Kas ostsite angerja või säga? Mee või suhkrusiirupi?

Euroopa Komisjon analüüsis sel suvel üle Euroopa kokku ligi 4000 valge lihaga kala- ja üle 2200 meeproovi. Kõik analüüsiks võetud Eesti meed vastasid nõuetele, kala puhul leiti üksikuid probleeme, selgub täna avaldatud esimese üle-Euroopalise toidupettuste teemalise seire tulemustest. 

Toidupettuste teema leidis laia kajastust 2013. aastal, kui mitmetes lihatoodetes tuvastati hobuseliha, kuid vastav märgistus toodetel puudus. Sellest tingituna sattus toidupettuste teema teravdatud tähelepanu alla ja viidi tänavu läbi esimene üle-Euroopaline seire.

Eesti mee proovid vastasid nõuetele. Foto on illustreeriv. Autor: K.Press

Eesti mee proovid vastasid nõuetele. Foto on illustreeriv. Autor: K.Press

Kalade puhul kontrolliti toote vastavust märgistusele, kuna varasemad pistelised kontrollid on näidanud, et tarbijaid eksitatakse pakkudes kallima kalaliigi asemel väljanägemiselt sarnast, kuid tegelikult hoopis teise kalaliigi liha. Mee puhul kontrolliti mee päritolu ja lisatud suhkruid.

Eestis võttis Veterinaar-ja Toiduamet juunis proove erinevatest kalandustoodetest ja meest erinevates etappides nagu piirikontrollipunktis, hulgiladudes, tööstustes, jaekaubanduses ja toitlustusettevõtetes.

Eesti kala üldiselt korras
Analüüsimiseks võeti mitmesuguseid kalandustooteid, nii töötlemata kui töödeldud, Eesti päritolu kui ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ning samuti kolmandatest riikidest pärit kalandustooteid.

Kokku võeti 48 proovi, millest 13 olid Eesti päritolu tooted, 20 EL ja EFTA riikide päritolu tooted ning 15 kolmandatest riikidest, peamiselt Hiinast. 48-st proovist kaheksa puhul leiti, et proov on mittenõuetekohane. Nendest kaks olid Eesti päritolu kalandustooted ning kuus teistest EL liikmesriikidest pärit tooted.

Mis olid vead?
Suurimaks probleemiks oli kalaliigi kohta käiva vale info andmine tarbijale.
• Kolme kalakonservi puhul leiti, et märgistusel tarbijale antav info kalaliigi kohta ei ole piisavalt täpne, nt esitati konservi märgistusel kalaliigina „säga“, aga DNA analüüs tuvastas, et tegemist on „suure angersägaga“.
• Ühel juhul oli kalahoidises asendatud tursk argentiina heigiga.
• Ühe juhtumi puhul tuvastati müügikohas, et kalafilee müügietiketil oli märgitud „paltuse filee“ kuid kauba saatedokumentide järgi oli tegemist hoopis süvalestaga, mida kinnitas ka DNA analüüs.
• Ühe tursafilee konservi puhul tuvastati DNA analüüsi käigus tegelikult kolme kalaliigi (tursa, saida ja merilesta) sisaldus.
• Ühes kuivatatud kalatootes tuvastati lisaks märgistusel esitatud särjele ka karpkala.
• Ühe külmutatud paneeritud kalatoote puhul tuvastati kilttursa sisaldus toote märgistusel esitatud tursa asemel.

Peamiselt analüüsis VTA jahutatud ning külmutatud kalafileesid, paneeritud fileesid, ühte või mitut kalaliiki sisaldavaid kalakonserve, suitsutatud ning kuivatatud kalatooteid. Uuriti valge lihaga kalaliike, mida Eestis peamiselt turustatakse: merluusid, tursk, tilaapia, mintai, pangaasius, merilest, ahven, koha, haug, siig, karpkala, angerjas, särg, säga, paltus.

Eesti meed vastasid nõuetele
Veterinaar-ja Toiduamet võttis kokku 20 meeproovi, millest neli olid Eestis toodetud mee proovid, kaheksa olid teiste liikmeriiide ja kolmandate riikide meeproovid ning veel kaheksa proovi olid meesegud. Analüüsitud Eesti meed vastasid nõuetele.

Analüüsiti väga erinevaid näitajaid nagu nt organoleptika, diastaasarv (bioloogiliselt aktiivsete ainete ensüümide sisaldus mees), elektrijuhtivus, õietolm, suhkrute sisaldus (sh võõrsuhkrute määramine). Mõnede näitajate osas on analüüsitulemused veel selgumas.

Mis olid vead?
Mittenõuetekohased tulemused saadi 20 proovist kolme puhul. Ühel juhul oli toode märgistatud pärnaõiemeena, kuid antud mesi sisaldas pärna õietolmu ainult 14%. Kahe meeproovi puhul ei oleks tohtinud neid tooteid mee nime all turustada, kuna diastaasarvud ja HMF-id ei vastanud määrusega kehtestatud nõuetele.
Täpsema info leiab Euroopa Komisjoni kodulehelt.

Heneli Lamp, VTA toiduosakonna juhataja
Katrin Lõhmus, toidu üldnõuete büroo peaspetsialist
Ingrid Vesmes, toiduhügieeni büroo juhataja

Advertisements

Sildid:, , ,

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: