Keda ohustab sigade katk?

Viimased nädalad on toonud Lätist teateid sigade katku juhtumite lisandumisest. Olukord on keeruline, sest naaberriigis on tuvastatud nii sigade Aafrika katku kui klassikalise katku juhtumeid – mõlemad on seakasvatussektorile suurt majanduslikku kahju tekitavad taudid.

Mõlemad katkud on sigadele ja seakasvatussektorile väga ohtlikud, kuid teised loomaliigid ja ka inimesed neisse ei haigestu. Küll võivad nad edasi kanda viirust. Tõrjemeetmete õigeaegse rakendamisega on võimalik vähendada haiguse levimise tõenäosust. Veterinaar- ja Toiduamet ongi kehtestanud Eestis täiendavad loomatauditõrje meetmed seoses sigade katku diagnoosimisega Lätis.

Mis on sigade katk?

Sigade Aafrika katk on viirushaigus, mis võib tabandada nii kodu- kui ka metssigu. Taudi leviala maailmas on aastatega nihkunud Eestile järjest lähemale ja seda eelkõige metssigade populatsioonis. Sigade klassikaline katk on samuti väga nakkava viiruse poolt põhjustatud loomataud, mis tabandab nii kodu- kui metssigu. 

Kuna erinevus nende kahe seakatku puhul on suuresti ainult erinevates haigusetekitajates, siis räägime sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku (vt ka haiguse tunnuseid) puhul üldistavalt sigade katkust. Haigused on oma leviku, kliinilise pildi ja surmajärgsete muutuste alusel raskesti eristatavad, mistõttu diagnoos täpsustatakse alati laboratooriumis. Samuti rakendatakse mõlema haiguse tõrjeks ühesuguseid meetmeid.

Kuidas sigade katk levib?

Sigade katk levib kiiresti haigete loomade omavahelise kontakti teel, samuti haigusetekitajatega saastunud loomaveokite, loomakorjuste, jäätmete, sööda, liha ja lihatoodetega. Kuna sigade katk on väga nakkav ja kiiresti leviv loomataud, on väga oluline ennetavate meetmete kehtestamine ning taudi avastamisel koheste tõrjemeetmete rakendamine.

Haiged sead. Foto: J. Lubroth, FAO

Haiged sead. Foto: J. Lubroth, FAO

Juhised loomapidajale ohtliku katku vältimiseks

Hoolikas loomapidaja võtab oma talus või seafarmis haiguse ärahoidmiseks kasutusele vajalikud hügieeni reeglid:

  1. hoiab farmi uksed alati suletud ega luba vabalt liikuvaid koeri ega teisi loomi farmi;
  2. vahetab lauta sisenedes jalanõud ja üleriided farmirõivaste vastu (kummikud, kittel);
  3. lubab farmi võõraid inimesi ainult vajadusel (loomaarst, järelevalveametnik) ning järgib, et võõras vahetab jalatsid ja pealisriided farmirõivaste vastu;
  4. ei luba ühtki võõrast veovahendit otse farmi ukse ette sõita (ka mitte loomaarsti oma);
  5. järgib, et sööda- ja loomaveokid oleksid tema farmi territooriumile sisenedes puhtad. Vajadusel tuleb need pesta ja desinfitseerida Virkon S lahusega (lahjenduses 1:200) või 5% kloramiini lahusega;
  6. ei sööda sigadele toidujäätmeid;
  7. järgib, et metsast ja jahilt tulnud autod ei siseneks farmi või lauda territooriumile. Selline transport ja metsas kasutatud jalatsid tuleb eelnevalt pesta ja desinfitseerida;
  8. teeb farmis näriliste ja kärbeste tõrjet;
  9. teavitab koheselt loomaarsti loomade haigestumisest;

Veterinaar- ja Toiduamet on kehtestanud Eestis täiendavad loomatauditõrje meetmed seoses sigade katku diagnoosimisega Lätis. Vaata lähemalt http://www.vet.agri.ee/?op=news&id=239

Eva Peegel, Põllumajandusministeeriumi loomatervise büroo peaspetsialist

 

Advertisements

3 responses to “Keda ohustab sigade katk?”

  1. Eija says :

    Eesti riik peaks keelama Läti söödatehaste toodangu müümise Eestis? Nüüd kus on viljakoristuse aeg võib väga lihtsalt sigade katkuga reostunud vili jõuda tehastesse ja sealt kaudu meie Eesti farmidesse.

Trackbacks / Pingbacks

  1. Mida peaks iga inimene teadma seakatkust? | Maablogi - 15/08/2014

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: