Kuidas ööpimeduses mullaharimine aitab vähendada põldude umbrohtumist?

Umbrohud on taimekasvatajale lakkamatult nuhtluseks ja kahjustavad pidevalt saaki. Umbrohutõrje teadus ja tehnoloogia on tänapäeval kõrgelt arenenud ja tõhusad, kuid enamasti arenenud mahetootjatele sobimatute keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise suunas. Seetõttu on üha rohkem mahetootjaid, kes lisaks harjumuspärastele umbrohutõrje võtetele kasutavad ka uusi keskkonnasäästlikke meetmeid, sealhulgas mulla harimist pimedas.

Kuna 2017. aastal oli Eestis mahepõllumajanduslikku maad 199 947 hektarit ehk 20% kogu Eesti põllumajandusmaast, pakub mulla pimeharimine meile erilist huvi, kirjutab emeriitdotsent Jaan Kuht. Selle meetodi liitmisest integreeritud umbrohutõrjesse võiks tulla tulu ja seda eriti maheviljeluses.

pmvili1-192

Foto: Katrin Press

Kuidas mõjutavad valgus ja pimedus seemnete idanemist?

Nagu kõikidele taimedele, on ka umbrohtudele eluks vajalik päikesevalgus ja seda juba enne seemnete idanema hakkamist. USA teadlased H. Borthwick ja S. Hendrics eraldasid 1952. a. taimedest valgustundliku aine fütokroomi (P) ja leidsid, et see  esineb kahes kergesti teineteiseks muutuvas vormis. Üks neist, PR , neelab kõige enam punast (R) valgust lainepikkusega 660 nanomeetrit ja teine, PFR, neelab kaugpunast (FR, lainepikkusega 730 nm) valgust. Mõlemad fütokroomi vormid muutuvad valgustamisel teineteiseks joonisel kujutatud skeemi kohaselt.

pilt 1

Päevavalguses on fütokroomile aktiivseim nähtava valguse spektri punane osa.  Kuna päike tõuseb kevadel iga päev üha kõrgemale, siis jõuab seemneteni üha suurem kogus punast valgust, kuni piisav osa fütokroomist läheb vormist PR üle vormi PFR. Sealjuures toimib fütokroom omapärase biokeemilise „lülitina“, andes seemnerakkude toimemehhanismidele märku, et on saabunud aeg idaneda.

Seeme ei vaja pidevat kokkupuudet valgusega – piisab ka vaid lühiajalisest, umbes poolesekundilisest eredast valgusesähvatusest.  Kui mullaharimismasinad paiskavad päeval koos kobeda mullaga valguse kätte umbrohuseemneid, saavad need valgusimpulsi ja saavutavad idanemisvõime.  Isegi siis, kui seemned satuvad seejärel uuesti mulla pimedasse ossa, hakkavad need piisava õhu, vee ja soojuse tingimustes idanema. Kui aga pimedas harimisel idanemisvõimeline seeme ei saa valgust või asub sügaval mullas, siis see ei idane. Seega kaugpunase valguse pidurdavat mõju  seemnete idanemisele täidab edukalt ka valguse puudumine ehk pimedus. Samas on pimedas harimine võimalik ka päevavalges, kui valguse juurdepääs seemnetele tõkestatakse mullaharimismasinate pimenduskattega.

Eesti Maaülikooli katse

Eesti Maaülikooli katsealal korraldati aastatel 1997 ja 1998 katse, kus odrapõldu kultiveeriti enne külvi kahel ajal – keskpäeval ja nõrgas kuuvalguses keskööl.

Erinevate valgustingimuste keskmist mõju levinumatele umbrohtudele kahe katseaasta jooksul kirjeldavad järgnevad joonised.

pilt 2

Ööpimeduses harimise tulemusel vähenes katsetes umbrohtude koguarv 30% võrra. Suurimad, vähenemised olid põldlitterheinal ja valgel hanemaltsal, vastavalt 67 ja 41% võrra.

Öine mullaharimine nõrkades valgustingimustes võib aeglustada umbrohuseemnete idanemist ja umbrohutaimede tärkamist. Näiteks Rosemouthis (Minnesota, USA) korraldatud katsetes vähendas mulla harimine kuuvalgel ööl umbrohu hulka mõnel väikesel katselapil lausa ligi 80% võrreldes päevase harimisega. Selgus, et liiga vähese kuuvalguse tingimustes kannatasid idanemist küll alustanud, kuid tublisti nõrgenenud umbrohutaimed stressi all ning jäid konkurentsis kultuurtaimedele alla.

Umbrohtude kuivmass vähenes pimedas harimise tulemusel rohkem kui nende arvukus. Keskmiselt vähenes levinumate umbrohtude kuivmass 47% võrra, sealjuures kesalillel koguni 65% ja valgel hanemaltsal 57% võrra. Vesiheina ja põldkannikese arvukusele ja kuivmassile usutav mõju puudus.

pilt 3

Täiesti arvestatav pimedas harimise mõju ilmnes kasvama jäänud umbrohtude  toitainetarbimisele. Võrreldes päevavalges harimisega tarbisid umbrohud meie katsetes lämmastikku 67% võrra vähem ning fosforit, kaaliumi, kaltsiumi ja magneesiumi vastavalt 62, 74, 73 ja 50 protsendi võrra vähem.

pilt 4

Eesti Maaülikooli katse tulemused

Meie katsed näitasid mõlemal aastal, et pimedas mullaharimine aitab vähendada põldude umbrohtumist ja selle kahjulikkust.

Mujal maailmas on aga saadud ka kehvemaid tulemusi, mille põhjuste selgitamisega mitmel pool tegeletakse.

Paljude liikide seemnetel on hooajalised puhkeperioodid, mis võivad mõjutada pimedas harimise edukust. Lõuna-Rootsis tehtud uuringutes leiti, et pimeduses mullaharimine oli kõige tõhusam mais, vähem tõhus aprillis ja augustis ning oktoobris ebaefektiivne. Umbrohtumise vähenemine öisest mullaharimisest kõikus nende katsetes 5 ja 30% vahel.

Mujal tehtud uurimised on näidanud lisaks, et pimedas mullaharimise mõju vähendavad nitraate sisaldavad väetised. On täheldatud ka seda, et nii tava- kui ka maheviljeluses avaldab pimedas harimine arvestatavat majanduslikku toimet eelkõige põllul arvukamalt esinevatele  seemneumbrohuliikidele. Seepärast tuleks tootjatel korraldada kohapealseid vaatlusi ja katseid.

Advertisements
%d bloggers like this: