Eurofish Eesti kalajahutehasest: Koostöö on parem kui konkurents

Euroopa Liidu kalajahu tootjate esindusorganisatsiooni hinnangul toodetakse Euroopas igal aastal umbes 600 000 tonni kalajahu ja 160 000 tonni kalaõli, mille aastane koguväärtus on umbes miljard eurot. Euroopa turule on sisenenud uus Eesti tootjaorganisatsioonide ühendus. Avaldatav kirjutis on tõlgitud ajakirja EUROFISH Magazine 2019. aasta 3. numbris ilmunud artikli „Cooperation beats competition“ põhjal ja selle autor on William Anthony.

Kolm tootjaorganisatsiooni – Eesti Kalapüügiühistu, Eesti Traalpüügi Ühistu ja Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu – on ühiselt loonud tehase, kus kilust ja räimest toodetakse kalajahu ja -õli, mida kasutatakse merevesiviljeluses kalade söödaks ja ka muul otstarbel. Ühenduse nimeks pandi Eesti Kalatootjate Keskühistu ning igale liikmeks olevale tootjaorganisatsioonile kuulub kolmandik osalusest. Eesti Kalapüügiühistu tegevdirektori Mart Undresti sõnul on uue ettevõtte edu võti justnimelt koostöös. „Iga tootjaorganisatsiooni alla kuulub vähemalt viis ettevõtet ning igaühe individuaalsete töömeetoditega ja lähenemisega harjumine on võtnud veidi aega, kuid koostöö järjest paraneb. Seetõttu on ka ministeerium ja riik meie tegevust toetanud. Meie taga seisab terve sektor.“ Hetkel ei leia Mart Undrest, et kolme tootjaorganisatsiooni liitmine võiks mingit kasu tuua. Ta meenutab, et kümne aasta eest olid kõik üksteise konkurendid ning tulemuseks oli madal turuhind. Nüüd on Undresti sõnul kasulikum müüa kvaliteeti, mitte meeleheitlikult müüginumbreid taga ajada.

Tehas.jpg

Uus kalajahu- ja kalaõlitehas on kolme Eesti pelaagilise tootjaorganisatsiooni läbirääkimiste tulemus.

Kalajahu tehakse peamiselt väikestest merekaladest, kuid umbes kolmandik koostisosadest on inimeste tarbeks toodetud kala töötlemise kõrvalsaadused, näiteks pead, sisikond, luud, nahk, uimed, soomused, soolikad ja veri. Kala täielik kasutamine suurendab kalajahu tootmise kestlikkust. Umbes 60% kalajahu toodangust läheb kalakasvatuse kalade toitmiseks.

Kalajahutehas seitsme maa ja mere taga

Eesti Kalatootjate Keskühistu tahtis, et tehas kerkiks väga kindlate tingimustega asukohta. Tehas taheti ehitada maanteede, sadamate, kalastuspiirkondade ja praamlaevade liikumisteede lähedusse. Lõpuks valiti välja 21 000 m2 (2,1 ha) suurune ala Pakri poolsaarel Loode-Eestis, viis kilomeetrit Paldiski sadamast põhja pool. Lähim äriettevõte asub tehasest 2,5 kilomeetri kaugusel, sest tehasest tulevad lõhnad oleksid võinud tekitada probleeme. Tehase ehitamine eraldatud kohta tähendas ühtlasi, et tehase lähedale tuli luua teede-, elektri- ja kanalisatsiooniühendus. Samuti tuli kavandada ja ehitada reoveepuhastusjaam, kuigi algselt see plaanis ei olnud. 10 miljonit eurot maksma läinud 4500 m2 suuruse tehase ehitus algas 2017. aasta veebruaris. Mart Undrest ütleb, et teda üllatavad siiani ootamatud nõudmised ja probleemid, mille tõttu tuleb plaani pidevalt reaalse olukorraga kohandada. „Me töötame kolmes vahetuses ning oleme õppinud tegutsemise käigus. Teadagi ei lähe alguses kõik sujuvalt. Nüüd on aga jäänud veel peenhäälestus.“ Undrest teab, et tehase tootlikkuse tõstmiseks on vaja teha veel muudatusi ja uuendusi.

Undrest

Mart Undrest, Eesti Kalatootjate Keskühistu tegevdirektor.

Rahastuse leidmine edaspidiseks tegevuseks

Tehase rajamiseks saadi toetust ligi kuus miljonit eurot Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise ühisinvesteeringute toetusest. Ülejäänud rahastus tuli keskühistu oma fondist ja laenudest. Selleks, et katta lisakulud, mis tekkisid algse plaani muutumise tõttu, pidi Eesti Kalatootjate Keskühistu tõstma pangalaenu limiite, omanikud pidid panustama rohkem raha ning lisarahastuse saamiseks pöörduti ka erinevate fondide ja sihtasutuste poole.

Tagasihoidlik algus – suurejoonelised plaanid

Esialgu töötab tehases kaks tootmisliini, kummagi mahutavus on 150 tonni. Kui kõik läheb hästi, lisatakse tulevikus kolmaski tootmisliin. Uue liini lisamisel peaks piisama 25 töötajast, kellest kuus oleks kontoritöötajad. Keskühistu hakkab tõenäoliselt kasutama teiste ettevõtete ja partnerite müügiosakondade abi. Tehase seadmed pärinevad Taani ettevõttest Haarslev Industries A/S, mis teostas ka torude ja elektri paigaldamise üle järelevalvet. Esialgu on tehase tootlikkus olnud madal, kuid tulevikus on plaanis igal aastal töödelda 30 000–40 000 tonni toormaterjali, et toota 5000–6000 tonni kalajahu ja 2500 tonni kalaõli. Tehase toodangut ei hakata müüma eraldi kaubamärgina, vaid tonnistes kottides, mis on suurte tehaste toodangu kõrval tagasihoidlik kogus.

Lisaks on ära lahendatud sadama ja eraldatud tehase ühenduse küsimus. Randunud laevade saak lastakse otse paakautodele ja toimetatakse tehasesse, kus seda hoiustatakse kahes 50 m3 mahuga silos. Tootmisüksused ei saa kasutada külmutatud kala, küll aga saavad nad kasutada sulatatud tooret – värsked kõrvalsaadused, pead ja sisikonnad muudavad tootmise parameetreid. Samuti ei saa tehas veel kasutada lõhe kõrvalsaadusi. Mart Undresti sõnul keskenduvad nad praegu erineva toormaterjali töötlemise mõjude tasakaalustamisele.

Silod.jpg

Kaks 50 m3 mahuga silo kala hoiustamiseks: esimene etapp kalajahu ja kalaõli tootmisprotsessis.

Suurejoonelised tulevikuplaanid

Esimeses etapis piirdutakse ainult kalajahu ja -õli tootmisega. Hiljem on võimalus toota ka näiteks kalasööta, ravimeid ja toidulisandeid. Samuti kaalutakse kalaõli dioksiini puhastusjaama ehitust. Euroopa Liit on pannud piirangud dioksiinile, mida leidub värskes kalas, kalaõlis ja kalajahus, mistõttu võib ilmneda, et kalaõli tootja peab oma tooteid puhastama. Dioksiini peamine probleem seisneb selle omapärases keemilises stabiilsuses. Elusorganismis ladestub dioksiin pikalt rasvkoes. See koguneb ja kontsentratsioon suureneb sedavõrd, mida kõrgemal toiduahelas organism paikneb, mistõttu mürgituse oht on suurem kiskjatel ja inimestel.

2019. aasta suve lõpuks peaks tehas saama ka Merehoolduse Nõukogu (MSC) sertifikaadi, mida taotletakse septembris või oktoobris. Eesti, Taani, Rootsi ja Saksamaa taotlevad kõik kilu ja peamise mereala räime sertifikaati. Idaturgudel tegutsevate Eesti tootjate jaoks on sertifikaat vähem oluline, aga mida kaugemale läände nad oma tegevust laiendavad (Ühendkuningriiki, Saksamaale, Hollandisse, Rootsi ja kaugemale), seda tähtsamat rolli mängib sertifikaat.

Tooraine on kõige alus

Eesti asub Läänemere pelaagilise kala püügipiirkonna läheduses. Enamik kilu ja räime püütakse piirkondades, mis kõik asuvad Eesti rannajoone lähedal ning see tähendab, et hea ja värske tooraine on omast käest võtta. Kvaliteetne toormaterjal on oluline nii tootmisel kui ka tarbimisel. Mart Undrest rõhutab, et värskus on tähtsam kui kala suurus või isegi kahjustatus. Keskühistu tagab, et tooraine varud on tasakaalus. Kokku toovad kolme tootjaorganisatsiooni ettevõtted oma riigilipu alla kuuluvate laevadega maale igal aastal umbes 100 000 tonni toorainet, millest kolmandik saadetakse tehasesse (Eesti kvoot on umbes 65 000 tonni). Lisaks ostetakse toorainet kolmandatelt isikutelt.

Eurofish
Kalajahu tehas on modernne tootmisüksus, kus saavad tegutseda ainult asjakohaste tehniliste teadmistega töötajad.

Võistlus tooraine nimel

Tehas võistleb tooraine saamiseks turuga, mis toodab inimtarbeks, ja ka mujal asuvate sarnaste ettevõtetega ning see tagab hinnakonkurentsi. Läänemere piirkonnas asuvad kalajahutehased praegu Lätis, Soomes ja kolm tehast Taanis. Lätti plaanitakse rajada ka uus tehas. Taani tehased, mis toodavad aastas umbes 500 000 tonni, kasutavad toorainena tursikuid, väikest tobiast ja kilu.

Olenevalt turust ja pakutavast hinnast peavad kalapüüdjad valima, kas kasutavad saaki traditsiooniliselt ja annavad rohkem saaki inimtarbeks mõeldud turule või müüvad tehasele. Mart Undrest ütleb kalapüüdjate kaitseks, et tema meelest on selline olukord hea – erinevad tehased võistlevad kala nimel mitte ainult Eestis, vaid ka teistes riikides ning see suurendab alghinda. „Mitme tuhande tonniga ei muuda me küll kogu turgu, kuid kui võtame Läänemerest 30 000 kuni 40 000 tonni endale, avaldame juba oma mõju.“

Pidevalt muutuvad kvoodid aga raskendavad Undresti sõnul planeerimist. „Sul pole aimugi, milliseks kujuneb väikese tobiase kvoot Põhjamerel või millist põhjaputassuud võib leida Norras ja Islandil. Olukord muutub ja kõigub. Kui soovid toorainet, pead olema aktiivne, sest tooraine on kõige alus.“

Kala hind – mida kõrgem, seda parem

Sellest ajast, kui Venemaa kehtestas Euroopa Liidu ja Norra mereandidele impordipiirangu, on Eesti otsinud uut turgu peaaegu poolele kogu kilu ja räime ekspordist. Suur osa suunati Ukrainasse, kuid osa läks ka Taani naaritsa- ja rebasefarmidesse ning Rootsi nii kala- kui ka loomatoiduks. Undresti sõnul on Eesti kalajahutehas nagu lisajalg tooli all. „Eesmärk peaks olema kala hinda tõsta, sõltumata sellest, kuhu see Eestist saadetakse. Just selle nimel me töötamegi.“

Eesti Kalatootjate Keskühistu on teinud tugeva alguse nüüdisaegse tehnoloogiaga ja keskkonnasõbraliku tehase loomisega. Nende toodangu vastu on huvi üles näidanud nii kohalikud kui ka välismaised kalasööda tootjad, kellega läbirääkimised käivad. Samuti suheldakse lisaks ühele Eesti vahendajale mitme võimeka vahendajaga, kes tegelevad näiteks õli ja loomsete kõrvalsaadustega. Lähtudes toorainest ja tootmismahust, jääb Eesti sellel turul väikeseks või keskmiseks tegutsejaks. Tehase omanikud on aga sihikindlad ning võivad leida võimaluse turul silma paistmiseks, näiteks väärtuslikumate eritoodete arendamise kaudu.

Artikli originaaltekst Eurofish Magazine ajakirjas: https://www.eurofishmagazine.com/magazine-issues/current-issue lk 36-38.

About Maaeluministeerium

Maaeluministeerium tegeleb maaelu-, põllumajandus- ja kalanduspoliitika kavandamise ja elluviimisega, koordineerib looma- ning taimekaitsega seotud tegevusi, koostab põllumajanduslike rakendusteaduste riiklike programme ja korraldab nende täitmist ning mõju hindamist, lisaks osaleb riigi kutse- ja kõrghariduspoliitika kujundamisel, korraldab põllumajanduse teadus- ja arendustegevust ning põllumajandusharidust. koordineerib Eesti maaelupoliitikat ja viib ellu Euroopa Liidu (EL) ühist põllumajanduspoliitikat ning Eesti maaelu arengukava, arendab põllumajandustootjate turule suunatust ning töötab põllumajandustootmise elujõu tagamise nimel, kavandab ja viib ellu Eesti kalanduspoliitikat, mille eesmärk on arendada kalamajandust ja tõsta selle konkurentsivõimet, kujundab Eesti söödaohutuse, loomatervise ning põllumajandusloomade aretuse valdkonda, korraldab toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamist.
%d bloggers like this: