Lihaturu tulevikku kujundavad linnuliha ja arengumaad

Lihaturu väljavaated aastani 2024 on suures plaanis positiivsed. Söödateravilja hinnad arvatakse jäävat madalaks, mis eeldatavasti taastab sektoris kasumlikkuse peale viimase kümnendi kõrgeid kulutusi söötadele, selgub OECD ja FAO raportist “Põllumajandussaaduste turu- ja hinnaprognoosid 2015-2024“.

Ragne Lokk, põllumajandusturu korraldamise osakonna loomakasvatussaaduste büroo peaspetsialist

2014. aasta näitas liha hindade rekordtaset, kus eriti kõrged olid veiseliha hinnad. Ameerika Ühendriikides levinud sigade epideemiline diarröa (PEDv) ja Euroopas ringlev sigade Aafrika katk vähendasid 2014. aastal sealihaga varustatust ja kergitasid maailmas hinnatasemeid. Pärast mitmeid aastaid kestnud piimakarjade likvideerimist enim tootvates regioonides hakkas USAs loomakarjade ümberehitamine, mis tõstis ka veiseliha hindasid. Püsiv nõudlus oli aga kõikidele lihadele, mistõttu tõusid ka lamba- ja linnuliha hinnad.

Prognooside kohaselt jäävad liha hinnad kogu perioodil kuni 2024. aastani kõrgeteks, kuigi 2014. aasta tasemest madalamaks. Erandina tuuakse OECD ja FAO raportis välja veiseliha, mille hind arvatakse olevat kõrge järgnevad kaks aastat, sest karjasid taasluuakse mitmetes olulistes toodangupiirkondades. Reaalhindades on trend hinnalangusele, kuigi hinnad jäävad siiski kõrgemateks kui eelmisel dekaadil. Kõrgeid hindu toetab impordinõudlus, seda eriti Hiinast.

Joonis. Erinevate lihade ajaloolised hinnatasemeid ning prognoosid järgnevaks kümnendiks. Allikas: OECD, FAO

Joonis. Erinevate lihade ajaloolised hinnatasemeid ning prognoosid aastani 2024. Allikas: OECD, FAO

Arengumaad suurendavad lihatootmist

Suurenenud kasumlikkuse tulemusena prognoositakse aastani 2024 toodangu kasvu, eriti linnu- ja sealiha sektorites. Kui ülemaailmne lihatoodang tõusis eelmisel kümnendil 20% võrra, siis järgmiseks dekaadiks ennustatakse toodangu aeglasemat kasvu, olles 2024.aastal 17% kõrgem kui baasperioodil (2012-2014).

2024. aastal toodetakse OECD ja FAO prognooside kohaselt 50 miljonit tonni rohkem liha kui baasperioodil. Sealjuures annab linnuliha lisandunud lihatoodangust enam kui poole. Toodangu kasv tuleb peamiselt arengumaade arvelt, mis annavad 76% lisandunud toodangust. Arengumaade peamiste lihatootjatena domineerivad Brasiilia ja Hiina ning nende toodang suureneb vaatlusperioodil märkimisväärselt. Toodangu suurendamisse panustamist soodustab söödaratsioonides intensiivsema proteiinisööda kasutamine arengumaades.

Linnuliha tarbimine kasvab veelgi

2024. aastaks prognoositakse lihatarbimist 35,5 kg inimese kohta, mis on 1,6 kg rohkem kui baasperioodil. Tarbimine suureneb peamiselt linnuliha arvelt, sea-ja veiseliha tarbimine jääb samale tasemele baasperioodiga.

Arenenud riikides tarbitakse 2024.aastal 2,4 korda enam liha (68kg) kui arengumaades (28 kg) aastal 2024). Liha tarbimise kasv arenenud riikides on vaatlusperioodil siiski aeglane võrreldes arengumaadega, kus seda soodustab kiire elanikkonna kasv ja linnastumine.

Kodutoodangu suurenemine aeglustab kaubandust

Liha kaubanduse kasvule prognoositakse aeglustumist – aastaseks kasvumääraks 2,2% võrrelduna eelmise kümnendi keskmisega, mis oli 3,8% aastas. Peamine faktor kaubanduse vähenemise osas on kodutoodangu suurenemine traditsiooniliselt importivates arengumaades.  Liha eksport vaatlusperioodi lõpus arvatakse olevat 25% üle baasperioodi taseme.

Kauplemiseks läheb 11% maailma lihatoodangust. Märkimisväärsem kasv impordi nõudluse osas pärineb Aasiast. Ka Aafrika on kiiresti kasvav importiv regioon, kuigi mahtude poolest jääb ta Aasiale suuresti alla. Arenenud riigid panustavad 2024. aastal üle poole maailma liha ekspordist, kuid võrreldes baasperioodiga väheneb nende osakaal pidevalt. Brasiilia osakaalu ekspordist hinnatakse 21% piiresse, panustades veerandi oodatavast maailma lihaekspordi tõusust vaatlusperioodil.

Lihaturu dünaamika üheks peamiseks faktoriks jääb kaubanduspoliitika. Erinevate kahepoolsete kaubanduskokkulepete rakendamine mitmekesistaks lihakaubandust märkimisväärselt. Kaubanduskokkulepete või loomahaiguste mõjud erinevad aga märkimisväärselt sõltuvalt sellest, kas regioon on importija või eksportija ja samuti turuosa suurusest.

Advertisements

Sildid:, , , ,

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: