Mullu oli Eesti teraviljatootmises rekordiaasta

Statistikaameti esialgsete andmete kohaselt saadi 2015. aastal teravilja kogusaagiks rekordilised 1,53 miljonit tonni, mis on aasta varasemast 26% enam. Teravilja keskmine saagikus ületas esmakordselt 4 tonni piiri, eriti kõrge oli taliviljade saagikus, mis ületas 5 tonni piiri hektari kohta.

Head talvitumistingimused, külm kevad ning jahedapoolne, aga piisava päikese ja vihmaga suvi olid teraviljade kasvuks ning rekordsaakide saamiseks igati soodsad. Viljakasv sõltub väga palju ilmast, kuid samas tuleb ka ise palju panustada, et ilmast tulenevaid riske võimalikult palju vähendada. Aastaid on Eesti teraviljakasvatajad üritanud viljelusvõistlustel saada 10-tonnist hektarisaaki ning 2015. aastal saavutati see nii talinisu (10,7 t/ha), talirukki (10,3 t/ha) kui ka taliodra puhul, mille hektarisaagikuseks kujunes rekordilised 12 t/ha.

2015. aastal koristati läbi aegade parim saak nii suviviljadel (eelmise aastaga võrreldes +15%) kui ka taliviljadel (+45%). Ühtlasi ületati sellega ka teraviljasektori arengukavas aastaks 2020 püstitatud eesmärk (1,47 miljonit tonni). Teravilja kogusaagist moodustas nisu 53%, oder 36% ning kaer ja rukis kumbki 4%. Võrreldes 2014. aastaga suurenes nisusaak 32%, odrasaak 22%, rukkisaak 10% ning kaerasaak 4%.

Joonis 1. Teravilja kasvupind ja saak Eestis aastatel 2005–2015

Joonis 1. Teravilja kasvupind ja saak Eestis aastatel 2005–2015. 
Allikas: Statistikaamet

Viljalõikus jäi hiliseks

Päikseline augustikuu võimaldas suure osa saagist põllult ära koristada, kuid siiski lükkus paljudel põllumeestel viljalõikus edasi ka vihmasesse septembrisse. Vihm aga mõjub halvasti seemne kvaliteedile. Seega algas sügiskuu põllumeestele raskelt, kuna rekordsaagid oli vaja põllult vihmade vahel kätte saada. Viljalõikus jäi eelmisel aastal hiliseks – kevad oli külm, mis andis head kasvutingimused suure saagi kasvatamiseks, kuid muutis taimede arengu ja terade küpsemise aeglasemaks, mille tõttu ka terade valmimine venis pikemaks.

Sarnaselt eelmisele aastale valmisid ka tänavu eri teraviljad enam-vähem üheaegselt, mis tekitas probleeme vilja vastuvõtupunktides – veokite ootejärjekorrad võisid venida mitmetunniseks. Seega oleks vaja edaspidi mõelda, kuidas logistikat kiirel koristusperioodil paremaks muuta – seda nii veoautode arvukuse, vilja peale- ja mahalaadimise, tollipunktide, sadamate kui laborivõimsuste jms osas.

Teravilja kokkuostuhinnad stabiilsed

Teravilja kokkuostuhinnad püsisid 2015. aastal 2014. aasta hindade tasemel. Võrreldes 2014. aastaga langesid 2015. aastal rukki (-5%) ning nisu (-1%) hinnad, tõusid aga odra (6%), kaera (10%) ning tritikale (11%) hinnad.

Viimasest kahest väga heast teravilja saagiaastast tingituna on teravilja varud maailmas rekordiliselt suured ning seetõttu on ka kaubavahetus aeglustunud. Samuti oli Eestis juba neljas järjestikune hea teravilja saagiaasta ning teraviljatoodang ületas 2015. aastal 1,5 miljoni tonni piiri. Seega surve teravilja hindadele püsib (lisaks rekordsaagile on majanduskasv aeglustunud, euro dollari suhtes nõrgenenud, toornafta hind langenud, kasvanud on konkurents eksportijate vahel jne).

Joonis 2. Teravilja kokkuostuhinnad aastatel 2005–2015 kvartalite lõikes.
Allikas: EKI, TNS EMOR

Kadri Rand, taimekasvatussaaduste büroo peaspetsialist

NB! Täna, 22. märtsil toimub Paide Kultuurikeskuses Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja konverents Teraviljafoorum 2016, millel analüüsitakse turuolukorda ja otsitakse võimalusi sektori efektiivsuse tõstmiseks.

 

Advertisements

Sildid:, ,

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: