Taimekaitsevahendi vale kasutamine võib maksta mesilaste elu

Palju on räägitud sellest, et mesilaste hukkumist või nende tervise kahjustamist põhjustavad taimekaitsevahendid. Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna juhataja Jan-Roland Raukas kirjutab, et kontrolli tulemuste järgi põhjustab mesilaste hukkumist või olulist kahjustamist eelkõige taimekaitsevahendite väär kasutamine. 

Jah, tegemist on kemikaalidega ja kindlasti avaldavad taimekaitsevahendid teatud mõju mesilastele ka nende nõuetekohasel kasutamisel. Põllumajandusamet on aga kahe viimase aasta järelevalve jooksul lasknud analüüsida mesilastelt võetud proove ja taimekaitsevahendite nõuetekohase kasutamise tagajärjel hukkumisi tuvastatud ei ole.

Kes mesilastest hoolib, kasutab taimekaitsevahendit ainult märgistusel toodud kultuuridel ja lubatud kulunormide piires. Foto: K. Press

Kes mesilastest hoolib, kasutab taimekaitsevahendit ainult märgistusel toodud kultuuridel ja lubatud kulunormide piires. Foto: K. Press

Mesilastele saatuslikku ainet kasutati valel taimel

Nii 2013. kui 2014. aastal pöördus seoses mesilaste hukkumisega Põllumajandusameti poole viis mesinikku. Hukkumise põhjusena kahtlustati taimekaitsevahendeid. Analüüsid hukkunud mesilastest näitasidki kõigil juhtudel, et mesilaste hukkumise põhjustas taimekaitsevahendites Danadim 40 EC ja  Perfekthion 400 kasutatav toimeaine dimetoaat.

Mõlemal aastal tuvastati aga, et dimetoaadi tooteid olid kasutanud rapsikasvatajad. Need taimekaitsevahendid on küll Eestis turule lubatud, kuid kumbagi pole lubatud kasutada rapsil. Mesilaste hukkumise põhjustas seega taimekaitsevahendi kasutamisnõuete rikkumine. Järgnes väärteomenetlus ja PRIAt teavitati kohustusliku majandamisnõude rikkumisest.

Mesilast säästavad õiged kultuurid ja kulunormid

Enne taimekaitsevahendi turule lubamist läbivad kõik tooted põhjaliku hindamise, mille käigus hinnatakse ka nende mõju mesilastele. Taimekaitsevahend lubatakse turule ainult tingimustel, et see ei põhjusta olulist ohtu keskkonnale, sh mesilastele ega inimesele, ja seda nii taimekaitsevahendi kasutajale, kui ka  taimekasvatussaaduse tarbijale. Kui taimekaitsevahendit kasutatakse turule lubamise tingimusi eirates, võib see põhjustada ohtu nii keskkonnale kui inimesele. Seetõttu on oluline, et taimekaitsevahendeid kasutataks nõuetekohaselt.

Kõige olulisem on jälgida toote märgistusel toodud nõudeid, sh kasutada ainult märgistusel toodud kultuuridel ja lubatud kulunormide piires. Lisaks tuleb järgida ka taimekaitseseaduse ja Põllumajandusministri määrusega kehtestatud nõudeid. Lihtsaim võimalus nõuetega tutvumiseks on lugeda Põllumajandusameti infolehte „Kuidas kasutada taimekaitsevahendeid nõuetekohaselt“.

Põllumajandusamet on nõuete järgimise tagamiseks võtnud juba 2014. aastal täiendava kontrollimeetmena kasutusele seire. Selle käigus sõidavad taimekaitseinspektorid aktiivse taimekaitsetööde tegemise ajal maakondades ringi ja jälgivad, kas töid tehakse nõuetekohaselt. Selline kontrollimeede võimaldab avastada ka rikkumisi, mis muidu võiksid jääda tuvastamata. Samuti jätkab Põllumajandusamet kindlasti reageerimist kõigile kaebustele taimekaitsevahendite väärkasutusest. Kahtluse korral tasub teavitada oma maakonna taimekaitse valdkonna inspektorit või Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonda.

Jan-Roland Raukas, Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna juhataja

Sildid:, , ,

About Maaeluministeerium

Maaeluministeerium tegeleb maaelu-, põllumajandus- ja kalanduspoliitika kavandamise ja elluviimisega, koordineerib looma- ning taimekaitsega seotud tegevusi, koostab põllumajanduslike rakendusteaduste riiklike programme ja korraldab nende täitmist ning mõju hindamist, lisaks osaleb riigi kutse- ja kõrghariduspoliitika kujundamisel, korraldab põllumajanduse teadus- ja arendustegevust ning põllumajandusharidust. koordineerib Eesti maaelupoliitikat ja viib ellu Euroopa Liidu (EL) ühist põllumajanduspoliitikat ning Eesti maaelu arengukava, arendab põllumajandustootjate turule suunatust ning töötab põllumajandustootmise elujõu tagamise nimel, kavandab ja viib ellu Eesti kalanduspoliitikat, mille eesmärk on arendada kalamajandust ja tõsta selle konkurentsivõimet, kujundab Eesti söödaohutuse, loomatervise ning põllumajandusloomade aretuse valdkonda, korraldab toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamist.
%d bloggers like this: