Hekseldamisest läbi maakasutuse prisma

Põllumajandusmaa läheb iga aastaga järjest enam aktiivsesse kasutusse. Tänases Maablogis selgitab maaeluminister Mart Järvik otsust lubada ühtse pindalatoetuse saamiseks rohumaid jätkuvalt hekseldades hooldada.

Aasta oli 2003. Põllumajandusmaad oli kasutuses alla 800 000 hektari. Mööda Eestimaad ringi sõites võis kohata kasutusest välja langenud ja võssa kasvanud põllulappe. 15 aastat hiljem on kasutuses peaaegu 1 miljon hektarit põllumajandusmaad, meie põllud on hooldatud ja enamasti aktiivses kasutuses.

Sabine van Erpa Pixabay.jpg

Foto: Sabine van Erpa/Pixabay.

Tegemist on põllumajanduspoliitilise otsusega

Põllumajandus on uue valitsuse jaoks oluline prioriteet. Seisame võrdsete konkurentsitingimuste tagamise eest meie põllumehele, tagame põllumeeste võrdse kohtlemise olenemata nende suurusest ja eripärast, toetame talude arengut ning põlvkondade vahetust. Maa kui ressurss läheb aasta-aastalt järjest enam hinda. Valitsusliidu poolt tahame maa müümisel ja rendile andmisel eelistada kohalikku tootjat. Samuti rakendame meetmeid väärtusliku põllumajandusmaa paremaks kaitseks.

Oluline roll selles, et meie põllumajandusmaastik on hooldatud, on muuhulgas olnud EL ühisel põllumajanduspoliitikal ja erinevatel toetustel, sealhulgas ühtsel pindalatoetusel. Ühtse pindalatoetuse saamise eelduseks on, et tegeletakse põllumajandusliku tegevusega ja et maa on hooldatud. Hekseldamine on rohumaade hooldamisel ühel või teisel moel siiani toetatud tegevus olnud.

Sõltumata nõuetest kasutatakse maad järjest aktiivsemalt

2015. ja 2016. aastal oli hekseldamine lubatud piiratud kujul, viimasel kahel aastal (2017 ja 2018) hekseldamisele piiranguid ei seatud. EL ühise põllumajanduspoliitika toel arenev Eesti põllumajandussektor võtab sellest hoolimata järjest enam maid aktiivsesse kasutusse ning numbrid räägivad iseenda eest – viimase 5 aasta jooksul on ühtse pindalatoetuse alust maad lisandunud üle 20 000 hektari ja samal ajal on vähenenud ainult hooldatava maa pindala. Kui me loeme maahooldajad, kellel pole loomi ja kes põllukultuure oma maal ei kasvata, niitjateks, siis näeme, et selle aja jooksul on selliselt hooldatava põllumajandusmaa pind vähenenud ligikaudu 30 000 hektari võrra 40 000 hektarini.

Maablogi

Joonis 1. ÜPT ja niitjate pind

Seega saab öelda, et sõltumata hekseldamise nõudest läheb maa iga aastaga järjest enam aktiivsesse kasutusse. See protsess on toimunud sõltumata erinevatest keeldudest ja käskudest. Olles ise talu pidanud, tean, kui oluline on põllumehe seisukohast stabiilsus, nõuete lihtsus ja mõistetavus. Heksli koristamine põldudelt on seotud täiendavate kulutustega maaomanikule ja kontroll heksli koristamise üle on seotud täiendava halduskoormusega. Sel põhjusel jätkame sel aastal eelmistel aastatel kasutusel olnud rohumaa hooldamise reeglitega.

Advertisements

2 responses to “Hekseldamisest läbi maakasutuse prisma”

  1. Juhan Särgava says :

    Igati mõistlik! Käskude ja keeldudega maakasutuse muutmise aeg naabrimehe äranägemise järele on mööda saamas. Kõigil peab hea olema!

    • Kalle Vanatoa says :

      Kehvade muldade piirkonnas,peaks hekseldatud heina,rohu maha jätmine lausa kohustuslik olema,et parandada huumuse olukorda ja liigirikkust!!!
      Euronõue ekselduse koristamiseks, jätab põllust vaid liivavälja järgi ja on seega põldude hävitamise nõue!!!!
      Hea, et see läbi saab!!!!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this: