Väikekarjade toetamine kindlustab 4000 töökohta

Tulevast aastast plaanib Eesti otsetoetuste raames maksta mitmeid tootmiskohustusega seotud eritoetusi. Kõrgemat toetust saab näiteks lihaveisekasvatajast väiketootja, kel on karjas 25 ammlehma või ka suurtootja, kes paarisajal hektaril köögivilja kasvatab.

Kitsed. Foto. Triin Viljasaar

Uttede ja kitsede kasvatamise eest kavandatakse eritoetust karjadele, kus on vähemalt 10 ja maksimaalselt 100 utte või emakitse. Foto: Triin Viljasaar

Loomakasvatuses on eritoetus ette nähtud väiksematele tootjagruppidele, et aidata kaasa peretalude säilimisele Eestis. Toetust on plaanis maksta näiteks 100 või vähema lehmaga piimatootjatele.

4000 töökoha säilitamine
Kuni 100 piimalehmaga tootjate grupp koosneb valdavalt peretaludest, kus loomapidajaks on enamasti füüsiline isik. See on suurusgrupp, kel on kõige keerulisem majanduslikult toime tulla, näiteks piima turustada või vajalikke investeeringuid teha. Samas on Eesti riigi vajadus tagada toidujulgeolek ja maaelu säilimine. Kui toetuste abiga peatub piimakarjade vähenemine, siis võime kindlustada maal hinnanguliselt 2000 töökohta. 

Väikeste piimakarjade eest makstakse toetust 1,9 miljonit eurot aastas toetusõiguslike piimalehmade arvu alusel. Kui tänavu 1. aprilli seisuga oli PRIA registris kirjas 19 119 toetusõiguslikku karja kuuluvat lehma, oleks maksimaalne võimalik ühikumäär 100 eurot lehma kohta.

Lihaveisekasvatajad hakkavad plaanide kohaselt saama toetust kuni 25 ammlehma ja lehmmullika kasvatamise eest. Selleks on kavandatud 1 miljon eurot aastas. Ka siin oleks maksimaalne ühikumäär 100 eurot looma kohta.

Kui toetuste abiga peatub väikeste lihaveise- ja lambakarjade vähenemine, siis võime kindlustada maal hinnanguliselt veel 2000 töökohta.

Uttede ja kitsede kasvatamise eest kavandatakse eritoetust karjadele, kus on vähemalt 10 ja maksimaalselt 100 utte või emakitse. Ühe looma eest saab väiketootja toetust 15 eurot.

Aiandussektor saab hoogu
Taimekasvatuses on eritoetus kavandatud puu- ja köögiviljakasvatajatele, sektori keerulise olukorra tõttu on aga ligipääs tagatud kõigile suurusgruppidele. Toetatavad kultuurid on ravim- ja maitsetaimed, köögiviljad, maasikad ning viljapuu- ja marjaaiad. Toetust ei plaanita maksta kartuli kasvupinna eest ja puukoolidele.

Aianduse eritoetust makstakse kuni 1 miljoni euro eest aastas hektarite alusel – puuvilja- ja marjakultuuride eest 250 EUR/ha, muudele aiandussaadustele 225 EUR/ha. Sealjuures tuleb taotlejatel jälgida minimaalset istutustihedust ning puuvilja- ja marjakultuuride võraaluste ja reavahede hooldamise nõuet.

Aiandussektori eritoetus on ette nähtud aiandustootmise säilitamise eesmärgil, et hakkama saada konkurentsis soodsamas kliimas tegutsevate konkurentidega ja et Eestis võiks endiselt lauale jõuda kohalik kurk ja maasikas.

Kokku on tootmisega seotud toetusteks aastatel 2015-2020 ette nähtud ligi 24,4 miljonit eurot, millest 18,4 miljonit on ettenähtud väikeste karjade täiendavaks toetamiseks.

Perioodil 2014–2020 makstakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames Eesti põllumeestele otsetoetusi enam kui 900 miljoni euro eest. 1. augustiks 2014 tuleb Eestil esitada Euroopa Komisjonile uue perioodi otsetoetuste rakendamise valikud. Seotud toetuste maksmine on võimalik, kui selle on kinnitanud Euroopa Komisjon.

 

Illar Lemetti, põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler

Advertisements

Sildid:, , , , ,

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: