Sortide registreerimisega võideldakse sordipettustega

Kõigil meil on omad eelistused – üks armastab „Liivi kuldrenetti“, teine „Valget klaarõuna“, kolmas soovib maakoju tingimata just vanaema aias kasvanud tikripõõsast. Samas ei soovi me olukorda, kus näiteks klaarõuna istiku ostmisel oleks mõne aasta pärast sügisel puu otsas hoopis punapõsksed õunad. Seepärast on Maaeluministeerium viimastel aastatel pühendunud puuviljanduses sellele, et parandada paljundusmaterjali tootmise jälgitavust ja tõsta tarbija silmis turu usaldusväärsust. Sordinime teadmise vajalikkusest ja sordiehtsuse olulisusest kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist Merjan Savila.

valge klaarõun

Foto: Merjan Savila

Puuvilja- ja marjasordid peavad olema registreeritud

Alates 2019. aastast ei tohi enam müüa registreerimata puuvilja- ja marjasortide istikuid. Hea meel on tõdeda, et ulatusliku teavitustöö tulemusel on nüüdseks registreeritud 333 puuvilja- ja marjakultuuri sorti, sealhulgas 246 tuntud sorti. Neist 101 registreeriti viimasel aastal. Tuntud sordid on aastakümneid meie laual olnud, nagu näiteks õunad „Liivi kuldrenett“, „Valge klaarõun“, „Suislepp“ või pirnid „Lutsu võipirn“, „Seiu“. Registreeritud sortidega on võimalik tutvuda Põllumajandusameti sordiregistris.

Kahel aastal (2010. ja 2012. aastal) koostasid valdkonna teadlased Maaeluministeeriumi tellimusel kokku 153 puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sordi sordikirjeldused, mille alusel said tootjad sordid registreerida.

Kolmel aastal (2013–2015) külastas puuviljanduse ekspertidest koosnenud grupp puuvilja- ja marjakultuure tootvaid puukoole üle Eesti. Ekspertgrupp tuvastas puukoolides paljundamise algmaterjalina kasutatavate emataimede ja istikute sordiehtsust ja selle tulemusena valmis tabel sordiehtsate puuvilja- ja marjakultuuride paljundusmaterjali emataimede ja istikute tootjatest Eestis aastate kaupa.

Kuna müügil oleva paljundusmaterjali sordiehtsuse eest vastutab tootja, peavad tal selle määramiseks olema vajalikud teadmised. Seepärast toimusid puukoolipidajatele ehk paljundusmaterjali tootjaile ja turustajaile ning aiandusnõustajaile 2014. ja 2015. aastal koolitused teemal „Eestis turustatavate puuvilja- ja marjakultuuride sortide määramine“. Koolitustel õpetati sorte määrama raagus okste või taimede kasvufaasis lehtede, viljade, marjade ja muude tunnuste põhjal.

Tänu sellele kõigele kasvab „Valge klaarõuna“ istiku ostmisel sellest suure tõenäosusega ka „Valge klaarõuna“ puu.

Meeldetuletus sordikaitsest

Eestis on aretatud ja kaitse alla võetud mitu puuvilja- ja marjakultuuri sorti. Näiteks pirnipuu sort „Pepi“ ja mustsõstrasort „Karri“. Samuti on meie puukoolides müügil paljude Euroopa Liidu kaitse all olevate sortide istikud, näiteks aedvaarika sort „Polka“. Kaitse all oleva sordi tootmiseks ja turustamiseks peab olema kaitsealuse sordi omaniku luba. Sordiaretusele tehtud kulutuste tagasisaamiseks väljastab sordi omanik isikule, kes toodab, turustab, impordib või ekspordib või omab neil eesmärkidel kasutamiseks kaitsealuse sordi paljundusmaterjali, sellekohase litsentsilepingu.

Teavet sordi omaniku kohta ja kaitsealuste sortide nimekirja näeb Põllumajandusameti sordiregistrist ja Ühenduse Sordiameti veebilehelt. Lisaks saab abi ka Põllumajandusametist meilitsi aadressil sort@pma.agri.ee.

Advertisements
%d bloggers like this: