Biomajandus Euroopas: olevik ja tulevik

Euroopa Komisjon avaldas oma nägemuse Euroopa Liidu biomajanduse strateegia uuendamisest. Tegu on strateegiaga, mille kehtiv versioon võeti vastu aastal 2012. Seega on aeg hinnata saavutatut ning planeerida tulevikku. Kirjutise eesmärk ei ole sõna-sõnalt kopeerida komisjoni teatise teksti, vaid anda sellest esialgne, lihtsustatud ülevaade, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.

Mis on „Euroopa biomajandus“?

Lihtsustatult hõlmab biomajandus kõiki sektoreid, mis põhinevad bioloogilistel ressurssidel (loomad, taimed, mikroorganismid ja biomass, sh näiteks biojäägid). Seega kuuluvad selle alla nii põllumajandus, metsandus, kalandus kui ka kalakasvatus; aga ka töötlev tööstus, mis kasutab bioloogilisi ressursse ja tooraineid, et toota toitu, sööta ja bioenergiat ning pakkuda nendega seotud teenuseid.

Biomajanduse käive Euroopas on praegu 2,3 triljonit eurot ning sellega on hõivatud 8,2% ELi tööjõust. Bioenergiaallikad on Euroopas enim kasutatavad taastuvenergiaallikad ning jäävad ka edaspidi oluliseks, et saavutada aastaks 2030 taastuvenergia osakaaluks 32% kogu energiatarbimises.

nature-3289812_960_720

Foto: Pixabay

Euroopa biomajanduse aluspõhimõtted on kestlikkus ja ringmajandus

Kestlikkus viitab lihtsustatult sellele, et ressursse ei tohi kasutada määral, mis kahjustaks keskkonda. Pigem tuleb panustada kliimamuutusega võitlemisse ja reostuse vähendamisse, aga ka maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku arengusse. Keskseks deviisiks biomajanduse mõtestamisel on taastumatute ressursside asemel taastuvate bioressursside kasutamine. Ühe hea näitena võib siinkohal ehk tuua ehituses betooni asendamise puiduga – kasutades tonni betooni asemel tonni puitu, vähendame CO2 emissiooni hinnanguliselt 2,1 tonni.

Ringmajanduse põhimõtteline eesmärk on hoida tooraine pidevas ringluses – ehk siis eesmärk on jäätmevaba majandus. Üks keskne teema biomajanduse kontekstis on näiteks toidujäätmete kasutamine. Hinnanguliselt võiks just linnades tekkivate toidujäätmete kasutamiseks lahenduste leidmine (näiteks nendest loomasööda tootmine vms) hoida maailmas põllumajandusmaad kokku ulatuses, mis võimaldaks toita ära kolm miljardit inimest. Sisuliselt oleks tõhusa ringmajanduse põhimõtete rakendamisel võimalik tagada toidutootmisvõimekus kogu maailma kasvavale rahvastikule ilma põllumajandusmaad laiendamata. Strateegia rakenduskavas on näiteks esialgu planeeritud viia Euroopa 5 kuni 10 suurlinnas toidujäätmete käitlemine täielikult ringmajanduse põhimõtetele vastavusse.

Biomajandusstrateegia peamised eesmärgid

EL-i biomajandusstrateegia näeb eduka rakendamise korral võimalust luua selles sektoris üleeuroopaliselt aastaks 2030 juurde miljon töökohta ning suurendada oluliselt sektori panust kogu majandusse. Suuresti tähendaks see taastumatute ressursside väiksemat kasutust, seega osa loodavatest töökohtadest ilmselt asendaks seniseid.

Järgmise 10 aasta jooksul nähakse Euroopas võimalust luua vähemalt 300 suuremat biorafineerimistehast, mis näiteks toodaks biomassist erinevaid kütuseid ja väärtuslikke kemikaale. Kui vaadata biorafineerimistehaste praegust paiknemist Euroopas, võib täheldada, et enamik neist asub Kesk-Euroopas; meie regioon on kahjuks nendega vägagi hõredalt kaetud. Samas Eesti bioressursse arvestades võib seda tõlgendada kui meie jaoks eriti suurt arengupotentsiaali.

Konkreetsetest ettepanekutest pakkus Euroopa Komisjon teatises välja 5 põhieesmärki.

  • Toidu ja toitainetega kindlustatuse tagamine – maailma rahvastiku kasvades kindlustada kestlik ja ringmajanduse põhimõtteid järgiv toidutootmine, tasakaalustatud ja tervislik toiduvalik, luua võimalused väikesemastaabiliste biorafineerimistehaste tekkeks jms.
  • Loodusvarade kestliku haldamise edasine tähtsustamine, arvestades inimtegevuse keskkonnasurvet ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemist; lisaks ka ökosüsteemide degradeerumise vähendamine ja pigem nende taastamine. Biomajandust peab arendama suunas, mis muudaks selle kliimamuutuse kiirendajast kliimamuutuse aeglustajaks.
  • Sõltuvuse vähendamine kodu- ja välismaistest taastumatutest mittesäästvatest ressurssidest – olgu need siis ELi-sisesed või importressursid. Eelkõige on siin muidugi juttu energiakandjatest, aga ka muust – näiteks linnade biojäätmete kasutusviisidest. Eriti väärib märkimist plastide asendamine biolagunevate, taaskasutatavate materjalidega.
  • Kliimamuutuse mõju leevendamine ja sellega kohanemine – seda nimetatakse praeguse põlvkonna globaalseks väljakutseks. Eesmärk on näiteks kasvuhoonegaaside koha pealt neutraalne Euroopa – palju annab selleks teha ka põllumajanduses ja kalanduses.
  • Viimane ja kindlasti vähemalt sama oluline eesmärk on Euroopa majanduse konkurentsivõime tugevdamine ja töökohtade loomine.

eesmärgid valdkondades

Biotoorainepõhiste sektorite tugevdamine ja kasv ning investeeringute ja turgude kaasamine

Valdkonna raames keskendutakse järgmisele punktidele. Lisaks toon välja ka Eestiga seotud võimalused.

  • Avaliku ja erasektori koostöö teadus- ja arendustegevuses, sealhulgas näidis- ja pilootlahenduste väljatöötamine biomajanduses. Tähelepanu pööratakse tehisintellekti ja muude uuenduslike lahenduste väljaarendamisele, mis sobiks ka väiksematele ettevõtetele ning oleks lihtsalt rakendatavad ja kopeeritavad paljudes ettevõtetes. Nimetatakse seda tööriistakastiks, mis pakuks lahendusi väärtusahela arenguks. Eestis on palju häid näiteid teadus- ja arendustegevusest biomajanduse valdkonnas nii ülikoolidest kui ka tehnoloogia arenduskeskustest. Paraku on vajakajäämisi pilootlahendusteks tehtavate nn pooltööstuslike katsete jaoks vajalikus infrastruktuuris.
  • Biomajanduse valdkonnas 100 miljoni eurose rahastusega ringmajanduslahenduste platvormi loomine, et maandada riske erainvesteeringutel uutesse lahendustesse. Eeldatakse, et selles suunas investeerivad ka InvestEU programm, kapitaliturgude ühendus ning Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika, aga samuti ETS Innovatsioonifond (ELi heitkogustega kauplemise süsteem). Eestil oleks ruumi luua avaliku ja erasektori koostöös riskifondilaadseid teenuseid, milleks peaks võimalusel kaasama ka ELi vahendeid.
  • Eraldi tahetakse panustada sellele, et teha kindlaks praegustes õigusaktides ja standardites sisalduvad nn pudelikaelad, mis takistavad biomajanduslahenduste laialdasemat kasutuselevõttu. See on ka meie ettevõtluse arengule igati vajalik tegevus, mida saab paraku suuresti rakendada vaid eelkõige ELi tasandil, kuna enamik biomajandustoodetest on reguleeritud Euroopa Liidu tasandil.
  • Biomajandustoodete jõudmiseks lõpptarbijate ostueelistustesse on plaanis edasi arendada ja tutvustada mitmesuguseid biomajanduslikele ja väiksema ökoloogilise jalajäljega toodetele viitavaid märgistusi, lisaks arendada riigihangete süsteemi biomajandustooteid soosivamaks. Teemakohaste märgiste rakendamine on Eestis veel suhteliselt vähe levinud; hea näitena saab tuua märgistusega seotud tegevusi, mis on planeeritud mahemajanduse tervikprogrammi
  • Suurte biomajandustehnoloogia ettevõtete loomine – erinevatel hinnangutel võiks Euroopas selliseid tekkida järgmise aastakümne jooksul vähemalt 300. Eesti bioressurssi arvestades peaks meil olema fookuses eelkõige lignotselluloosne kääritamine, millega leitaks rakendus puidus ja taimedes leiduvatele biopolümeeridele ligniin ja hemitselluloos – see oleks väljund suurele osale väheväärtuslikust puidust, aga ilmselt ka osale põllumajandustoodangust. Kindlasti vajaksid analüüsi ka teised kaasaegsed innovatiivsed lahendused, näiteks sünteetilise bioloogia võimaluste kasutamine.
  • Maailmamere plastireostuse vähendamine. Eelkõige tähendaks see biobaasiliste, taaskasutavate ja biolagunevate plastiasendajate suunas liikumist. Arvestades seda, et plastiasendajate tooraine tuleks valdavalt põllu- ja metsamajandusest, oleks Eesti väga asjakohane koht, kus sellist tööstust arendada. On ju meil inimese kohta Euroopa keskmisega võrreldes võrratult rohkem metsa- ja põlluressurssi.

Kohaliku biomajanduse kiire areng kõikjal Euroopas

 Valdkonna põhimeetmed Euroopas on järgmised.

  • Aktiivselt toetada kestlike lahenduste arendamist põllumajanduses, toidutootmises ja metsanduses ning nende lõimimist biomajanduslike lahendustega. See tähendab ringmajanduslahenduste laiemat kasutuselevõttu. Sellesse kuuluksid järgmised lahendused.
    • Toidujäätmete, sh toitainete taaskasutus, suundumus tasakaalustatud toidupakkumist tagava toidutootmise arendamisele ning kestlike toidutootmislahenduste väljatöötamisele mere- ja ookeaniressursi kasutamiseks.
    • Uuenduslike väärtusahelapõhiste lahenduste arendamine uute biokeemiatoodete tootmiseks kohalikul tasandil, et tuua kasu põllumajanduse ja kalanduse esmatootjatele. Oleme koos Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Eesti Teadusagentuuriga algatanud RITA programmi raames uuringu „Eesti biomajanduse ning selle sektorite olukorra ja väljavaadete uuring. Ärimudelite väljatöötamine biomajanduse valitud valdkondades“. Selles uuritakse bioressursside kasutusvõimalusi läbi erinevate väärtusahelate, arvestades nii sotsiaal-majanduslikke kui ka keskkonnamõjusid. Tulevikus perspektiivseid ärimudeleid uuritakse üksikasjalikumalt valdkondades toit ja sööt, kütused ja energia, mereressursid ning biomaterjalid, kemikaalid, farmaatsia- ja plasttooted. Tulemusena pakutakse välja Eesti biomajanduse tulevikustsenaariumid ning antakse riigile soovitusi biomajanduse arengu suunamiseks.
    • Metsandussektoris keskenduda taastumatute toorainete asendamisele puidu baasil toodetuga nii ehituses, pakendite tootmisel, tekstiilisektoris, mööblitootmises kui ka keemiatööstuses.
    • Ookeanide ja merede senisest aktiivsem kasutamine vetikakasvatuseks ja muude merebiotoorete tootmiseks ning vastava tööstuse arendamine, aga ka merenduse ja põllumajanduse parem sidustamine. Meil toodetakse küll juba agar-agarit, kuid üldiselt on selles vallas veel palju arenguruumi, et Läänemere ressursse paremini ära kasutada.
  • Näidisprojektide ja -lahenduste loomine biomajanduse valdkonnas maa- ja rannapiirkondade, aga ka linnaliste piirkondade baasil eesmärgiga siduda seniseid ELi meetmeid rohkem biomajanduse eesmärkidega. Siin on planeerimisel viis laialdasemat pilootprojekti.
    • Sinimajanduse pilootprojekt, mis näidisena tahaks siduda erinevaid veealade strateegiaid (näiteks Balti mere strateegia) rannapiirkondade arenguga biomajanduse arenguks koostöös ELi merendus- ja kalandusfondiga (EMKF). Kindlasti temaatika, millega saame arvestada EMKF-i uue programmeerimisperioodi strateegia koostamisel.
    • Maapiirkondade kaasavad biomajanduse väärtusahela arendused Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames. Eesmärk on lõimida riiklikud biomajandusstrateegiad tihedamalt kokku ÜPP strateegiakavadega eelkõige selleks, et saavutada kohaliku biomajanduse süsteemsem ja sidusam arendamine. Suund, millega oleme juba arvestanud „Põllumajanduse ja kalanduse arengukava aastani 2030“ väljatöötamisel; sellega saab arvestada ka Eesti ÜPP rakendamise strateegiakava koostamisel.
    • Linnapiirkondade biomajanduse pilootprojektid, et muuta biojäätmed sotsiaalsest probleemist väärtuslikuks biotoodete tooraineks. Pilootprojektid hõlmaks kuni 10 ELi linna. Pilootprojektide lisaeesmärk on arendada uusi ettevõtlusvõimalusi. Selles meetmes osalemist võiks kaaluda kindlasti ka näiteks Tallinn.
    • Pilootprojektid süsiniku sidumiseks põllumajanduses, kus loodaks fondid süsinikukrediitide ostmiseks põllumajandusettevõtetelt, et suurendada nende huvi rakendada süsinikku siduvaid tootmistehnoloogiaid ning vähendada loomakasvatuse ja väetiste kasutusega kaasnevat heitekogust.
    • „Elavate laborite“ pilootprojekt arendamaks välja uuenduslikke näidisprojekte, mis katsetaks kohaspetsiifilisi ökosüsteeme toetavaid lahendusi ringmajanduseks esmatootmise tasandil. Võiks pakkuda huvi Eesti eri piirkondadele, näiteks Setomaale.
  • Raamprogrammi „Horisont 2020“ raames luuakse eraldi programm, millega toetatakse biomajanduspoliitikate ja -strateegiate väljatöötamist ELi liikmesriikides ja kandidaatriikides. Kuna Eestis on seni leitud, et tervikliku biomajanduse arengukava väljatöötamine pole olnud vajalik, siis on meil siin huvi korral võimalik kaasata ekspertiisi biomajanduse valdkonna eri arengukavade sidusdokumendi loomiseks.
  • Toetatakse ka kutse- ja kõrghariduse tasandi pilootprojekte biomajandust kui tervikut käsitlevate õppekavade väljaarendamiseks ning sellega seotud ettevõtlusõppeks. Eesti Maaülikool on selles suunas juba samme astunud, kuid arvestades biomajanduse eduks vajalikke erialadevahelisi teadmisi toetavate õppekavade iseloomu, oleks siin asjakohane astuda edasisi samme, kaasamaks eri ülikoolide tugevamaid külgi.

Biomajanduse ökoloogiliste piiride tajumine 

Valdkonna arendamiseks on Euroopa Komisjon välja pakkunud järgmised meetmed.

  • Arendatakse välja teadmiste baas, kuhu kaasatakse rohkem andmeid ning teavet. See seotakse analüütiliste tööriistadega, milleks kasutatakse võimalusel ka tehisintellekti lahendusi. Eesmärgiks on teadmispõhisus poliitikate rakendamisel, hindamisel ja modelleerimisel ning stsenaariumide väljatöötamisel. Peamised tegevussuunad:
    • maa- ja mereökosüsteemide olukorra analüüs, mis sisaldab ka sotsiaal-majanduslikke kasusid ja kulusid nende kasutamisel kohaliku biomassi tootmise allikana, süsiniku sidujana ja kliimamuutusele vastupidavuse suurendamiseks;
    • kestlike biomassivarude kättesaadavuse kaardistamine ning avaliku ja erasektori investeeringute analüüs biomajanduse valdkonnas.

Selline täpsem ülevaade ja analüüsivõimekus tuleb kindlasti kasuks ka Eestis teemakohaste planeeringute ja investeeringute kavandamisel.

  • Komisjon rakendab ka rahvusvaheliselt võrreldava seiresüsteemi, seiramaks kestliku ringmajanduse põhimõtteid järgiva biomajandussektori arengut Euroopas.
  • Eelnevate meetmete baasil loodud teadmiste abil pakutakse välja vabatahtlikke suuniseid biomajanduse arenguks, arvestades ökosüsteemide ohutuspiire.
  • Liikmesriike kutsutakse panustama tolmeldajate ja tolmeldamise kaardistamisesse ning analüüsi kooskõlas ELi nn tolmeldajate initsiatiiviga. Selleks antakse liikmesriikidele tehnilist abi seiresüsteemide arendamiseks. Tulemuseks peaks muu hulgas olema nn tolmeldajate atlas, mida saaksid kasutada nii maakasutajad kui ka poliitikakujundajad. Maaeluministeerium on koos Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Teadusagentuuriga töötanud RITA programmi raames välja lähteülesande uuringu „Tolmeldajate, sh meemesilaste, hukkumise vähendamise võimalused“ tellimiseks. Uuringu eesmärk on teha kindlaks tolmeldajate hukkumiseni, arvukuse vähenemiseni ja liigirikkuse languseni viivad põhjused ning töötada välja teaduslikel alustel põhinevad praktilised soovitused meetmeteks, mis võimaldaksid vähendada mesilasperede ja teiste tolmeldajate hukkumist ning säilitada ja soodustada tolmeldajate liigirikkust ja arvukust. Rajatakse ka biomajanduse teadmiskeskus.

Loe lisaks:

Euroopa Komisjoni teatis „Kestlik biomajandus Euroopas: majanduse, ühiskonna ja keskkonna vaheliste sidemete tugevdamine

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this: