvandustes domineerivad karpkalalised (toodang 24,2 mln tonni 2010. a). Lõhelasi saadi kasvandustest 2,4 mln t (2010), millest valdava osa moodustab maailmas kasvava nõudlusega atlandi lõhe. Kogu kasvandustest saadava atlandi lõhe pakkumisest maailmaturul (kokku üle 1,9 mln t 2012. a) andis ligi 2/3 Norra ja viiendiku Tšiili, lisaks kasvatatakse lõhet Šotimaal, Alaskal jm.

Kuna EL püügimahud ei kasva ja nõudlus kala järgi samal ajal suureneb, on Euroopa Liit suurimaks kala ja mereande importivaks turuks maailmas ning sõltuvus kaugemalt imporditavast kalast suureneb.

Lugu põhineb Eesti Konjunktuuriinstituudi tehtud uuringul „Kala ja kalatoodete turg Eestis“. EKI uuring valmis Põllumajandusministeeriumi tellimusel.

Toimetas Karin Volmer, põllumajandusministeeriumi pressiesindaja

Advertisements

Sildid:, ,

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: