Teavita teadlikult

Põllutööd on Eestis täies hoos ja sellega seoses on suurenenud ka Põllumajandusametile laekunud kaebuste arv, kirjutavad  Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja Maris Raudsepp ja Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu.

Kahjuks on viimasel ajal levinud arusaam, justkui päevasel ajal ei tohikski taimekaitsetöid teostada. Tihti helistatakse ja kaevatakse ametile juba siis, kui märgatakse pritsi küla vahel liikumas. Päevasel ajal taimekaitsevahendi pritsimine ei ole keelatud, tuleb vaid arvestada nõutud tingimuste ja sobilike ilmastikuoludega. Iga prits põllul ei riku reegleid; lisaks kasutatakse taimekaitseseadmeid ka väetiste laotamiseks. Ka mesilaste hukkumistel on mitmesuguseid põhjuseid. Ilma taimekaitsevahenditeta pealegi põllumajanduses toime ei tule. Samal ajal on väga oluline, et kõik hukkumisjuhtumid oleksid registreeritud, sest vaid nii on ametlikult võimalik tuvastada nende põhjused.

mesi_KatrinPress-16

Foto: Katrin Press

Ennatlikud  kaebused

Väga sagedased on juhtumid, kui helistatakse ametile, aga mitte asjaosalisele, sest kardetakse omavahelisi suhteid rikkuda. Kui ollakse kellegi tegevuse suhtes rahulolematu, siis tuleb esimesena rääkida inimesega, kes seda põhjustab, olgu selleks naaber või mesiniku puhul ümbruskonnas põlde pritsiv ettevõtja. Naabriga tuleb leida kompromiss ja omavahel asjad selgeks rääkida. Senised kogemused on näidanud, et seal, kus suhtlemine on heaks tavaks saanud, ei teki ka probleeme.

Alusetu teavitamine igast võimalikust kahtlusest annab soovitule risti vastupidise tulemuse – koormab ametit asjadega, kui inimesed võiksid lihtsalt omavahel suhelda, ja sellevõrra jääb ametil vähem ressurssi tegeleda tegelikult tähelepanu vajavate juhtumitega.

Mõisted selgeks

Taimekaitsevahend ei ole mürk. Taimemürgid on näiteks kartulis tekkiv solaniin, kibedas kurgis kukurbitatsiinid, näsiniines meseriin ja dafniin. Illustreerivalt võib taimekaitsevahendeid nimetada taimedele mõeldud ravimiteks, sest neid kasutatakse taimehaiguste ja -kahjurite tõrjeks. Samuti võimaldab sobiv taimekaitsevahend ära hoida umbrohtude poolt tekitatavat kahju.

Millal tuleb teavitada?

Võta ühendust Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonnaga Sakus või taimekaitse peaspetsialistiga oma maakonnas, kui märkad mõnd järgmist juhtumit.

  • Õitsvate taimede pritsimist mesilaste aktiivse lendluse ajal

Eestis kehtib juba aastaid taimekaitsevahendi õhust pritsimise ja õitsvate taimede pritsimise keeld. Õitsvaid taimi võib erandina pritsida vaid siis, kui taimekaitsevahendil on sellekohane märge, ja sellisel juhul võib seda teha vaid varahommikusel või hilisõhtusel ajal (kella 22.00 – 05.00), mil mesilased ei lenda.

  • Taimekaitsevahendi kandumist kõrvalistele objektidele

Taimekaitsevahendit ei tohi pritsida, kui tuule kiirus on suurem kui 4 m/s ja õhutemperatuur kõrgem kui 25 °C. Arvestama peab ka tuule suunda ja lähedal asuvaid objekte, et ära hoida nende võimalik saastumine. Taimekaitsetöödel peab järgima kõiki ohutusnõudeid, et vältida ohtu inimeste ja loomade tervisele ning ümbritsevale keskkonnale. Kõige olulisem on, et kasutaja jälgiks toote märgistusel toodud nõudeid, sh kasutaks taimekaitsevahendit ainult selleks ettenähtud kultuuridel, lubatud kulunormide piires ja õigetel kasutusaegadel.

  • Taimekaitsetööde tegemist veekogude lähedal

Taimekaitsevahendit on keelatud pritsida lähemal kui 20 meetrit Läänemere, Võrtsjärve, Lämmijärve, Peipsi ja Pihkva järve veepiirist, 10 meetrit teiste järvede, veehoidlate, jõgede, ojade, allikate, peakraavide ja kanalite ning maaparandussüsteemide eesvoolude veepiirist ning 1 meeter alla 10 km2 valgalaga maaparandussüsteemi eesvoolu veepiirist.

Põllumajandusamet reageerib jätkuvalt kõikidele kaebustele ja vihjetele, kus kahtlustatakse taimekaitsevahendite väärkasutust. Taimekaitsevahendeid kasutades tuleb täpselt järgida nende kasutusnõudeid, koostada tööde plaanid ja registreerida tegevused põlluraamatus. Kui märkate, et keegi rikub taimekaitsevahendite kasutamise nõudeid, siis võtke ühendust Põllumajandusametiga, kuid teavitage teadlikult ning arvestage üksteisega. Kogemused on näidanud, et lahendused peituvad tihti omavahelises suhtlemises.

Mesilaste hukkumisega seotud kaebused

Mesilaste ulatuslikust haigestumisest või hukkumisest teavitamine on mesinikule kohustuslik. Teavitada tuleb volitatud veterinaararsti või maakonna Veterinaar- ja Toiduameti veterinaarkeskust. Koostöös Põllumajandusametiga selgitatakse välja suurenenud suremuse põhjused. Täpsema info ja kontaktid leiate Põllumajandusameti kodulehelt.

Viimasel ajal on levinud eksitav info, nagu tänavu oleks hukkunud mesilasi kordades rohkem kui mullu ja põhjused jääks aeglase reageerimise tõttu tuvastamata. Põllumajandusametile on tänavu laekunud viis mesilaste hukkumisega seotud kaebust. Kolmel juhul ei olnud põhjuseks taimekaitsevahendi väärkasutamine ja hukkumiste täpsemad asjaolud selgitab välja Veterinaar- ja Toiduamet. Kahe juhtumi puhul on Põllumajandusamet tuvastanud mesilaste hukkumised taimekaitsevahendi väärkasutamise tõttu.

Kõikidele juhtumitele reageeritakse kohe, Põllumajandusamet ning Veterinaar- ja Toiduamet teevad kontrollid asjaolude tuvastamiseks esimesel võimalusel. Riikliku järelevalvet teostavad ametnikud on koolitatud ja kursis kõikide määravate teguritega.

Muudatused õigusaktides

Maaeluministeeriumis jätkub töö taimekaitseseaduse muutmiseks eesmärgiga vähendada taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamisega kaasnevaid tervise- ning keskkonnariske ning panna paika selgem vastutus taimekaitsevahendi turustamise ja kasutamise nõuete rikkumise eest. Muudatused on suurel määral ajendatud eelmistel aastatel esinenud mesilaste hukkumisjuhtumitest, mille puhul Põllumajandusamet tuvastas, et tegu oli taimekaitsevahendi kasutamise nõuete rikkumisega.

Ajakohastatakse ka taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha nõudeid, mis on seotud taimekaitsevahendi tühja pakendi hoiukohaga, samuti mesilate läheduses ja avalikus kohas ning mittepõllumajandus- ja metsamaal kavandatava taimekaitsetöö tegemisest teavitamise kohustusega.

Muudatuste põhieesmärk on tagada ohutus nii inimeste ja loomade tervisele kui ka keskkonnale ning samal ajal jätta seadusest välja taimekaitsevahendi kasutajaid liigselt koormavad nõuded, mis seni pole aidanud vältida taimekaitsevahendite väärkasutust. Turule lubatud taimekaitsevahendite nõuetekohase kasutamise korral peab olema tagatud, et kõik võimalikud halvad mõjud inimese ja looma tervisele ning keskkonnale oleksid juba enne toote turule lubamist maandatud. Taimekaitsetöödest põllumajanduslikul maal pole edaspidi enam vaja täiendavalt teavitada, kui toote infolehel puudub sellekohane märge. Kui aga tegu on tootega, mille riskihindamisel on tuvastatud, et selle kasutamisel tuleb võtta riske maandavaid meetmeid tuleb , siis tuleb selle aine kasutamisest endiselt mesinikku teavitada. Suhtlus kohaliku kogukonnaga ning mesinike ja taimekaitsetööde tegijate omavahelised kokkulepped on ja jäävad oluliseks.

Riigieelarve läbirääkimistel on Vabariigi Valitsus kokku leppinud mesilaspere toetuse maksmise alates 2019. aastast, mille suuruseks on järgneval neljal aasta kokku 2 miljonit eurot. Käesoleva aasta teisel poolaastal alustab Maaeluministeerium toetuse tingimuste väljatöötamist, kuhu kaasatakse ka mesindussektori esindajad. Selline toetus motiveeriks mesinikke registreerima mesilasperesid PRIA põllumajandusloomade registris, mis võib tulevikus parandada mesinike ja taimekaitsetööde tegijate vahelist suhtlust. Samuti on seeläbi võimalik mesilaste haigusi varakult avastada ja nende levikut õigel ajal võetud meetmetega tõkestada.

Blogipostitusi võib meediaväljaannetes jagada ja avaldada, kui viitate allikale.

Advertisements
%d bloggers like this: