Kaunviljade kasvupind Eestis suureneb

Kaunviljade kui maailma rahvastiku toidus olulise valguallika tähtsuse rõhutamiseks tähistatakse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni FAO eestvedamisel täna, 18. jaanuaril ülemaailmset kaunviljade päeva. Eestis kasvatatakse kaunvilju 54 500 hektaril ja nende kasvupind on viimastel aastal jõudsalt suurenenud, kirjutab Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor Mati Koppel.

Kaunviljad on maailma rahvastiku toidus olulisel kohal kui valguallikas, paljudes Aasia ja Aafrika riikides on kaunviljadest saadav valk tihti ainus, mida inimesed saavad endale lubada. Herneseemned sisaldavad keskmiselt 23% ja põldoad 30% valku. Koduloomade, -lindude ja ka kalade jõusöötades on valgu osakaal saadud enamjaolt just kaunviljade seemnete lisamisega. Vähemoluline ei ole ka kaunviljaliste taimede ja Rhizobium bakterite koostöös seotud õhulämmastik, mis jääb peale koristust taimejäänustena mulda järgnevatele taimedele toitaineks. Seega saame öelda, et kaunviljad toidavad nii inimesi, loomi kui ka taimi.

Celebrate Global Pulse Day

Kaunviljad kasvavad Eestis üha suuremal kasvupinnal

Eestis kasvatatakse kaunviljadest suurtel pindadel põhiliselt põlduba ja -hernest. Viimastel aastatel on kaunviljade kasvupind ja saak jõudsasti kasvanud. Eelmisel aastal kasvatati kaunvilju 54 500 hektaril, sellest 2/3 põldhernest ja 1/3 põlduba. Põldherne pind on viimase 5 aastaga neljakordistunud, põldoa kasvatus on samal ajal aga lausa sajakordselt suurenenud. Eestis kasvatatavad kaunviljad ei piirdu aga vaid põldherne ja -oaga.

Uus tulija Eestimaa põldudel on sojauba

Uue kaunviljana on Eestimaa põldudel endale pinda võitmas sojauba, mida eelmisel aastal kasvatati Eesti Sojaliidu andmetel paarikümnel hektaril. Võrreldes aasta varasemaga on kasvupind suurenenud 10 korda.

Peaaegu igas koduaias on peenar aedhernestega, et oleks võtta kauna ja sealt magusaid herneid otse suhu poetada. Suvine aedhernepeenar on laste lemmik, seal käiakse varakult kontrollimas, kas kaunad on juba piisavalt pontsakad.  Hernesupp on toekas einekord, mis maitseb nii suurtele kui väikestele ja on täiesti asendamatu vastlapäeval. Samuti on paljudesse koduaedadesse ja mitmetesse hoidiste retseptidesse tee leidnud aedoad. Eesti kasvatajate huviorbiiti on taas tõusnud ka vana kultuur lääts.

Et elu veereks hernena

Koduaias on võimalik kasvatada kikerhernest ja siis enda toodetud seemnetest hummust valmistada. Kaubandusketid pakuvad väga laias valikus nii kodumaiseid kui imporditud, nii külmutatud kui kuivatatud kaunvilju. See on võimalus neile, kel oma peenart ei ole, kuid soovivad siiski oma toidulauda kaunviljalistega rikastada.

Esmakordselt tähistati ülemaailmset kaunviljade päeva kaunviljade aasta raames 2016. aasta 6. jaanuaril 36 riigis toimunud  141 erineva ettevõtmisega, millest sai osa 21 miljonit inimest.

Kaunviljade päeva tähistamisel saavad kõik soovijad lihtsalt osaleda. Selleks ei ole tarvis muud, kui  süüa kaunviljadest valmistatud toitu ja jagada seda ürituse organiseerijatega sotsiaalmeedias kasutades teemaviidet #GlobalPulseDay.

Täpsemat informatsiooni ülemaailmse kaunviljade päeva kohta leiab veebilehelt: http://pulses.org/global-pulse-day

Mati Koppel, Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: