Sobivate taimekaitselahenduste nappus piirab puuvilja- ja marjakasvatust

Põllumajandusministeeriumi tellimusel valminud uuringust selgub, et paljude vähe levinud põllumajanduskultuuride kasvupind on viimase 10 aasta jooksul oluliselt vähenenud. Üks vähenemise põhjus on sobivate taimekaitselahenduste nappus, kirjutab põllumajandusministeeriumi taimekaitse büroo juhataja Evelin Hillep.

Vähelevinud kultuurideks nimetatakse põllumajanduskultuure, mida ei kasvatata riigis laialdaselt või kasvatatakse laialdaselt, kuid mille puhul tekivad erakorralised taimekaitsevajadused.  Et määratleda, millised kultuurid on Eesti tingimustes vähe levinud ja millised põhikultuurid, tellis Põllumajandusministeerium Konjunktuuriinstituudilt (EKI) uuringu. EKI analüüsis Eestis kasvatavate põllumajanduskultuuride jaotumist põhi- ja vähelevinud kultuurideks kasvupinna, toodangu ning tarbimise alusel aastatel 2004-2013. Uuringust selgus, et vähe levinud põllumajanduskultuuride kasvupindade osas on viimase kümne aasta jooksul toimunud olulisi muutusi. Suurimad “tõusjad” kasvupindade edetabelis on kaunviljad ning mais ja “langejad” puuvilja- ning marjakultuurid.

Kaunviljade kasvupind suureneb. Foto: T. Koha

Kaunviljade kasvupind suureneb. Foto: T. Koha

Kaunviljade ja maisi kasvupind suureneb

Hernest kasvatati 2004. aastal kõigest 4200 hektaril ning 2013. aastal juba 70% suuremal kasvupinnal ehk 13 200 hektaril. Sarnane positiivne kasvutrend kasvupinnas on olnud muude kaunviljade kasvatamisel, mida on 2013. aastal (300 hektaril) võrreldes 2004. aastaga (100 hektaril) kasvatatud 67% suuremal pinnal. Kaunvilju kasvatatakse viimastel aastatel üha enam, kuna agronoomiliselt on põhjendatud liblikõieliste kultuuride kasvatamine külvikorras. kaunviljade kasvupind Maisi kasvatati 2004. aastal 1100 hektaril ning 2013. aastal juba 78% suuremal kasvupinnal ehk 5000 hektaril. Maisi kasvupinna tõusu üheks seletuseks võib olla asjaolu, et mais on väärtuslik söödamaterjal ning sordiaretuse ja –valiku jõupingutused annavad võimaluse maisi kasvatada teraks ning biomassiks. Tõenäoliselt lähitulevikus nii hernes kui mais kaotavad oma koha vähe levinud kultuuride hulgas ning liiguvad põhikultuuride gruppi, kuna lisaks agronoomilisele väärtusele omavad nad ka tugevat ekspordipotentsiaali. maisi kasvupind Puuvilja- ning marjakultuuride kasvupind väheneb

Kui õunu ja pirne kasvatati 2004. aastal 7200 hektaril, siis 2013. aastal vaid 1600 hektaril ehk 78% vähemal kasvupinnal. Ka ploomide ja kirsside osas on kasvupind viimase 10 aasta jooksul selgelt kahanenud. Kui ploomide kasvupind 2004. aastal oli tuhat hektarit, siis 2013. aastal kasvatati ploome põllumajanduslikes majapidamistes kõigest 100 hektaril ehk 90% vähem. Seega on puuviljade kasvupind kokku kahanenud 80%. Ka marjakultuuride (sõstrad, karusmari, maasikas ja vaarikas ning muud marjad) kasvupind on tugevalt langenud. 2013. aastal kasvatati marjakultuure 2200 hektaril, mis on 45% väiksemal kasvupinnal kui 2004. aastal, kui põllumajanduslikes majapidamistes kasvatati marjakultuure 4000 hektaril. vähelevinud kultuuride kasvupind Import suureneb kasvupinna languse arvel

Et marjakultuuride kasvupind on vähenenud, siis  vastavalt on marjade sissevedu kasvanud, näitavad Statistikaameti impordiandmed. Nii on  nt maasikate import Eestisse viimase kümne aasta jooksul suurenenud kuus korda ja peamiselt tuuakse maasikaid Hispaaniast. Kui 2004. aastal imporditi Eestisse 201 tonni maasikaid, siis 2013. aastal kasvas sissevedu 1202 tonnini. Kui imporditud maasikatest lahutada re-eksport (kauba taasväljavedu pärast ladustamist), siis 2013. aastal tarbiti Eestis elaniku kohta 810 grammi importmaasikaid.  maasikate import Taimekaitselahenduste nappus

Kasvatatavate kultuuride muutuste ning kasvupindade languse põhjuseid on mitmeid, kuid üheks põhjuseks puuvilja- ja marjakultuuride puhul on EKI uuringu põhjal taimekaitselahenduste nappus. Ettevõtjad tunnevad kõige enam puudust õunapuude taimekahjustajate vastu võitlemiseks insektitsiididest ja fungitsiididest ning aedmaasika puhul fungitsiididest. Sobivate taimekaitsevahendite puuduse tingivad erinevad tegurid:

  • taimekaitsevahendi toimeaine väljaarendamine on ressursimahukas;
  • taimekaitsevahendi toimeaine heakskiidu menetlus on keerukas, mistõttu on Euroopas taimekahjustajate vastu võitlemiseks kättesaadav üha vähem taimekaitsevahendite toimeaineid;
  • taimekaitsevahendi erikasutusala heakskiidu menetlusse investeerimine ei ole tootjatele majanduslikult tasuv.

Taimekaitsevahendeid hindab ja loa nende kasutamiseks konkreetse kultuuri ja taimekahjustaja puhul annab Põllumajandusamet. Kui taimekaitsevahendi tootja ei esita toote erikasutusviisi jaoks taotlust, ei saa hindamist läbi viia ega anda luba, mille tõttu tekib paljudel juhtudel taimekaitselahenduste nappus. See puudus mõjutab kõige valusamalt vähe levinud põllumajanduskultuure, aga ka levinud või suure kasvupinnaga põllumajanduskultuure vähe levinud või erakorralise taimekahjustajate puhangu korral.

Võimalikud lahendused taimekaitseprobleemidele

Hoolimata tugevast kasvupinna langusest mõningate kultuuride osas, iseloomustab kokkuvõttes viimast 10 aastat vähe levinud kultuuride kasvupinna osas siiski positiivne kasvu trend. Vähe levinud kultuuride kasvupind kokku oli 2013. aastal 48 600 hektarit, mis on 14 600 hektari võrra suurem kui 2004. aastal, kui vähe levinud kultuuride kasvupind oli kokku 34 000 hektarit.

Mida aga teha, kui sobivat taimekaitsevahendit Eesti turul ei ole? Kui tekib taimekaitsevajadus vähe levinud või väikese kasvupinnaga põllumajanduskultuuride puhul, siis on olukorra lahendamiseks võimalus taotleda meil juba turule lubatud taimekaitsevahendi loa kasutusala laiendamist. Olemasoleva taimekaitsevahendi loa kasutusala laiendamist vähe levinud või väikese kasvupinnaga kultuuridel kasutamiseks, saavad esitada loa omanikud, kutse- ja teadusasutused, erialased põllumajandusorganisatsioonid või professionaalsed taimekaitsevahendi kasutajad. Taotluse esitamine on Eestis riigilõivuvaba. Arvestades, et taimekaitsevahendi kasutusala laiendatakse vähe levinud või väikese kasvupinnaga kultuuridel kasutamiseks lihtsustatud korras, vastutab antud kasutusaladel kasutamise korral selle tõhususe või fütotoksilisuse eest selle kasutaja. 2014. aasta seisuga on kasutusala laiendatud 11 taimekaitsevahendi loal erinevate taimekahjustajate vastu võitlemiseks.

Kui tekib erakorraline taimekaitsevajadus nii vähe levinud või väikese kasvupinnaga kui ka suure kasvupinnaga põllumajanduskultuuride puhul, siis on olukorra lahendamiseks võimalus taotleda piiratud ja kontrollitud kasutuseks taimekaitsevahendi luba 120 päevaks. Selline võimalus on ette nähtud juhuks, kui tuvastatakse taimekahjustaja, mille tõrjeks Eestis sobivat tõrjevahendit ei ole, kuid mis põhjustab olulist ohtu meil kasvatatavatele taimedele. Seega peab esinema konkreetne taimekahjustaja, mis põhjustab taimekasvatusele ohtu (mitte ilmnema ebasoodne taimekahjustaja leviku ja mõju tekkimise tõenäosus) ning vajab seetõttu kohest ja tõhusat sekkumist, kuna olemasolevad alternatiivsed lahendused ei lahenda probleemi või ei anna soovitud tulemust.

Evelin Hillep, Põllumajandusministeeriumi taimekaitse büroo juhataja

Loe lisaks: Maablogi: Vähe levinud põllumajanduskultuure võiks Eestis kasvatada senisest enam

Advertisements

Sildid:, , , ,

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: