Mahemajanduse tervikprogramm põimib Eesti eelised ühtseks tervikuks

Vastutustundlikku tootmist ja tooteid, sh ka mahetootmist ja -toitu hinnatakse Eestis ja Euroopa Liidus aina enam, kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu.

Ainuüksi Eestis on viimase nelja aastaga mahepõllumajandusliku tootmisega tegelevate ettevõtete arv kasvanud 19 protsenti. Mahepõllumajandusmaa pindala on ligikaudu 185 tuhat hektarit, mis omakorda moodustab ligi 18 protsenti Eesti põllumajandusmaast. Ka maailma suundumused näitavad üha kasvavat huvi nii mahepõllumajanduse kui ka laiemalt mahemajanduse vastu.

sagro-200_KatrinPress

Foto: Katrin Press

Mahepõllumajanduse arenguperspektiivid

Mahepõllumajanduse turg on perioodil 2004–2015 kasvanud pea kolmekordseks. Globaalne maheturumaht oli 2004. aastal 25,4 miljardit eurot ja 2015. aastal 75 miljardit eurot. Need numbrid kõlavad kenasti kokku asjaoluga, et mahetoidu turg on viimase kümne aasta jooksul Euroopa Liidus kasvanud rekordilise kiirusega, ja annavad üsna veenvalt märku mahemajanduse kasvavast perspektiivist ja tulevikku vaatavast potentsiaalist, aga ka vajadusest teha ühiselt ja sihipäraselt koostööd.

Tegemist on trendiga, mille järgi muutub tarbijate ja ühiskonna jaoks üha olulisemaks kaupade hinna, kasutusmugavuse või -efektiivsuse kõrval ka tootmisprotsess. Muu hulgas rõhutatakse üha enam, et kauba tootmine ja tarbijale kättesaadavaks muutmine ei tohi kaasa tuua negatiivset keskkondlikku ega sotsiaalset mõju. See trend kujutab endast kohustust ja võimalust üha enam keskenduda kõrge kvaliteediga, säästlike toodete tootmisele ning turustamisele. Eesmärgistatud tegevuse planeerimiseks ja korraldamiseks on Maaeluministeerium pidanud otstarbekaks luua mahemajanduse tervikprogrammi nõukoja.

Eesmärk arendada mahetoodete ja -teenuste eksporti on sõnastatud ka valitsusliidu aluspõhimõtetes aastateks 2016–2019, Vabariigi Valitsuse 100 päeva plaanis ning Vabariigi Valitsuse tegevuskavas aastateks 2016–2019 järgmiselt: kasutades Eesti puhtast keskkonnast tulenevat konkurentsieelist, arendame mahetoodete ja -teenuste eksporti, mis loob Eesti eri paigus uusi töökohti. See näitab, et riiklikult on otsustatud mahevaldkondade ekspordi edendamisse senisest enam panustada.

Mahemajanduse tervikprogrammi ellukutsumine

Kuna mahepõllumajandus on vaid väike osa kogu Eesti puhta keskkonna potentsiaalist, kasvas algsest MTÜ Organic Estonia ideest tunnustada 51% Eestist mahedaks välja idee luua Eesti mahemajanduse tervikprogramm, mis hõlmaks lisaks mahepõllumajandusele ka näiteks ökoturismi, ökofarmaatsiat ja -kosmeetikat. Seega on Maaeluministeeriumi kavandatav tervikprogramm laiem ja ambitsioonikam, hõlmates erinevaid valdkondi, millel on potentsiaali ökoloogiliselt säästlike toodete ja teenuste ekspordiks.

Tööd mahemajanduse ekspordi edendamiseks tehakse peamiselt kahel tasandil – programmi nõukoja ja toimkondade tasandil. Mahemajanduse tervikprogrammi nõukoja koosseisu kuuluvad kolme seotud ministeeriumi haldusalasse jäävad huvigrupid, kes esindavad mahevaldkonda, põllumehi, toiduainetööstusi, kokkasid, turismi-, majutus- ja toitlustusettevõtteid ja metsandusorganisatsioone. Lisaks paneb õla alla Haridus- ja Teadusministeerium, sest valdkondade edendamisel on väga oluline osa ka asjakohasel haridusel.

Nõukoja rolliks on programmi koordineerimine ja konsulteerimine, kuid nõukoja juurde loodud toimkonnad tegelevad detailsemalt valdkonnaspetsiifiliste probleemide lahendamisega. Toimkondade koosseisu kuuluvad peamiselt sektori ettevõtted ja esindusorganisatsioonid.

Üks esimesi ülesandeid saab olema nendel tegevusaladel mahepõllumajandusele sarnaste kvaliteediskeemide kasutuselevõtt ning seeläbi lisandväärtusega toodete ja teenuste turustamine nii kodu- kui ka välisturul.

Üheskoos ühiste eesmärkide saavutamine

Programmi elluviimise juures osutub olulisimaks koostöö kõigi osaliste vahel eesmärgiga edendada eksporti; seejuures on välisturgudele jõudmise nimel võimalik koostöö ka nende osaliste vahel, kes vaid siseriiklikul turul tegutsedes peaksid omavahel konkureerima. Üheskoos on võimalik leida tegurid, mis aitavad teistest eristuda, ning võimalused eesmärkide täideviimiseks. Koostöö olulisuse rõhutamine võib kõlada küll klišeena, kuid elu näitab, et asjakohased arutelud jõuavadki enamasti just selle, näiliselt lihtsa lahenduseni.

Sel aastal selguvadki kogutud informatsiooni ja toimunud kohtumiste tulemusena mahemajanduse tervikprogrammi lähteülesanded ning toimkondadesisese kaardistamisega valdkondade mahe- ja keskkonnastandardid, mida võiks (ekspordi) turupotentsiaali tõttu Eestis kasutusele võtta. Näiteks Maaeluministeeriumi juhitud toidu, põllumajanduse ja maaelu toimkonnas keskenduti mahetoidu ekspordivõimalustele ja kitsaskohtadele. Ühiselt leiti, et olulised võtmesõnad ekspordi edendamiseks on koostöö, kvaliteetne tooraine ja kuvand.

Mahemajanduse tervikprogrammi kasutegurid

Programmi üks olulisi eesmärke on Eesti turundamine puhta, looduslähedaselt toimiva keskkonnana, kus on võimalik vaadelda mitte üksnes linde, vaid ka säilinud looduslikke niite, looduslikena näivaid metsi ja mitmekesist põllumajandusmaastikku. Elurikkuse säilitamine majandustegevuses (aias, metsas, põllul, tehnoloogiates, ehituses jne) on äärmiselt tähtis, aga sellega on siiani tegelikkuses liiga vähe arvestatud. Me ei adu, et reaalses tegevuses sõltume paljude väga erinevate liikide olemasolust ja toimimisest alates mullarindest kuni koosluste tasandini. See on üks ökoloogilise talitluse põhialus – võimalikult loomuliku aineringe säilitamine erinevate organismide koostoimes.

Eesti edu jaoks oluline on hoida ja tugevdada puhast keskkonda väärtustava riigi kuvandit. Kui kõikide valdkondade toimkonnad on selle sügise jooksul kohtunud, siis jätkuvad arutelud nõukoja tasandil, et otsustada, milliste tegevustega programmi raames edasi minna.

Lisaks:

Mahemajanduse tervikprogrammi nõukoja koosseisu kuuluvad huvigrupid:

Mahevaldkonna esindusorganisatsioonid:
• Mahepõllumajanduse Koostöökogu
• MTÜ Organic Estonia
• Ökoriik Eesti

Maaeluministeerium
Asekantsler: toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai
Valdkonna esindusorganisatsioonid:
• Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
• Eesti Toiduainetööstuse Liit
• Eesti Peakokkade Ühendus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Asekantsler: majandusarengu asekantsler Viljar Lubi
Valdkonna esindusorganisatsioonid:
• Eesti Hotellide ja Restoranide Liit
• MTÜ Eesti Maaturism
• Loov Eesti

Keskkonnaministeerium
Asekantsler: eluslooduse asekantsler Marku Lamp
Valdkonna esindusorganisatsioonid:
• SA Erametsakeskus
• MTÜ Eesti Erametsaliit

Haridus- ja Teadusministeerium
Asekantsler: üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets

Mahemajanduse tervikprogrammi toimkonnad:

• Metsa ja keskkonna toimkond – juhib Keskkonnaministeerium;
• toidu, põllumajanduse ja maaelu toimkond – juhib Maaeluministeerium;
• turismi toimkond – juhib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
• farmaatsia ja kosmeetika toimkond – juhib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
• innovatsiooni, hariduse ja kuvandi/brändingu toimkond – otsustati, et see valdkond on seotud erinevate toimkondadega ning sel teemal peaksid kõik tagasisidet andma vastavalt vajadusele uuringute, innovatsiooni, olemasolevate tööriistade ja lahenduste järele ehk siis innovatsiooniga seotud arutelud toimuvad toimkonnaspetsiifiliselt.

 

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: