Kuidas elavad Eesti põllulinnud ja kimalased?

Nii põllulindudel kui ka kimalastel läheb mahealadel paremini kui keskkonnatoetustega mitteliitunud aladel. Erinevalt põllulindude näitajatest on kimalasenäitajad kõrged ka keskkonnasõbraliku majandamisega aladel. Põllulindude ja kimalaste seire põhjal saab seega perioodi 2007-2013 mahepõllumajanduse ja keskkonnasõbraliku majandamise toetusele anda veidi erineva hinnangu, kirjutab Eneli Viik Põllumajandusuuringute Keskusest. 

Elurikkus on meile vajalik

Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus on ökosüsteemide, liikide ja geenide rohkus. Elurikkus on meie elukindlustus, mis annab meile toidu, vee, puhta õhu, peavarju, ravimid jne. Samas on elurikkus juba aastakümneid langustrendis. Seetõttu on Euroopa Liidu (EL) bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020 eesmärk peatada elurikkuse vähenemine ja kiirendada ELi üleminekut ressursitõhusale ja keskkonnasäästlikule majandusele.

Kivikimalane. Foto: Evelii Viik

Kivikimalaste arvukus oli kõrgeim keskkonnasõbraliku majandamise toetuse lisategevustega aladel. Foto: Evelii Viik

Muuhulgas on strateegia eesmärgiks elurikkuse ja ökosüsteemi teenuste säilitamisele/suurendamisele tähelepanu pööramine põllumajandusaladel. Ökosüsteemi teenused on keskkonnakaitselised, sotsiaalsed ja majanduslikud hüved, mida elus ja eluta keskkond inimesele pakub. Elurikkuse poolt pakutavad ökosüsteemi teenused on nt kultuur- ja looduslike taimede tolmeldamine, looduslik kahjuri- ja umbrohutõrje, kõrgem mullaviljakus ning kaunis maastik.

Mis seisus on põllulinnud ja kimalased?

Linde peetakse heaks keskkonnaindikaatoriks. Seetõttu arvutatakse alates 1980. aastast Euroopas tüüpilisemate põllulinnuliikide andmete põhjal põllulinnuindeksit. Perioodil 1980-2012 oli see indeks -54% ehk Euroopa on kaotanud rohkem kui pooled oma põllulinnud. Eestis eraldi vaadatuna on indeks samuti langev – -28% perioodil 1983-2012.

Head keskkonnaindikaatorid on ka mesilaselaadsed, sh kimalased, kelle arvukus ja liigirikkus maailmas kahjuks samuti langeb. Hiljuti koostati Euroopa 68 kimalaseliigi (nii päris- kui ka kägukimalased) kohta punane nimestik ehk kaardistati, millised neist on ohustatud ja mis ohustatuse klassi nad sel juhul kuuluvad. Leiti, et 24% Euroopa kimalaseliikidest on ohustatud. Uuringu järgi on neist 68-st kimalaseliigist 46% väheneva, 29% stabiilse ja 13% suureneva populatsiooniga. Eestis esinevatest liikidest on selle määrangu järgi nii päris- kui ka kägukimalastest 12 liiki langeva, 7 liiki stabiilse, 8 liiki kasvava ja 2 liiki teadmata populatsioonitrendiga.

Põllumajanduskeskkonna toetused elurikkuse soodustamiseks

Üheks võimaluseks on elurikkust soodustada läbi Eesti maaelu arengukava (MAK) põllumajandusliku keskkonnatoetuse (PKT). MAK 2007-2013 PKT raames toetati poollooduslike koosluste hooldamist ning kohalike tõugude ja ühe kohaliku sordi kasvatamist. Lisaks kuulusid PKT alla suurt osa põllumajandusmaast kattev keskkonnasõbraliku majandamise toetus (KSM) ning järjest suureneva pinnaga mahepõllumajandusliku tootmise toetus (MAHE). 2014. aastal oli pindalatoetuste alusest põllumajandusmaast (~934 000 ha) ca 42% keskkonnasõbraliku majandamise ja ca 14% mahepõllumajanduse toetuse all.

Mahepõllumajandus, kus on keelatud kasutada sünteetilisi pestitsiide ja enamikke mineraalväetisi, on oma olemuselt elurikkuse soodustamiseks väga sobiv. KSM toetus jagunes kaheks: vähemate nõuetega põhitegevuse toetus (KSMP) ning täiendavate nõuetega põhi- ja lisategevuse toetus (KSML). KSM toetusega kaasnevatest nõuetest võivad elurikkusele soodsalt mõjuda maastikuelementide säilitamine, 2-5 m laiuse mitmeaastase rohumaariba või muu maastikuelemendi jätmise nõue teatud juhtudel põllumaa ja avalikult kasutatava tee vahele, viljavaheldus- või külvikorraplaani koostamine ning KSML puhul lisaks liblikõieliste või liblikõieliste-kõrreliste heintaimede segu kasvatamine 15%-l külvikorras olevast põllumajandusmaast ja glüfosaatide kasutamise piirangud.

Kus on põllulindudel ja kimalastel parem elada?

Mahe-  ja keskkonnasõbraliku majandamise toetuste üks eesmärk on säilitada ja suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust, mille saavutamist hindab Põllumajandusuuringute Keskus. Selleks on välja valitud 66 põllumajandusettevõtet, kus igal aastal alates 2009. aastast kimalaste ja 2010. aastast põllulinde andmeid kogutakse. 66-st seirealast pooled asuvad Kesk- ja pooled Lõuna-Eestis. Seejuures on mõlemas piirkonnas 11 MAHE ja 11 KSML kohustusega seireala ning lisaks 11 ala, millel tegutseja ei ole MAHE ja KSML kohustusega liitunud (ÜPT ehk vaid ühtse pindalatoetusega alad).

Viieaastase (2010-2014) põllulindude seire põhjal olid linnunäitajad MAHE aladel oluliselt kõrgemad kui KSML ja ÜPT aladel. Üheks sellise trendi põhjuseks võis olla asjaolu, et seireaastate 2010-2014 jooksul oli loendusalal MAHE ettevõtetes rohumaade all üle 60%, KSML ja ÜPT ettevõtetes aga alla 35%. Kuna rohumaad on lindudele sobivam elupaik ja rohumaid oli MAHE ettevõtetes rohkem, olid seal linnunäitajad kõrgemad. Mahetoetuse alade mõnevõrra kõrgemad linnunäitajad olid ilmselt lisaks kõrgemale rohumaade osakaalule seotud meetme nõuetega: ettevõtetes on keelatud kasutada enamikke mineraalväetisi ja sünteetilisi taimekaitsevahendeid. Sellest tulenevalt säilib seal lindudele ka suurem toiduressurss. Keskkonnasõbraliku majandamise täiendavate nõuetega toetust saavate ettevõtete tegevus aga ei olnud nii palju keskkonnasõbralikum, et avalduks positiivne mõju linnustikule võrreldes ÜPT ettevõtetega.

Kuueaastase (2009-2014) kimalaseseire põhjal oli kimalaste arvukus KSML ettevõtetes olulisel kõrgem kui MAHE ja ÜPT ettevõtetes. Kimalaste liigirikkus ja mitmekesisus olid aga nii MAHE kui ka KSML ettevõtetes oluliselt kõrgemad kui ÜPT ettevõtetes. Seega olid kimalasenäitajad keskkonnatoetustega mitteliitunud ettevõtetes madalamad. Piirkonniti eraldi analüüsides leiti, et kimalaste liigirikkus ja mitmekesisus kasvasid Kesk-Eestis – eelkõige KSML ettevõtetes. Lõuna-Eestis olid kimalasenäitajad juba perioodi algul kõrgemad.

Põhjuseid, miks Kesk-Eestis oli kimalaste olukord seire põhjal parim KSML ettevõtetes, võib olla mitmeid. KSML sisaldab endas mitmeid elurikkusele kaudselt positiivselt mõjuvaid nõudeid, mis võivad kimalastele kasulikud olla, vähendades pestitsiidide kasutust, suurendades kimalaste toiduressurssi ja pesitsuspaikade olemasolu (sh läbi maastiku mitmekesisuse säilimise/suurenemise). Lisaks leiti, et Kesk-Eestis olid 2 km raadiuses ümber kimalaseseire alade tihti oluliselt kõrgemad maakasutuse ja maastiku mitmekesisuse näitajad kui ÜPT ja MAHE seirealade ümbruses. 2014. aastal pandi kimalaseseire välitöödel kirja ka taimeliigid, millel kimalasi kohati. Selgus, et külastatud taimeliikide arv oli samuti kõrgeim KSML, madalaim aga ÜPT aladel. Need tulemused aitavad samuti seletada, miks KSML aladel kimalasenäitajad kõrgemad olid.

Põllulindude ja kimalaste näitajad olid läbi aastate kõrgemad Lõuna-Eestis, kus maastik on mitmekesisem ja põllumassiivid väiksemad. Siinkohal tuleb rõhutada maastikuelementide säilitamise ja rajamise tähtsust, mis pakuvad elusloodusele sobivaid peatus-, pesitsus-, varje- ja talvitumispaiku ning täiendavat toiduressurssi. Kuna erinevatel liikidel on erinevad eelistused, on väga oluline mitmekesine maakasutus – mitmekesine kultuuride valik, põldude suurus ja liigendatus.

Eneli Viik, Põllumajandusuuringute keskuse põllumajanduskeskkonna seire büroo peaspetsialist

Advertisements

Sildid:, , , ,

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: