OECD-FAO põllumajandusprognoos: Hiina majanduskasv aeglustub, kuid nõudlus jääb püsima

Piiratud tootmise ja kasvava nõudluse valguses on tõenäoline, et Hiina impordib tulevikus rohkem toitu, aga üldiselt näitavad prognoosid, et riik jääb peamiste toiduks kasutatavate põllukultuuride osas iseseisvaks. Hiina jaoks on peamine poliitiline prioriteet toiduga kindlustatus ning iseseisvus riisi ja nisu osas, selgub OECD-FAO ühisest põllumajandusprognoosist.

Perioodil 1978–2011 kasvas põllumajandustootmine Hiinas peaaegu viiekordseks, aga viimastel aastatel on toidu hind tõusnud ja kasvavad piirangud seoses ressursside ja tööjõuga aeglustavad tootmist.

Suurem toidu kättesaadavus ja suuremad sissetulekud on parandanud oluliselt toiduga kindlustatust ja kuigi elanikkond on 200 miljoni inimese võrra kasvanud, on alatoitunute arv langenud 1990. aastast peaaegu alla 100 miljoni. Alatoitunud inimeste arvu vähendamine on aga endiselt oluline eesmärk.

Hiina on hakanud oluliselt rohkem importima õliseemneid, sealiha, piimatooteid, maisi ja suhkrut. Nõudlus liha ja piimatoodete osas kasvab, peamiselt kasvava keskklassi toel.
Sõltuvus impordist kahekordistus 6,2%lt 12,9%ni, kusjuures Hiina üldine kaubanduslik puudujääk põllumajanduse ja toidu alal oli 2012. aastal 31 miljardilt USA dollarilt.

Olulisemad ebakindluse allikad Hiina jaoks on suure majanduskasvu püsiv jätkusuutlikkus, kasvavad piirangud seoses ressurssidega tootmises ja suurenevast kliimaalasest ebakindlusest põhjustatud potentsiaalsed kõikumised tootmises.

Hiina omatoodang, tarbimise trendid ning import kaubakategooriate lõikes:

Piimatooted

Võrreldes eelneva kümnendiga piimatoodangu kasv aeglustub. Sellest hoolimata on piimasektor üks Hiina tempokamalt arenevaid sektoreid. Toodangu aeglasem kasv on suuresti tingitud valitsuse reformist piimandusahelas, mis viidi läbi pärast melamiini kriisi 2008-2009 (lastetoidu sisse oli sattunud tööstuslikku keemilist melamiini, mis Hiinas kuue imiku surma ja veel 300 000 haigestumise). Täispiimapulbri (whole milk powder – WMP) ja juustutoodang kasvab kõige kiiremini, tagasihoidlikumalt kasvab lõssipulber (skimmed milk powder – SMP) ja või toodang. Jõudsalt suureneb ka värskete piimatoodete tootmine. Piimatoodete tarbimine kasvab endiselt märkimisväärselt, peamiselt värskete piimatoodete osas.

Piimatoodete tarbimine kasvab endiselt märkimisväärselt, peamiselt värskete piimatoodete osas.

Piimatoodete tarbimine kasvab endiselt märkimisväärselt, peamiselt värskete piimatoodete osas.

Prognoosi kohaselt kasvab või tarbimine elaniku kohta aastas 1%, juustu 3%, värskete piimatoodete 2%, lõssipulbri 3% ja täispiimapulbri 2%. Tarbimise kasvu soodustavad järgmised tegurid: sissetulekute suurenemine, uute toodete tutvustamine rahvusvaheliste ettevõtete poolt, ja valitsuse läbi viidud programmid, et suurendada näiteks koolilaste piimatarbimist.
Import kasvab, sest nõudlus suureneb ja Hiina toodang ei suuda sammu pidada kasvava piimavajadusega. Impordi kasv on väga erinev kategooriate lõikes – lõssipulbri ja täispiimapulbri import moodustab 88% kogu piimatoodete impordist, sest neid kasutatakse toiduainetööstuses, kus on vaja kasutada loomset valku ja rasvu.

Teravili

Väärt põllumajanduslikku maad jääb Hiinas üha vähemaks, piirangud seoses ressursside ja tööjõuga aeglustavad tootmist. Järgneva 10 aasta jooksul ennustatakse teravilja impordi kasvu, kuid Hiina isevarustatuse tase peaks jääma 98% lähedale. Poliitiliseks prioriteediks on toiduga kindlustatus ning iseseisvus riisi ja nisu osas. Seetõttu riisi import ka väheneb.

Kõrget isevarustatuse taset on suudetud hoida seeläbi, et rohkem on imporditud teisi põllukultuure, mis konkureeriksid kasvupinna osas. Kõige rohkem suureneb söödateravilja import, peamiseks põhjuseks loomakasvatuse nõudluse kasv. Elanike ostujõud on suurenenud, söömisharjumused muutumas ja tarbitakse rohkem liha. See suurendab ka vajadust teravilja järgi.

Õliseemned ja õliviljad

Hiina õliseemnete toodang kasvab, kuid samas katab olulise osa Hiina siseturu õlitoodete vajadusest just imporditud õliseemnete töötlemine. Tarbimise trend on kasvav. Taimeõlisid kasutatakse peamiselt inimtoiduks ja tarbimine peaks tõusma järgmise kümne aasta jooksul. Prognoositakse, et kümne aasta pärast moodustab Hiina õliseemnete import 59% globaalsest kaubandusest. Valgujahu import peaks samuti oluliselt suurenema, sest karjakasvatus areneb jõudsalt.

Suhkur

Prognooside kohaselt kasvab ka Hiina suhkrutarbimine ostujõu suurenemise ja kasvava rahvaarvu tõttu. Nii suhkruroost kui ka suhkrupeedist suhkruvalmistamine liigub tõusvas trendis, suhkruroos istandused laienevad. Hiina suhkruvarud on piisavad ja seetõttu ennustatakse pigem impordi kasvu aeglustumist.

Liha

Hiina lihatoodang kasvab järgmisel kümnel aastal keskmiselt 1,5% aastas. Samas prognoositakse, et toodangu kasv on aeglustumas võrreldes eelneva kümnendiga, sest tarbimise kiiremat kasvu pärsib kõrgem hind. Lihatoodangus on selgelt ülekaalus sealiha (63%), järgnevad linnuliha (25%), veiseliha (7%) ja lambaliha (5%). Oodatav liha tarbimine Hiinas jõuab OECD riikide tasemele, ennustatakse, et elaniku kohta tarbitakse 54 kg liha aastas (OECD riikide keskmine – 64 kg). Siinkohal tuleb arvestada, et hiinlased söövad liha asemel suuremas koguses kala, mille tarbimine on Hiinas viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Sealiha tarbimine saavutab 34 kg taseme (OECD riikide keskmine 22 kg). OECD riigid söövad Hiinaga võrreldes aga rohkem linnu- ja veiseliha.
Liha hakatakse importima aina rohkem (impordi kasv ca 3% aastas), mis on tingitud rahvaarvu tõusust ja sissetulekute suurenemisest. Kõige kiiremini kasvavaks sektoriks impordis saab olema veiseliha (kasv 7% aastas).

Kala

Suurim merekala püüdja on Hiina, kelle saagid ulatusid 2012. aastal peaaegu 14 miljoni tonnini. Viimase kümne aasta jooksul on Hiina kalasaagid kasvanud 13,6%. Suurimad vesiviljelustoodangu tootjad asuvad nagu kalapüügigi puhul Aasias, Hiina edusammud selles vallas on teistest kümnekordselt üle. Viimase kümne aasta jooksul on Hiina kasvatanud oma toodangumahtusid tervelt 1539%.

Piiratud ressursid vee ja maa osas pärsivad aga edasist kiiret kasvu vesiviljeluses. Siiski jätkub kasv vesiviljeluses kiiremini kui loomse toidu sektoris. Kalakasvatusega seotud keskkonnaprobleemid on järjest enam fookuses ja valitsuse poolt on vastu võetud uued regulatsioonid, et tagada jätkusuutlikkust ja keskkonnaalast vastutust. Kasvava tarbimise põhjuseks on kõrgem elatustase, rahvaarvu tõus, linnastumisega seotud muutus elulaadi ja toitumise osas – üha enam kasvab nõudlus loomse toidu järele. Käsikäes suureneva nõudlusega kasvab ka kala import, kuid kasv on pigem mõõdukas.

Koostas: Eve Paju, Kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist

Allikad:

Advertisements

Sildid:, ,

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: