Kes tagab meie toidu ohutuse?

Täna tähistatakse WHO eestvedamisel toiduohutusele pühendatud maailma tervisepäeva. Eesti tarbijad ei pea toidu ohutusele igapäevaselt mõtlema, sest toiduohutuse tagamise süsteem toimib tõhusalt. Kuidas Eestis toiduohutust tagatakse, selgitab Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Kairi Ringo.

Lähete Eestis poodi, turule või kohvikusse. Mõtlete te kunagi selle peale, kas toit, mida valite on ohutu, kas selle söömisest võib saada mõne terviserikke? Tõenäoliselt ei mõtle. Aga kas ostaksite sama julgelt  toitu ka Indias või Egiptuses? Võib olla mitte.

Eesti tarbija õnn on see, et toidu ohutusele ei pea mõtlema igapäevaselt. Toiduohutus ei ole Eestis n.ö teema. Ometi haigestus 2014. aastal 2668 inimest haigustesse, mida nimetatakse toidutekkelisteks. Tõsi on see, et kõik need juhud ei ole otseselt seostavad söödud toiduga. Need haigused võivad saada alguse toidust, kuid levida ka inimeselt inimesele või keskkonna kaudu. Nendest  93 juhul haigestuti Salmonella bakteri põhjustatud salmonelloosi ning 308 juhul Campylobacteri põhjustatud kampülobakterenteriiti. Me teame ka, et ilmselt on Eestis toidutekkeliste haigusjuhtude registreerimine palju väiksem, kui tegelik esinemine. Kes siis väikese kõhulahtisusega ikka perearsti juurde läheb?

Toiduohutuse teema puudutab ka meid Eestis

Miks toiduohutus ei ole Eestis silmatorkav teema? Sellepärast, et toiduohutuse tagamise süsteem toimib vaikselt ja omasoodu ning suuremaid probleeme meil olnud ei ole. Aga toidukaubandus globaliseerub ja meiegi ei tohiks ennast üleliia turvaliselt tunda.  Tuginedes Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetele registreeriti 2013. aastal Euroopa Liidus/Euroopa Majanduspiirkonnas üle 310 000 bakterite poolt põhjustatud toidutekkelise haigusjuhu, millest 322 lõppes surmaga. Igal aastal registreeritakse Euroopa Liidus üle 85 000 salmonelloosijuhu. 2011. aastal Saksamaal ja Prantsusmaal puhkenud verist kõhulahtisust põhjustanud Escherichia coli (EHEC) puhangus, mida seostatakse saastunud lambaläätse idanditega, haigestus peaaegu 4000 inimest 16 riigis, nendest 55 surid. Tootjatele ja tööstusele tekkis kahju hinnanguliselt 1,3 miljardi dollari ulatuses.

Riigi ja tootjate ühine vastutus

Väljatoodud numbrid näitavad, et toiduohutus ei ole tegelikult midagi iseenesest mõistatavat. Toidu ohutuse tagamise nimel teevad tööd kõik toidu tootmise ja tarneahelas tegutsevad osapooled.

Esmalt vastutavad toidu ohutuse eest toidu tootjad, töötlejad, valmistajad, müüjad – toidu käitlejad. Nendel lasub vastutus selle eest, et tarbijani jõuaks ohutu ning igati  nõuetele vastav toit. Mitte keegi teine ei saa paremini tagada toidu ohutust, kui  ettevõtja, kelle kaudu toit tarbijani jõuab. Eesti toidu tootjad, töötlejad, valmistajad ja müüjad on tublid, täidavad valdavalt hoolsalt nõudeid ja seeläbi annavadki meile kindlustunde toidu ostmisel.

Eesti tarbija õnn on see, et toidu ohutusele ei pea mõtlema igapäevaselt. Toiduohutus ei ole Eestis n.ö teema.

Veterinaar- ja Toiduamet teeb omalt poolt järelevalvet, mille eesmärk on saada kinnitust, kas toidukäitlejad on mõistnud oma kohustusi ja täidavad kehtestatud nõudeid. Järelevalve käigus aastas võetud proovidest on nõuetele mittevastavate proovide osakaal 2-3% ringis.

Nõuded, mille täitmist järgitakse, töötatakse välja peamiselt ministeeriumides ning Euroopa Komisjonis. Lisaks õigusaktidele rakendatakse toiduohutuse tagamiseks erinevaid koordineeritud tegevusi. Heaks näiteks on Salmonella esinemise vähendamisele suunatud tegevused, mis hõlmavad toidukäitlejaid „farmist lauani“ ning teisi eelnimetatud asutusi. Nende tegevustega õnnestus vähendada salmonelloosi haigestumise juhtumeid viie aasta (2004-2009) jooksul poole võrra.

Toiduohutuse tagamise meetmete – õigusaktid, normid, juhendid, koordineeritud tegevused – väljatöötamisel lähtutakse teaduspõhistest riskihinnangutest. Riskide hindamisega tegelevad tavaliselt sõltumatud teadusasutused. Eestis näiteks  Eesti Maaülikool. Euroopa Liidu ülene riskihindamisasutus on Euroopa Toiduohutusamet (EFSA).

Ülemaailmne toiduohutuse päev

Täna, 7. aprillil, on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ellukutsutud maailma tervisepäeva raames teemaks toiduohutus.  Ülemaailmselt hinnatakse, et toidu ja vee kaudu levivate kõhulahtisust põhjustavate haiguste tõttu sureb igal aastal 2 miljonit inimest, kelle hulgast paljud on lapsed. Toiduohutusega seotud terviseriskid on kõige suuremad vaesuses elavatel inimestel, kuid eluviisi muutused, sh linnastumine, reisimine, toiduturu globaliseerumine, sagedasem väljaspool kodu söömine ja uued toitumistrendid, suurendavad toidu kaudu levivate haiguste riski ka arenenud riikides.

Meie toidu ohutuse eest vastutab toidukäitleja. Kuid  iga  inimene saab omaltpoolt teadvustada toiduga seotud riske ja tegutseda ka kodus nii, et käitleja ja riigi pingutused ei muutuks asjatuks.  Selleks tuleb järgida lihtsaid toiduohutuse põhimõtteid, mille võtavad kokku WHO toiduohutuse viis võtit.

Vihjeid ohutuks koduseks toiduvalmistamiseks ja säilitamiseks leiab  „Toiduohutuse viie võtme“  videost.

Vaata ka:
Infoleht: Toiduohutuse viis võtit

Kairi Ringo, Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik

Advertisements

Trackbacks / Pingbacks

  1. Kairi Ringo: Kes tagab meie toidu ohutuse? | Lääne Elu - 07/04/2015

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: