Kuidas selgub piimatootmise tulusus?

Hiljuti teatas Soome Põllumajanduse ja Tehnoloogia Uuringute Instituut (MTT), et nende andmeil oli 2012. aastal Euroopa Liidu tulusaim piimatootmine just Eestis. Selleks, et aru saada, kas Eesti piimatootjad on ka tegelikult tasuvuse poolest ELi eesrinnas, tuleks lähemalt vaadata, kuidas sellise tulemuseni jõuti, kirjutab Maablogis Marju Aamisepp Maamajanduse Infokeskusest. 

Piimakari laudas

Kahjuks ei peegelda 2012. aasta andmed piimatootjate tänast olukorda – madalate piimahindade ja kahanenud toetuste juures ei ole tulusast piimatootmisest võimalik rääkida, kirjutab Marju Aamisepp.

Euroopa Liidul on olemas eraldi põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN), mille põhjal avaldatakse igal aastal põllumajandussektori majandustulemused. Viimaste alusel võrdlesid Soome teadlased kõigi liikmesriikide tulukoefitsiente (profitability ratio), mis aga ei sobi tasuvuse võrdlemiseks EL tasandil. 

Tulukoefitsiendi all on siin mõeldud ettevõtjatulu suhet arvestusliku tasustamata tööjõukulu ja omakapitalilt võimaliku teenitava intressitulu summasse.

Miks tulukoefitsient ei sobi?

Piimatootmisettevõtete struktuur on liikmesriikide lõikes väga erinev ja antud näitaja on sellest liiga tugevalt mõjutatud. Soome teadlased on esile tõstnud, et ainult kuues liikmesriigis katsid sissetulek piima müügist ja saadud toetused tootmiskulusid, st tulukoefitsient oli suurem kui 1. Lisaks Eestile kuulusid tulusaimate hulka ka Ungari, Portugal, Tšehhi, Leedu ja Itaalia. Samas, vähemalt kolme riiki esikuuikust ei saa tõsiseks piimatootjaks pidadagi.

Tulukoefitsiendi arvutamisel omab suurt mõju palgatase, mis on erinevates riikides kordades erinev. Suurima mõjuga on aga tasustatud ja tasustamata tööjõu osakaal ettevõtetes – mida suurem on tasustamata tööjõu osakaal kogu tööjõukulus, seda madalam on tulukoefitsient.

Nii on näiteks Sloveenias ainult 2% piimatootmisettevõtete tööjõust tasustatud ehk tegemist on valdavalt peretaludega, kus töötasu ei maksta. Soomes on 14% tööjõust tasustatud. Seevastu Slovakkias on tasustatud 96% piimatootmisettevõtete tööjõust ehk tegemist on valdavalt äriühingutega. Eestis oli 2012. aastal 76% piimatootmisettevõtete tööjõust tasustatud ja tulukoefitsient 1,56. Kui Eestis oleks näiteks ainult peretalud ja töötasu üldse ei makstaks, oleks kõigi ülejäänud tingimuste samaks jäädes vastav koefitsient 1,2.

Tasuvuse analüüs vajab ka teisi näitajaid

Kindlasti ei tohiks tasuvuse analüüsimisel piirduda ainult ettevõtjatulu või tulukoefitsiendi väljatoomisega. Lisaks tuleks analüüsida ka teisi näitajaid, näiteks netolisandväärtust tööjõu aastaühiku kohta, investeerimisvõimekust, tööjõu kasutamise efektiivsust jne. Liikmesriikide tulemuste võrdlemisel ei tohiks tähelepanuta jätta ka toetuste erinevat taset. Eesti piimatootjate puhul on positiivne märkida, et võrreldes 2004. aastaga on netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta kasvanud kaks korda ja tehtud investeeringute tulemusena toodetakse piima arvestuslikult ühe töötunni kohta üle kahe korra rohkem. Kahjuks ei peegelda 2012. aasta andmed piimatootjate tänast olukorda – madalate piimahindade ja kahanenud toetuste juures ei ole tulusast piimatootmisest võimalik rääkida.

Maamajanduse Infokeskuses on piimatootmise tasuvust igal aastal analüüsitud, piimatootmise kohta tehtud analüüse võib vaadata aadressilt: http://www.maainfo.ee/index.php?page=17.

Eesti põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi (FADN) esitas 2013. aastal andmeid 166 piimatootjat, kusjuures 30st kõige suuremast piimatootjast esitas  andmeid 19. Seega esindas üks FADNi valimis osalenud suurtootja 1,6 sarnasesse suurusgruppi kuuluvat piimatootjat Eestis, mis on vabatahtliku osaluse juures väga kõrge esindatus. Igale valimis osalenud tootjale koostab Maamajanduse Infokeskus majandustulemuste analüüsi (k.a piima tootmise omahinna arvutus) ja võrdluse suuruse poolest sarnasesse gruppi kuuluvate piimatootjate majandustulemustega.

Euroopa Komisjoni viimane aruanne piimatootmise kohta FADN andmetel on alla laaditav aadressilt: http://ec.europa.eu/agriculture/rica/pdf/Dairy_Farms_report_2013_WEB.pdf

Lisaks sellele osaleb Eesti ka OECD juures tegutseva mikromajandusliku analüüsi võrgustiku töös, kus momendil on käsil uurimistöö teemal „Dynamics of dairy farm productivity growth: cross-country comparison“. Selle uuringu tulemused peaksid saama avalikuks 2015 .aasta kevadel.

Marju Aamisepp, põllumajandussektori majandusanalüüsi osakonna juhataja, Maamajanduse Infokeskus

Advertisements

Sildid:, , , ,

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: