Metsasuse erisuse rakendamine perioodil 2018-2020

Euroopa Komisjon andis 20. aprillil Maaeluministeeriumile saadetud kirjas teada, et kiidab heaks Eestis metsasuse erisuse aastateks 2018-2020. Tänu sellele on võimalik nendel põllumajandustootjatel, kes kuuluvad metsasuse erisusega hõlmatud piirkonda, saada vabastus nn rohestamise toetuse raames ökoalade tava täitmise kohustusest, kirjutab Maaeluministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna põllumajanduse otsetoetuste büroo peaspetsialist Veronika Vallner-Kranich.

img_1015

Foto: K.Nurm

Metsasuse erisust oli Eestil võimalik kindlatel tingimustel rakendada juba alates 2015. aastast. Selleks, et Eesti saaks rakendada metsasuse erisust, peab vähemalt 50% kogu maismaa pindalast olema kaetud metsaga ning metsa ja põllumajandusmaa vaheline suhtarv peab olema suurem kui 3:1. Lisaks peavad erisusega hõlmatud majapidamised asuma piirkondades, mis on määratletud looduslikust eripärast tingitud piirangutega aladena.

Ühtse pindalatoetuse ning kliima- ja keskkonnatoetuse ehk nn rohestamise toetuse taotlejad, kelle kasutuses olev põllumaa on suurem kui 15 ha, peavad määratlema vähemalt 5% oma põllumajandusliku majapidamise toetusõiguslikust põllumaast ökoalana[1] ehk täitma ökoalade tava. Metsasuse erisusega hõlmatud piirkonnas ei pea ühtse pindalatoetuse ja rohestamise toetuse taotlejad täitma ökoalade tava.

Eesti esitas esimese metsasuse erisuse analüüsi Euroopa Komisjonile 2014. aasta 1. augustiks. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artiklile 46 lõikele 7 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) 639/2014 artiklile 48 tuli analüüsi uuendada 1. augustiks 2017, et Eesti saaks jätkata erisuse rakendamist ka perioodil 2018-2020. Seega kehtib nõue, et kolme aasta möödumisel peab liikmesriik, kes seda erisust rakendab, andmeid uuendama ja uue analüüsi esitama. Analüüsi tuleb uuendada ka siis, kui muudetakse halduspiire, mis võib mõjutada erisuse saamise aluseks olevaid suhtarve. Pärast 2017. aasta 15. oktoobril toimunud kohalike omavalitsuste valimistulemuste väljakuulutamist muutus Eestis haldusterritoriaalne korraldus ning sellega muutusid oluliselt ka seni kehtinud kohalike omavalitsusüksuste (KOV üksuste) piirid.

Perioodil 2015-2017 (joonis 1) oli metsasuse erisusega Eestis hõlmatud 100 valda 213st, kogupindalaga 2,375 miljonit hektarit, millest põllumajandusmaad oli 0,384 miljonit hektarit. Erisusega hõlmatud taotlejaid oli kokku ligikaudu 8000, kes ei pidanud ökoalade tava täitma.

metsasuse 1

Joonis 1. Metsasuse erisuse rakendamine aastatel 2015-2017 (4 homogeenset piirkonda).

Allikas: Maaeluministeerium

Uute halduspiiridega analüüsi esitas Eesti Euroopa Komisjonile 2017. aasta 27. novembril, võttes aluseks ka uuendatud andmed nii metsamaa kui ka põllumajandusmaa pindala osas (joonis 2).

metsasuse 2

Joonis 2. Metsasuse erisuse rakendamine perioodil 2018-2020. Eesti piiriäärsete alade, Vahe-Eesti ja Lääne-Eesti sh saarte homogeenne piirkond (märgitud rohelisega).

Allikas: Maaeluministeerium

Aastateks 2018-2020 metsasuse erisuse rakendamise jätkamisel ja uue homogeense piirkonna väljatöötamisel lähtuti samadest põhimõtetest ja metoodikast nagu eelmisel perioodil, mille tulemusel moodustati Eesti piiriäärsete alade, Vahe-Eesti ning Lääne-Eesti sh saarte homogeenne piirkond, mille territooriumist 59,28% on kaetud metsaga ning metsa ja põllumajandusmaa suhtarv on 3,03.

Homogeense piirkonna kindlaksmääramisel ja väljatöötamisel võeti aluseks ja kasutati tabelis 1 toodud 2017. aastal kehtivaid andmeid.

Tabel 1. Kohalike omavalitsuste arv, Eesti maismaa, metsamaa ja kasutatava põllumajandusmaa pindala 2017. aastal.

KOV üksuste arv (LAU2) Maismaa pindala

(ha)[2]

Metsamaa pindala (ha)[3] Kasutatava põllumajandusmaa pindala (ha)[4]
Eesti kokku 79 4 346 700 2 442 188 992 799
Homogeenne piirkond 48 3 213 892 1 905 207 628 429
Homogeense piirkonnaga hõlmatud osa Eestist 61% 74% 78% 63%

Uue homogeense piirkonna määratlemisel on aluseks võetud eelkõige sarnased klimaatilised-, keskkondlikud- ja põllumajanduslikud tingimused ning sarnased maaharimispraktikad, mistõttu liideti erinevate maakondade piiresse jäävad KOV-d omavahel kokku, et määrata üksainus selgelt ühendatud ja piiritletud geograafiline piirkond.

Metsasuse erisuse analüüs põhineb Statistikaametilt (SA), Keskkonnaagentuurilt, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) ning Maa-ametilt saadud andmetel. Metsamaa pindala määramisel tugineti ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) kasutatud mõistele, mistõttu on metsamaa pindala võrreldes eelmise perioodiga suurenenud ligikaudu 10%. See võimaldas uue homogeense piirkonna määratlemisse kaasata ka uusi KOV-e, mis ei olnud eelmisel perioodil metsasuse erisusega kaetud (nt Otepää vald, Kose vald, Saue vald, Kohila vald jne).

Kohalike omavalitsusüksuste (LAU2) tasemel esitatud põllumajandusmaa pindala määramisel oli võimalik senini tugineda vaid 2010. aastal Eestis läbi viidud põllumajandusloenduse andmetele, kuid tänu SA andmetöötlusele oli võimalik aluseks võtta põllumajandusmaa pindala andmed uute halduspiiride järgi ja need andmed põhinesid PRIA 2017. aasta ühtse pindalatoetuste taotluste andmetel. Siinkohal kuulub eriline tänu kõigile eelpool nimetatud ametitele, kelle kiire ja operatiivne tegutsemine andmete kokku panemisel võimaldas analüüsi Euroopa Komisjonile võimalikult kiiresti koostada ja esitada. Protsess oli pingeline, sest äsja oli toimunud haldusreform, mille tulemusel muutusid lisaks halduspiiridele ka muud olulised andmed.

2017. aasta novembris esitatud uue analüüsi osas soovis Euroopa Komisjon 2018. aasta jaanuari lõpus täiendavaid andmeid uue homogeense piirkonna sarnaste keskkondlikke- ja põllumajanduslikke tingimuste kohta. Täiendavad andmed esitati Komisjonile 2018. aasta märtsi keskel. Kuna tegemist oli mahuka analüüsiga, siis võis eeldada, et heakskiidu saamine võtab aega, kuid 2018. aasta 20. aprillil andis Euroopa Komisjon kirjalikult teada, et kiidab heaks Eesti määratletud uue homogeense piirkonna metsasuse erisuse kohaldamiseks aastatel 2018-2020. Uus homogeenne piirkond hõlmab oluliselt suuremat ala kui eelmisel perioodil määratletud piirkonnad kokku ja tänu sellele on suurenenud ka põllumajandustootjate arv, kes on vabastatud ökoalade tava täitmisest.

Ühtse geograafilise piirkonna hulka kuuluvate KOV üksuste loetelu on sätestatud maaeluministri 17.04.2015 määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ lisas 6.

[1] Ökoaladena saab määratleda põllumaal harimispraktikaid (kesa, lühikese raieringiga madalmets, lämmastikku siduvate kultuuridega kasvuala) ja säilitatavaid maastikuelemente (põõsaste või puudega põllusaar, metsasiil, puude rida, hekk, kraav, kiviaed).
[2] Maismaa kogupindala andmed vastavalt uutele halduspiiridele on võetud Maa-ameti geoprotaalis esitatule. https://geoportaal.maaamet.ee/est/Andmed-ja-kaardid/Haldus-ja-asustusjaotus-p119.html
[3] Keskkonnaagentuuri andmed vastavalt FAO metsa mõistele, seisuga 04.10.2017.
[4] Statistikaameti andmed, mis põhinevad 2017. aasta PRIA taotluste infole.
Advertisements
%d bloggers like this: