2018. aasta päikesetundide küllus vähendas toidutootja sissetulekut

Maaeluministeerium täpsustas jaanuaris põllumajandussektori 2018. aasta esialgse majandustulemuse hinnangut, mis kujunes korrigeeritud hinnangu järgi 856 miljoni euro suuruseks.  2017. aastaga võrdluses kogutoodangu väärtus veidi vähenes, kirjutab Maaeluministeeriumi majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo nõunik Katre Kirt.

Põllumajanduse kogutoodangu väärtuseks kujunes korrigeeritud hinnangu järgi 2018. aastal 856 miljonit eurot. Esialgsete andmete põhjal oli 2018. aastal põllumajandussektori kogutoodangu väärtus 3% madalam kui 2017. aastal, mis 10-aastases tagasivaates jääb 7% võrra madalamaks kui rekordaastal 2013.

KaiKalmann (2)

Foto: Kai Kalmann (Maaeluministeerium)

Taimekasvatus andis 40% põllumajanduse kogutoodangust

2018. aasta kevad algas tavapäraselt 22. aprillil. Mulla tahenedes külvati põllukultuure kokku ca 680 tuhandele hektarile, millele lisaks veel 321 tuhat hektarit püsirohumaad ja püsikultuure. Taimekasvu soodustavate teguritena kogunes efektiivseid (üle 5 °C) temperatuure veerandi võrra enam kui norm ning taimekasvuperiood, mil domineeris keskmisest kõrgem temperatuur, kestis kauem. Päikesepaistelisi tunde oli 1673, mis on normist 15% enam, kuid sademete hulk oli väga varieeruv, moodustades Eesti eri piirkondades normist 8-86%[1]. Päikeseküllus koos väheste sademetega jättis aga saagikuse keskmisest madalamaks. Teravilja ja rapsi saagikus on viimase 10 aasta jooksul olnud madalam vaid 2010. aastal, mistõttu saadi põllult keskmiselt ligikaudu viiendiku, sh teravilja põllult ligikaudu kolmandiku võrra vähem toodangut kui eelneval aastal. Samal ajal tõusid taimekasvatussaaduste hinnad, tasandades kogutoodangu väärtuse langust.

Loomakasvatuse kogutoodangu väärtuse 3% vähenemist mõjutasid  2017. aastal makstud erakorralised toetused

Ligikaudu 49% kogu põllumajandussektori kogutoodangust annab loomakasvatus, millest omakorda üle poole moodustab piimatoodang. Aasta lõpu seisuga suurenes veiste ja sigade arv, aga vähenes piimalehmade, lammaste ja kitsede ning lindude arv. Loomakasvatustoodangu maht oli 5% võrra suurem kui 2017. aastal, kuna tapaloomade (va veised) ja lindude eluskaal ning piimatoodang aastases võrdluses kasvasid, kuid munatoodang vähenes. Samal ajal vähenesid tootjahinnad[2] keskmiselt 5%. Loomakasvatustoodangu väärtuse vähenemist alushinnas mõjutasid erakorralised toetused[3], mida 2017. aastal maksti ligikaudu 23,6 miljonit eurot, kuid 2018. aastal oluliselt vähem — 7,1 miljonit eurot.

Ettevaatavalt tuleb nentida, et rohusööta looma kohta toodeti hinnanguliselt viiendiku võrra vähem kui eelmisel aastal, mis sunnib tõenäoliselt talvisel-kevadisel perioodil söödaratsioonis korrektuure tegema, mõjutades toodangu näitajaid 2019. aastal.

Kogukulud suurenevad

Kogukuludest ligikaudu 63% kulub seemnele, energiale, söödale jm vahetarbimise kulutustele, mis hoolimata hinnatõusust jäid esialgsel hinnangul veidi madalamaks kui eelneval aastal, sest näiteks kuivatuskulud olid oluliselt väiksemad. Põhivara kulum moodustab kogukuludest 14% ja näitab aasta-aastalt suurenevat suundumust. Tööjõu-, intressi- ja rendikulu on samuti tõusuteel ning nende osatähtsus aina suureneb. Ühe euro põllumajanduse kogutoodangu kohta tehti 2018. aastal 1,11 eurot kulutusi, seega lisandväärtuse loomisel on väga oluline roll tootmistoetustel, kuna turult saadav hind ei taga tootjale kulutuste katmiseks vajalikku sissetulekut.

maablogi1

2018 (II) – tegu on korrigeeritud hinnanguga, lõplikud andmed selguvad oktoobris 2019.

Toetused põllumajandussektorile

2018. aastal määrati tavapäraseid toetusi (va investeeringuteks) põllumajandussektorile korrigeeritud andmeil 211,7 miljonit eurot, mis moodustab lisandväärtusest faktorhinnas[4] 64%. Sellest omakorda tuleb põllumajandussektoril katta välised tegurid ehk tööjõu-, intressi- ja rendikulud, kokku 214,6 miljonit eurot, ning omanikutulu. Eesti põllumajandustootmine on aina enam suurematesse üksustesse koondunud ning palgatööjõudu kasutav. Peretööjõu osatähtsus on langenud 36% kogu tööjõust. Samuti sõltutakse oluliselt rendipindadest. Laenu- ja liisingujääkide kogumaht on suurenenud, kuid intressimäärad on veel madalad.

maablogi 2

Tootlikkus on 2018. aastal võrreldes 2013. aasta rekordtasemega veel languses

Sektori tootlikkust mõõdetakse majandusarvestuses netolisandväärtuse faktorhinnas taandamisega tööjõuühikute kohta ehk toodangu väärtuse ja kulude vahena täistööajaga töötaja kohta, milleks 2018. aastal kujunes 15,8 tuhat eurot. Tootlikkus on küll madalam kui 2013. aasta rekordtase (18,9 tuhat eurot), kuid võrdluses 2016. aasta väga madala näitajaga (9,4 tuhat eurot) siiski põllumajandustootjatele 2018. aastal arvestatavat sissetulekut tagav suurusjärk.

Põllumajanduse majandusarvestuse (EAA) andmed avaldati Statistikaameti andmebaasis 5. veebruaril 2019 www.stat.ee. Pikemat kokkuvõtet tulemustest on võimalik lugeda põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse 2018. aasta ülevaatest, mille Maaeluministeerium avaldab aprillikuus.

Viited:

[1] Laine Keppart, https://www.etki.ee/images/pdf/Ilm2017/2018Vegetatsiooniperiood.pdf

[2] Tootjahind – kauba või teenuse ühiku eest ostjalt saadav hind. Alushind – kauba või teenuse ühiku eest ostjalt saadav hind (tootjahind), millest on lahutatud tootemaksud ja liidetud selle toote tootmise või müügi eest saadud tootetoetused.

[3] 2017. aastal maksti erakorralist kohandamistoetus piimatootjatele ja muude loomakasvatussektorite põllumajandustootjatele ning piimatootmise vähendamise toetus 16,4 mln eurot, millele lisandusid ka 2018. aastal makstud  piimalehma kasvatamise otsetoetus ning ammlehma kasvatamise ning ute ja kitsekasvatamise üleminekutoetus

[4] Netolisandväärtus faktorhinnas – netolisandväärtus (toodangu väärtus lahutatud vahetarbimine ja kulum kulum) miinus muud tootmismaksud pluss muud tootmistoetused

Advertisements
%d bloggers like this: