Otsetoetuste muudatused piiravad tulevikus rohumaadel hekseldamist

Maaeluministeeriumis on ettevalmistamisel otsetoetuste tingimuste muudatused, mis toovad kaheaastase üleminekuajaga alates 2019. aastast kohustuse põllumajandusmaa hooldamisel hekseldatud rohu koristamiseks täies ulatuses. Aastatel 2017-2018 on hekseldamine lubatud koos heksli mahajätmisega. Kavandatavad muudatused aitavad paremini suunata toetusi aktiivsetele põllumajandustootjatele, kirjutab Erkki Miller Maaeluministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonnast.  

Eesmärk oli tagada põllumeeste sissetulekud ja toiduga varustatus

Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika seab eesmärgiks tõsta põllumajanduse tootlikkust tehnilise progressi edendamise ja tootmistegurite, eelkõige tööjõu optimaalse kasutamise teel, kindlustada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa õiglane elatustase, stabiliseerida turge, tagada varude kättesaadavus ja mõistlikud tarbijahinnad ehk teisisõnu – tagada elujõuline toidutootmine.

Eelmise kümnendi esimeses pooles läbiviidud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformi tulemusel seoti toetuste maksmine põllumajandustoodete tootmise kohustusest lahti. Seda põhimõtet on otsetoetuste kujundamisel järgitud ka sellele järgnenud ühise põllumajanduspoliitika reformide puhul. Toetuste säilitamine põllumajanduslikult tootmisest ajutiselt kõrvale jäetud maale pidi tagama põllumajandustootja otsustusvabaduse tegutsemiseks turusignaalidest lähtuvalt. See andis võimaluse jätta põllumajandusmaa tootmisest kõrvale, kui turukonjunktuur on ebasobiv, kaotamata seetõttu sissetulekutes.

Hooldamisest toetuse eesmärgil sai eraldi tegevusharu

Kui 2004. aastal oli Eestis sellist tootmisest kõrvalejäetud hooldatavat põllumajandusmaad ühtse pindalatoetuse taotlejatel 24 000 hektarit, siis tänaseks on sellise maa kogupindala juba ligikaudu 125 000 hektarit, millest ligikaudu poolt kasutavad taotlejad, kelle põllumajanduslik tegevus sellega piirdubki. Kui mitte arvestada viimaste aastate sündmusi piimaturul, on selge, et tegemist pole turukonjunktuuri mõjul tootmisest kõrvale jäänud maaga, vaid et teatud juhtudel on hakatud põllumajandusmaad hooldama üksnes toetuse saamise eesmärgil.

diagramm

Joonis 1. Ühtse pindalatoetuse taotlemise andmed ja nö “niitjate” (ÜPT taotlejate arv, kelle ÜPT pind = rohumaa pind + must kesa ja kellel ei ole registris loomi) osakaal selles. Allikas: Statistikaamet, Maaeluministeerium (2016)

Põllumajandusmaa hooldamisest, eelkõige rohumaade hekseldamise teel, on saanud kohati omaette tegevusharu, mis piirab aktiivse põllumajandusliku tegevuse arengut. Hekseldamisega ei teki põllumajandustoodangut, mida oleks võimalik väärindada suurema väärtusega toodeteks. Samuti võib kaasneda hekseldamisega negatiivne mõju põllumajandusmaa ja selle rendi hindadele.

Et põllumaa oleks aktiivses põllumajanduslikus kasutuses

Hekseldamist ehk nn “euroheinategu” hakkas riik piirama alates 2015. aastast, kui maaomanik võis tootmisest ajutiselt kõrvale jäetud põllumajandusmaal hekseldada ja jätta niite maha alla 10 hektari suuruse põllumajandusmaa puhul ning seda ületavast maast 10% puhul. 2016. aasta taotlusvoorus lubati põllumajandusmaa hooldamisel hekseldamise teel jätta niide koristamata kuni 15% nõuetekohaselt hooldatud põllumajandusmaast.

diagramm2

Joonis 2. Toetusõigusliku püsirohumaa, mida ei kasutta põllumajandustootmises, osakaal kasutatavast põllumajandusmaast EL liikmesriikides aastal 2013. Allikas: Eurostat (2016)

Meie lähinaabritest on näiteks Lätis nõutud, et rohumaad peab niitma või hekseldama vähemalt korra enne 15. augusti ja rohi ning heksel tuleb kokku koguda. Leedus peab rohumaad vegetatsiooniperioodi jooksul hooldama vähemalt kaks korda – niitma koos heina koristamisega või hekseldama (esimest korda enne 1. juulit ja teist korda enne 31. augusti). Kui vaadata toetusõigusliku püsirohumaa osakaalu, mida ei kasutata põllumajandustootmises, siis Eestis on sellise maa osakaal 11,1% (Euroopa Liidu kõrgeim näitaja), samal ajal kui Lätis on see 4,2% ja Leedus 2%.

Eesti Maaülikool hindas muudatuste võimalikke mõjusid

Otsetoetuse nõudeid on aastate jooksul korduvalt arutatud põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu istungitel. Varasemalt on leitud, et täielik hekseldamise keelamine ilma pikema etteteatamiseta pole tootjate suhtes õiglane ja nii piiratakse lubatavat hekseldamise mahtu järk-järgult. Kuna aga praegune Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raamistik sellist võimalust ei anna ning Euroopa Komisjon on Eesti tähelepanu juhtinud, et põllumajandusmaa hooldamise nõue peab rakenduma kogu põllumajandusmaale ühetaoliselt, ilma erisuseta, tuli otsetoetuste nõuded 2017. aastaks üle vaadata. Seega tuli otsustada, kas edaspidi kohustada maa hooldajaid hekseldatud rohtu ilma erisuseta täies ulatuses kokku koguma või lubada hekseldada ilma heksli kokku kogumiseta.

Et analüüsida kahel viimasel aastal hekseldamisele seatud piirangute mõju, tellis Maaeluministeerium Eesti Maaülikoolilt uuringu „Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamise kohta aastatel 2013-2016“. Uuringust selgus, et minimaalsete hooldusnõuete muutmine mõjutab pigem majanduslikust aspektist vähem väärtusliku (püsi)rohumaa turgu ja hindu. Uuringu käigus läbi viidud ankeetküsitluses hindas enamus vastanuist, et  hekseldamise ja heksli mahajätmise lubamisel nende põllumajandusmaa pindala ei muutuks. Sõltumata maakasutuse suurusgrupist ja tootmistüübist leidsid vastanud, et põllukultuuride ja rohumaa osakaal jääks samaks, kuid ei ole välistatud ka rohumaa osakaalu suurenemine. Seega võib järeldada, et hekseldamise ja heksli mahajätmise täielik keelamine mõjutab põllumajandusmaa kasutust enam.

Põllumeeste seas selles küsimuses üksmeel puudub

Eesti Maaülikooli teadlaste hinnangul vähendaks sellisel juhul osa tootjaist (eelkõige väiksema põllumajandusmaa kasutusega tootjate gruppi kuuluvad tootjad) põllumajandusmaa kasutust – loobuks osa rohumaade heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes hoidmisest, loobuks osast rendimaast, müüks osa või kogu põllumajandusmaa. Eelkõige taimekasvatajad ja maa hooldajad on sarnaselt väiksema maakasutusega toetuste taotlejatega arvamusel, et nende põllumajandusmaa kasutus väheneks, sest nad kas loobuvad osa rohumaade korrashoidmisest või üldse osast rendimaast. Seevastu loomakasvatajad ja suurema maakasutusega tootjatest taotlejad pigem suurendaksid maakasutust, kuna nende hinnangul paraneksid seeläbi võimalused lähiümbruses põllumajandusmaa rentimiseks või ostmiseks.

Otsetoetuste tingimuste võimalikke muudatusi tutvustati viimati 19. detsembril toimunud põllumajanduse- ja maaelu arengu nõukogu istungil, kus võimaliku tulevikustsenaariumi osas üksmeelele ei jõutud. Veelgi enam – sektori esindusorganisatsioonid tunnistasid, et ühtne seisukoht puudub ka nende liikmeskonnas. Siiski võib kokku võtta, et hekseldamise lubamist heksli maha jätmisega toetavad pigem taimekasvatajad ning selle vastu on loomapidajad. Keskkonnavaldkonna organisatsioonid hekseldamist heksli maha jätmisega ei toeta.

Huvigruppidel oli võimalik oma ettepanekuid ja seisukohti ministeeriumile esitada kuni 23. detsembrini. Võttes arvesse mitme ministeeriumi poole pöördunud põllumajandussektori esindusorganisatsiooni ettepanekut, otsustasime anda tootjatele hekseldamisel heksli maha jätmise keelamisel kaheaastase üleminekuaja. See tähendab, et aastatel 2017-2018 on hekseldamine lubatud koos heksli mahajätmisega ning alates 2019. aastast rakendub kohustus heksli täies ulatuses kokku kogumiseks. Kaks aastat peaks olema piisav aeg tootjatele uue nõudega kohanemiseks, et selle aja jooksul oma äriplaan ja tootmisotsused ümber vaadata.

Erkki Miller, Maaeluministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja ülesannetes

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: