Natura 2000 erametsatoetus kaitseb Eesti metsade elurikkust

Õrnu ja ohustatumaid, kuid toimivaid ja elurikkaid looduslikke kooslusi tuleb Eesti metsades hoida. Mida rohkem on selliseid kooslusi, seda rohkem on õhku ja puhast vett ning seda paremini suudame kohaneda kliimamuutusega. Seetõttu on Eesti metsadest võetud kaitse alla veerandijagu, millest omakorda 13% on range kaitse all. See seab piirangud metsa tavapärasele majandamisele või välistab viimase üldse, kirjutab Maaeluministeeriumi maaparanduse ja maakasutuse büroo peaspetsialist Kristine Hindriks.

9257008940_d08103675a_o

Vana loodusmets Lahemaa rahvuspargis, foto: Riina Kotter

Keskkonnaagentuuri värsketel andmetel on Eestis metsamaad kokku 2 331 400 hektarit, mis moodustab 51,4% kogu Eesti maismaa pindalast (koos veekogudega). Metsamaast üle poole on riigi omandis, ülejäänu  kuulub erametsaomanikele, kellest 28% on füüsilised ja 20% juriidilised isikud.

Maaeluministeerium on oma tegevuses seisnud selle eest, et juba alates 2008. aastast saaksid erametsaomanikud looduskaitseliste piirangute hüvitamiseks  taotleda toetust Eesti maaelu arengukava meetme „Natura 2000 toetus erametsamaale“ (edaspidi NAM-hüvitis) raames. Toetusega tagatakse looduslike elupaikade, loomastiku ja taimestiku kaitse metsakooslustes, korvates erametsaomanikele piirangutest tingitud saamata jäänud tulu.

Huvi NAM-hüvitise saamiseks aasta-aastalt kasvanud (joonis 1) ‒ toetusega on kaetud ligi kolmveerand toetusõiguslikust alast. 2018. aastal esitatud 5026 taotlustest kiideti heaks 4884 erametsaomaniku taotlust ning hüvitist määrati neile kokku 4,3 miljoni eurot.

natura

Joonis 1 Natura 2000 taotlemine ja toetatud pind

Põllumajandusuuringute Keskuse koostatud analüüsist NAM-hüvitist saanud taotlejate maade andmete kohta on näha, et neil aladel leidub mitmeid kaitsealuseid elupaiku ning kasvukohti, mida tuleb häirimise eest hoida ja kaitsta:

  • 2464 kaitsealuste loomaliikide elupaika;
  • 4164 taimeliikide kasvukohta;
  • 89 seene- ja samblikuliikide kasvukohta.

Kaitsealused liigid jagunevad kolme kaitsekategooriasse. Kõige rohkem leidus toetusega hõlmatud aladel III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohti (3183). Kõige rangema kaitse all olevate ehk I kaitsekategooria loomaliikide elupaiku leidus 448, taimeliikide kasvukohti 22 ning seene- ja samblikuliikide kasvukohti seitse.

I kaitsekategooria loomaliikide elupaikadest oli toetusalustel aladel EELIS-i andmebaasi kantud enim väike-konnakotka (225), merikotka (103), must-toonekure (35) ja lendorava (34) elupaiku. II kaitsekategooria liikidest esines ülekaalukalt enim metsise elupaiku (209), III kategooria liikidest aga sookure ja saarma elupaiku (vastavalt 95 ja 87).

konnakotka poeg_Renno Nellis

Konnakotka poeg, foto: Renno Nellis

Taimeliikide osas leidus kõige rohkem erinevate käpaliste kasvukohti (nt soo-neiuvaip, kahkjaspunane sõrmkäpp, vööthuul-sõrmkäpp, harilik käoraamat, kaunis kuldking, kärbesõis). Kaitsealuste seene- ja samblikuliikide kasvukohti oli toetusalustel aladel registreeritud 89, neist levinum liik oli harilik kopsusamblik (30 kasvukohta).

Erametsadel on maapiirkonna majandustegevuses tähtis osa. Seejuures on elurikkuse ja maastikulise mitmekesisuse säilitamise seisukohast olnud oluline Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi tugi, mis korvab erametsaomanikel osaliselt looduskaitseliste piirangute tõttu saamatajäänud tulu Natura 2000 alal ning osaliselt ka sellest väljaspool. Nii säilitatakse nii metsade bioloogilist mitmekesisust, kahjustamata nii metsaomanike konkurentsivõimet.

%d bloggers like this: