Liblikõieliste kasvatamine on kasulik

Liblikõieliste kasvatamine mõjub keskkonnale hästi, need on kasulikud mulla viljakusele, toidutaimeteks tolmeldajatele, mullaparandajana kasulikud põllumeestele. Seetõttu on ka kolme toetuse saamine seotud liblikõieliste kasvatamisega, kirjutab Maaeluministeeriumi põllumajanduskeskkonna büroo juhataja Katrin Rannik.

Liblikõieliste kasvatamisega paraneb mullaviljakus, väheneb vajadus taimekaitsevahendite ja mineraalväetiste kasutamiseks ja sellest tulenevalt hoitakse veekeskkonda täiendava keskkonnakoormuse eest. Ühtlasi on liblikõielised kultuurid toidutaimedeks tolmeldajatele ja elu-, toidu- ja varjepaikadeks teistele lülijalgsetele, suurendades seeläbi bioloogilist mitmekesisust.

Liblikõieliste kasvatamine, eriti haljasväetisena kasutades, on mullaparandajana ja mulla huumusevarusuurendajana kasulik ka põllumeestele. Tugevama juurekavaga liblikõielised transpordivad sügavamatest mullakihtidest künnikihti mineraalseid toiteelemente ja aktiveerivad mulla mikroorganismide tegevust. Mitmeaastased heintaimed (nii liblikõielised kui ka kõrrelised) jätavad mulda juure- ja varrejäänustena rohkesti orgaanilist ainet ning muld rikastub sellest. Liblikõielised kultuurid seovad õhulämmastikku ja teevad selle kättesaadavaks külvikorras olevatele järgmistele kultuuridele.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Foto: Karolin Lillemäe

Liblikõieliste kasvatamine on levinud kõigi toetustüüpide lõikes

Põllumajandusuuringute Keskuse andmetel kasvab liblikõieliste taimede pindala jätkuvalt, sealhulgas kaunviljad, mis tegid 2016. aastal eelnevatega võrreldes ligi kahekordse hüppe. Liblikõieliste kultuuride pindalast suurema osa moodustavad  liblikõielised heintaimed, kuid liblikõieliste pindala tõus on otseselt seotud kaunviljade pinna suurenemisega.

Liblikõieliste suuremal pinnal kasvatamine võimaldab üheaegselt täita keskkonnasõbraliku majandamise ja mahepõllumajanduse toetuste taotlejatele kehtestatud talvise taimkatte nõuet, mis omakorda toetab pestitsiidide kasutamise vähendamist ning vähendab toitainete leostumist vette.

Põllumajandusuuringute Keskus rõhutab aruandes, et liblikõieliste heintaimede pinna jätkuv suurenemine ei pruugi muldasid silmas pidades olla alati jätkusuutlik. Eriti just mitmeaastaste liblikõieliste heintaimede saakidega viiakse mullast välja suures koguses toiteelemente (eriti kaaliumi), mis tuleb mullaviljakuse taastamiseks tagastada.

Liblikõielised

Joonis. Liblikõieliste (k.a allakülvid ja kaunviljad) kultuuride pindala ja pinna osatähtsus põllukultuuride kogupindalast kolme toetustüübi kaupa aastatel 2009–2016 (Põllumajandusuuringute Keskus).

Rohestamise toetuse eesmärk on keskkonnasäästlik majandamine

2015. aastast on ühtse pindalatoetuse taotlejal kohustuslik taotleda kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust ehk nn rohestamise toetust. Rohestamise toetuse peamine eesmärk on keskkonnasäästlik majandamine, sh mulla kvaliteedi ja püsirohumaade säilitamine,  ning elurikkuse kaitsmine ja parandamine. Üheks rohestamise toetuse tavaks on ökoalade nõue, mille kohaselt põllumajandustootja, kelle kasutuses on toetusõiguslikku põllumaad rohkem kui 15ha, määratleb sellest maast vähemalt 5% ökoloogilise kasutuseesmärgiga alaks (edaspidi ökoalad). Erandina on ökoalade nõude täitmisest vabastatud metsasuse erisusega hõlmatud aladel tegutsevad põllumajandustootjad. Sellisteks ökoaladeks võivad olla  näiteks põllusaared, hekid, metsasiilud, kraavid, puude read, kiviaiad ning arvesse lähevad ka maaharimispraktikad nagu kesa, lühikese raieringiga madalamets (paju) ja lämmastikku siduvate põllumajanduskultuuride kasvualad. Teisisõnu peetakse ökoalana määratletud lämmastikku siduvate kultuuride puhul silmas liblikõieliste kultuuride kasvatamist puhaskülvina, milleks on sobilikud kultuurid ristik, lutsern, mesikas, nõiahammas, vikk, esparsett, hernes, uba (v.a sojauba).  Lämmastikku siduvate kultuuridega alade pindala arvutamisel rakendatakse kohustuslikku 0,7 kaalutegurit ehk 1 hektar läheb arvesse 0,7 hektari ökoalana.

Täiendava infona olgu ära märgitud, et alates 2018. aastast on lubatud ökoalana määratletud lämmastikku siduvaid kultuure kasvatada nii puhaskülvis kui ka segus teiste kultuuridega tingimusel, et lämmastikku siduvad kultuurid jäävad segus valdavaks, kuid ökoalal ei ole lubatud kasutada taimekaitsevahendeid. Ühtlasi lisatakse ökoalana määratletud lämmastikku siduvate kultuuride nimekirja põld-sojauba.

Liblikõieliste kasvatamine on keskkonnatoetustes pika ajalooga

Liblikõieliste kultuuride kasvatamise nõue on kehtestatud ka kahe Eesti maaelu arengukava 2014–2020 keskkonnatoetuse puhul: keskkonnasõbraliku majandamise ja mahepõllumajanduse toetus. See nõue on mõlema toetuse puhul vaid üheks mitmest ja on keskkonnatoetuste puhul juba pika ajalooga – põlumeestele tuttav juba aastast 2003 ehk tänaseks juba 15 aastat.

Erinevalt otsetoetustest on keskkonnatoetused viieaastase kohustuseperioodiga ja neid makstakse vaid õigusaktidest ja tavapraktikast täiendavate tegevuste eest. Keskkonnatoetuste ühikumäärad arvestavad nõuete täitmisest tulenevat keskmist lisakulu ja saamata jäänud tulu. Lihtsustatult öeldes on keskkonnatoetuste puhul tegemist riigipoolse keskkonnateenuse tellimusega nõuetele, mida majanduslike kaalutluste tõttu üldiselt ei järgitaks. Kui aga nõuded erinevates toetustes kattuvad, siis topelt nende eest maksta ei saa. Liblikõieliste nõude täitmine hüvitataksegi keskkonnasõbraliku majandamise toetuses väiksema osakaaluga kui teiste nõuete täitmine, sest  on arvestatud rohestamise nõuetega.

Taotleja valib ise, milliseid liblikõielisi keskkonnatoetuste nõuete täitmiseks kasvatada

Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse nõudeks on vähemalt 15 protsendil toetusõiguslikul maal liblikõieliste põllumajanduskultuuride kasvatamine, mahepõllumajanduse toetuste nõudeks aga 20 protsendil põllumaal liblikõieliste põllumajanduskultuuride kasvatamine.

Mõlema toetuse puhul on jäetud taotlejate enda valida, milliseid liblikõielisi kultuure nad kasvatavad. Öeldud on vaid, et kui kultuuri ei kasvatata puhaskultuurina, siis peab liblikõieliste kaetus liblikõieliste-kõrreliste heintaimede ja liblikõieliste-haljasväetistaimede segu taimikus olema vähemalt 30 protsenti. Põldhernest on lubatud kasvatada tugikultuuriga, kui põldherne kaetus segu taimikus on vähemalt 70 protsenti. Liblikõieliste  nõude täitmiseks on lubatud kasvatada liblikõieliste puhaskultuuri ja liblikõielist-heintaimede segu ka allakülvidena.

Lisainfo:

Põllumajandusuuringute keskuse maaelu arengukava keskkonnatoetuste püsihindamise aruanne (http://pmk.agri.ee/mak/wp-content/uploads/sites/2/2017/04/PMK_aruanne_meetmed_HK_18_04_2017.pdf
Keskkonnasõbraliku majandamise toetus: https://www.riigiteataja.ee/akt/125042017003
Mahepõllumajanduse toetus: https://www.riigiteataja.ee/akt/125042017006

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: