GMO-de tulevik Euroopa Liidus

Euroopa Parlament võttis aasta alguses vastu eelnõu, millega lubatakse EL liikmesriikidel piirata või keelustada geneetiliselt muundatud põllukultuuride kasvatamist oma territooriumil, isegi kui see on lubatud EL tasandil. Nüüd on Euroopa Liidus algatatud arutelu sarnase õiguse andmise kohta ka geneetiliselt muundatud toidu ja sööda osas, kirjutab Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. 

GMO tekitab vastakaid arvamusi

Geenitehnoloogia võimaldab üksikuid valitud geene ühelt organismilt teisele üle kanda. Niisuguste meetodite abil luuakse geneetiliselt muundatud organisme (GMO), nt taimi, mida seejärel kasvatatakse toidu või sööda tootmiseks. GM taimi luuakse ja turustatakse sellepärast, et neil on kas tootja või tarbija jaoks mõned olulised eelised: enamasti on neil suurema saagikuse tõttu madalam hind, kuna need taimed taluvad taimekaitsevahendeid ja on vastupidavad taimekahjuritele. Lisaks võib mõni GM kultuur olla suurema toiteväärtusega, nt on välja töötatud GM soja, mille oomega-3 rasvhappe stearidoonhappe[i] sisaldust on tõstetud. Kuigi Euroopa Liidus on toiduks ja söödaks mitmeid GM kultuure turule lubatud, ei ole GM toit siiski veel eriti levinud, peamiselt avalikkuse negatiivse suhtumise tõttu.

GMO maisi põld. Foto autor: Lindsay Eyink. Allikas: Wikipedia

GMO maisi põld. Foto autor: Lindsay Eyink. Allikas: Wikipedia

GMO-de turule lubamise protsess Euroopa Liidus

Praegu kehtiva õiguse kohaselt on GMO-de kasutamise lubade menetlemisel aluseks teaduslik riskihindamine, mille eest vastutab Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) koos liikmesriikide teadusasutustega. Ka Eesti jaoks on olnud oluline tugineda GMOde turule lubamist puudutavates seisukohtades teaduslikele hinnangutele iga GMO liini osas eraldi. Eestis hindavad GMO-de ohutust kaks teadlastest koosnevat komisjoni – Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev geenitehnoloogiakomisjon ja Põllumajandusministeerium valitsemisalas olev uuendtoidukomisjon. Liikmesriikidel on võimalik turule lubamise osas arvamust avaldada hääletamisega Euroopa Komisjoni taimede, loomade, sööda ja toidu alalises komitees  ning kokkuleppe mittesaavutamise korral ka apellatsioonikomitees.

Seni ei ole GM toidu ja sööda ELi turule lubamisel liikmesriigid veel kunagi jõudnud kokkuleppele, kuna pooled liikmesriikidest on lähtunud avalikkuse negatiivsest arvamusest ning nad on hääletanud mitteteaduslike põhjenduste alusel. Seejärel on lõplikud otsused teinud Euroopa Komisjon tuginedes EFSA hinnangutele. Euroopa Liidus turule lubatud GMO-sid sisaldavaid tooteid võib vabalt turustada kõikides liikmesriikides. Riiki sissetoomiseks eraldi luba pole neile tarvis. Siiski, kui liikmesriik leiab täiendavaid teaduslikke andmeid juba turule lubatud GM toidu või sööda ohu kohta inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale, on liikmesriigil võimalik ka praegu selle kasutamist piirata või keelustada.

GMO-de kasvatamine ja kasutamine Euroopa Liidus

Täna on Euroopa Liidus turule lubatud kasvatamiseks vaid üks GM maisiliin, millest EL ühtsesse sordilehte on võetud 149 maisisorti. Antud maisiliin on kindel ühe teatud kahjuri suhtes, keda Eestis ei esine. Seetõttu ei ole olnud majanduslikult mõttekas seda GM maisiliini Eestis kasvatada ning selle vastu pole ka ükski põllumajandustootja seni huvi üles näidanud.

Toidu ja söödana kasutamiseks on hetkel EL turule lubatud erinevad GM maisid, sojaoad, suhkrupeet, rapsid ja puuvillasordid. GM toitu on praegu siiski müügil vähe. Selle põhjuseks võib olla üldsuse vastumeelsus GM toidule, selle toidu suhtes kehtivad märgistamisnõuded ning geneetiliselt muundamata alternatiivide olemasolu.

GM sööda turg ELis, sh Eestis, on aga märkimisväärne. Teadaolevalt kasutab GM sojat sisaldavat sööta täna enamik Eesti sea- ja linnukasvatajaid. Kuigi sarnaselt toidule peab ka GM sööt olema praegu vastavalt märgistatud, ei kuulu märgistamiskohustuse alla GM söödaga söödetud loomadelt pärinevad tooted (nt liha, piim ja munad).

Arutelud kehtiva õigusraamistiku muutmiseks

Aprilli alguses jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis annab liikmesriikidele õiguse ise otsustada, kas lubada Euroopa Liidus turule lubatud kultuure kasvatada oma riigi territooriumil või mitte. Euroopas on kaalumisel sarnase õiguse andmine liikmesriikidele ka GM sööda ja toidu kasutamise osas. Erinevalt kasvatamisest, kus selle piiramine või keelamine mõjutab ainult konkreetset riiki, läheb GM toidu ja sööda kasutamise piiramine oluliselt kaugemale mõjutades nii liikmesriikide söödatööstust, loomakasvatust kui ka riikidevahelist kaupade vaba liikumist. Eelkõige oleks aga tegemist pretsedendiga toiduohutuse valdkonnas, mis võiks tulevikus hakata mõjutama ka teisi EL harmoneeritud valdkondi (nt. lisaained või saasteained). Kui toiduohutuse valdkonnas loobutaks teadlaste arvamuste arvestamisest võib see edaspidi viia lahendusteni, kus liikmesriigid võivad kodumaiste põllumajandustootjate eelistamiseks hakata piirama ka näiteks teiste riikide põllumajandussaaduste lubamist oma turule.

Võimalikud mõjud sõltuvad sellest, mil määral liikmesriigid edaspidi selle sätteid rakendaksid. Mõjude täpsemat ulatust on praegu raske määratleda, kuid kindlasti on liikmesriikidel selles küsimuses vajalik kaaluda erinevaid aspekte, et teha tarbijate ja ettevõtete tegevust arvestades mõistlik otsus.

[i] Stearidoonhape on tavapärane vaheaine pika ahelaga polüküllastumata oomega-3 rasvhapete moodustumisel.

Toomas Kevvai, Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler

Advertisements

One response to “GMO-de tulevik Euroopa Liidus”

  1. Juhan Särgava says :

    Mittesallivus ja vastuseis GMO kultuuridele tuleneb eelkõige ettevaatusprintsiibist. Meile on seni teadmata palju asjaolusid, mis võivad kaasneda Geneetiliselt muundatud organismide kasutamisega. Alates mutatsioonide kiirenemisest GMO sööjate organismis lõpetades GMO taimede arenemisega äraarvamatutes suundades, mida enam tagasi pöörata ei saa.
    “Teeme vastava seaduse!” öeldakse.
    Seaduseda üritame piirata suhteliselt süütuid taimi Tuulekaera ja Sosnovski Karuputke ja näeme selgelt, et tulemused vähemalt 10 aata plaanis on küll tagasihoidlikud. Kui mingi GMO hullult vohama peaks hakkama, võime olla hoopis võimetud. Keegi ei soovi ka sellist riski proovida, et juuste asemel lehed pähe võiksid kasvada. GMO-de maades tuhanded farmerid käivad permanentselt kohtuteed, et kaitsta end seemnete autoriõiguste väärkasutamise eest või naabri tolmendatud seemne puhtuse rikkumiste vaidlustamiseks.

    Kokkuvõtteks: GMO-de leviku piiramise ja keelustamisega võtame vähem mõttetuid riske. Tegelikult oleme GMO-dest “sisse piiratud” päris kenasti juba praegu. GMO vabadest toitudest elatumine läheb keerukamaks iga päevaga.
    Märgistuse jälgimine on tülikas. Kontroll märgistuse nõuete täitmise osas vajab tihendamist.
    Mahepõllumajanduses on GMO-taimede kasutamine keelatud nii, ehk nii! See on väga mõistlik minu meelest!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: