Kuidas säilitada ja luua põllumajanduses uusi töökohti?

Veebruaris Euroopa Komisjoni heakskiidu saanud Eesti maaelu arengukava 2014-2020 meetmetest enamik aitab põllumajandussektoril paremini toime tulla, säilitades ja luues sealjuures ka töökohti, kirjutab Maablogis maaelu arengu osakonna juhataja Marko Gorban.

Viimastel kuudel räägitakse põllumajandussektori majanduslikust olukorrast tulenevalt järjest enam ettevõtete või nende teatud tootmissuundade lõpetamisest ja sellega kaasnevast töökohtade kadumisest põllumajandussektoris. Selle valguses on otstarbekas analüüsida, milline on olukord põllumajanduslikus hõives ning millised on väljavaated töökohtade säilitamiseks ja loomiseks.

Kui Eesti taasiseseisvumise ajal oli põllumajandussektoris hõivatud üle 120 000 inimese, mis moodustas 15% hõivatutest, siis Euroopa Liiduga liitumise ajaks 2004. aastal olid struktuursed muutused toimunud ning põllumajanduses oli hõivatuid 24 300 inimest, mis oli 4% hõivatutest. Viimasel kümnel aastal on põllumajanduses hõivatute osakaal püsinud alla 4%. Põllumajanduses hõivatute arv on viimase kümne aasta jooksul küll vähenenud 16 200 tuhandele, kuid kui vaadata viimast seitset aastat, siis on hõivatute arv püsinud stabiilselt 17 000 hõivatu juures. Seega võib arvata, et teatud optimaalne, meie põllumajandusstruktuurile vastav, tase on hõives saavutatud ja väga suuri muutusi nendes numbrites oodata ei ole.

Põllumajanduses hõivatute osatähtsus

Põllumajanduses hõivatute osatähtsus. Allikas: Statistikaamet

Põllumajandussektori hõives toimunud muudatusi peegeldavad ka muudatused sektori palgatasemes. Põllumajandussektori keskmine palk on viimastel aastatel kasvanud pisut tempokamalt kui Eesti keskmine palk ja jõudis 2013. aastaks 82 protsendini Eesti keskmisest. Seega tuleb sektoril veel pingutada, et palga poolest Eesti keskmisele järgi jõuda ja töötajatele atraktiivne valdkond olla. Samas põllumajandussektoris tehtavad investeeringud aitavad sellele kindlasti kaasa.

Keskmine brutokuupalk põllumajanduses. Allikas: Statistikaamet

Keskmine brutokuupalk põllumajanduses. Allikas: Statistikaamet

Mitmed toetused loovad uusi töökohti või tagavad töökohtade säilimise
Maaelu arengukava (MAKi) mõju tööhõivele võib jagada kolmeks: positiivse, neutraalse ning kahetise mõjuga meetmed. Neist esimeste abil luuakse uusi töökohti – näiteks noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise, väikeste põllumajandusettevõtete arendamise, majandustegevuse mitmekesistamise ja Leader meetmed.

Neutraalse mõjuga meetmed on peamiselt pindala- ja loomapõhised keskkonnatoetused, mis otsest mõju tööhõivele ei oma. Samas on need meetmed suunatud avaliku hüve tellimisele põllumajandustootjalt. Avaliku hüve pakkumise kompenseerimine võimaldab ühelt poolt põllumajandustegevust maapiirkonnas säilitada, teisest küljest tagab põllumajandustootjale vastava tegevuse kaudu töö ja sissetuleku.

Investeeringutoetustega kaasnevad uue suunitlusega töökohad
Kahetise mõjuga on meetmed, mis on suunatud konkurentsivõimele ja efektiivsuse suurendamisele – peamiselt erinevad investeeringutoetused põllumajanduses ja toiduainesektoris. Moderniseerimine toob küll kaasa tööjõu vajaduse vähenemise, samas kaasnevad sellega teistsuguse suunitlusega ja kõrgemapalgalised töökohad – trend, mis kajastub ka mõlemal eelneval joonisel.

Uuel perioodil (2014-2020) pööratakse investeeringumeetmetes senisest enam tähelepanu pikaajalistele investeeringutele, suurematele (ühistulistele) investeeringutele ning toodangu väärindamisele. Seeläbi peaks põllumajandusettevõtetes tekkima juurde uusi töökohti, kus kasutada ettevõtte seniseid töötajaid või mille täitmiseks tuleb leida töötajaid mujalt. Tööhõive seisukohast omab tähendust ka madala isevarustatuse tasemega sektorite eelistamine erinevates meetmetes (nt aiandusssektor), kuivõrd tegemist on tööjõumahukate sektoritega ning nende arendamine võimaldab põllumajandussektorisse uusi töökohti luua.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. Kokku on Eesti maaelu arengukavas 2014-2020 üle 20 erineva toetusskeemi, milles keskendutakse viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus. Maaelu arengukava ettevalmistavasse juhtkomisjoni oli kaasatud ligi 30 organisatsiooni.

Järgmises postituses anname ülevaate tööhõivele positiivse mõjuga meetmetest uues maaelu arengukavas.

Marko Gorban, maaelu arengu osakonna juhataja

Advertisements

Sildid:, , ,

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: