Leader annab otsustusõiguse kogukonnale

Leader-meede on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meede ning ühtlasi üks Euroopa Liidu edukamaid algatusi, mida on liidus rakendatud juba üle 25 aasta. Programmi nimi tuleneb lühendist, mis tähistab prantsuskeelset lauset „Liaison entre actions de développement de l’economie rurale. Tõlkes tähendab see „Seosed maamajandust arendavate tegevuste vahel“, kirjutab Maaeluministeeriumi maamajanduse ja konkurentsipoliitika büroo peaspetsialist Taavi Kurvits.

Leader, teisisõnu ka kogukonna poolt juhitud kohalik areng (inglise community-led local development ehk CLLD), on piirkonna edendamine sealsete elanike endi välja töötatud kohalike arengustrateegiate kaudu, tuues otsustusprotsessi võimalikult rohujuuretasandile. Seda lähenemist rakendab üle Euroopa 2600 kohaliku tegevusgruppi, kelle alla kuulub rohkem kui 54% maapiirkonna elanikest Euroopa Liidus ning kes toovad piirkonnas kokku avaliku sektori, erasektori ja kodanikuühendused.

team-spirit-2447163_960_720

Eestis rakendavad Leader-lähenemist 26 kohaliku tegevusgruppi, kes katavad 99% maapiirkonnast (vt joonist), ning kaheksa kalanduse algatusrühma. Iga tegevusgrupp korraldab tegevust enda piirkonnas. Kohalike tegevusgruppide kontaktid on avaldatud maaeluvõrgustiku veebilehel.

leader 1.jpg

Joonis 1. Leader-tegevusgrupid Eestis

Kohalikud tegevusgrupid on juriidilise vormi poolest mittetulundusühingud ning neile kohaldub mittetulundusühingute seadus (MTÜS). MTÜSi § 12 alusel saab tegevusgrupi liikmeks astuda iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastab kohaliku tegevusgrupi põhikirja nõuetele. Juhul, kui kohaliku tegevusgrupi põhikirjas ei ole ette nähtud nõudeid kohaliku tegevusgrupi liikmeks vastuvõtmise kohta, võetakse kohaliku tegevusgrupi liikmeks kõik avalduse esitanud isikud.  Liikmena on võimalus osaleda üldkoosolekul, kus võetakse vastavalt MTÜSi §-le 19 vastu otsuseid kõikides mittetulundusühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või mittetulundusühingu muu asutuse pädevusse.

Leader-tegevusgruppide tegevus

Leader-tegevusgruppide põhieesmärk on võtta vastu projektitaotlusi, korraldada nende hindamist ning koostada PRIA-le paremusjärjestuse ettepanek. Selleks koostab kohalik tegevusgrupp iga programmiperioodi alguses piirkonna strateegia, kaasates selleks kohalike elanikke, eksperte ja kõiki muid huvilisi. Strateegias püstitatakse eesmärgid ja tegevuskava piirkonna elu parandamiseks. Strateegia kiidab heaks Maaeluministeerium, pärast mida on kohalikul tegevusgrupil õigus hakata kohalikku arengustrateegiat rakendama, sh korraldada projektitaotluste taotlusvoore.

Kohalikud tegevusgrupid korraldavad projektitaotluste taotlusvoorud vastavalt rakenduskavas esitatud ajakavale, strateegia meetmele ning eelarvele. Rakenduskavad järgmise kalendriaasta kohta esitatakse igal aastal hiljemalt 15. oktoobriks PRIA-le, kes kinnitab need 30 tööpäeva jooksul. Kinnitatud rakenduskava alusel on kohalikul tegevusgrupil õigus korraldada projektitaotluste taotlusvoore. Iga taotlusvooru eel teavitab kohalik tegevusgrupp avalikkust vähemalt neli nädalat enne taotlusvooru toimumist selle tingimustest, vastuvõtu ajast, hindamiskorrast ja kriteeriumitest ning muudest asjaoludest. Heaks tavaks on korraldada enne taotlusvoorude toimumist ka infopäevi, andes võimalikele taotlejatele teavet Leader-meetme võimalustest, taotluse tingimustest ja ajakavast. Samuti on võimalik kokkuleppel kohaliku tegevusgrupiga korraldada nõustamisi, kus saab enda projektitaotlust tutvustada ja nõu küsida. Taotlusvoorudesse saavad taotlusi esitada tegevuspiirkonnas tegutsev ettevõtja, kohaliku omavalitsuse üksus, sihtasutus, seltsing, põllu- ja maamajanduse valdkonna riigimuuseum ning mittetulundusühing.

Infopäevadel osalemine on soovituslik, kuna kohalikul tegevusgrupil on õigus strateegia meetmelehel seada projektitaotlusele täiendavaid nõudeid vastavalt meetme suunitlusele (näiteks küsida juurde äriplaani, prognoose, täiendavaid dokumente jms). Seega tuleks taotlust esitada soovides töötada kõigepealt kindlasti läbi strateegia meetmeleht, hindamiskord ning muud seonduvad dokumendid, mille alusel kohalik tegevusgrupp töötab. Kõik dokumendid, mille alusel kohalik tegevusgrupp töötab ja taotlusi menetleb või hindab, saab kätte kohaliku tegevusgrupi kodulehelt.

Taotlusvooru avanemise hetkest alates saab taotleja esitada projektitaotluse läbi PRIA e-teenuste keskkonna. Taotlust saab esitada kogu taotlusvooru lahtioleku ajal, kuid kindlasti tuleb meeles pidada taotlusvooru lõpptähtaega (sh ka lõpu kellaaega). Pärast taotlusvooru lõpptähtaja möödumisel ei lase süsteem taotlust enam esitada.

Pärast taotlusvooru lõppemist teeb kohalik tegevusgrupp taotlustele tehnilise kontrolli, kontrollides projektitaotluste terviklikkust ning vastavust strateegia meetmelehele. Vajadusel suunab tegevusgrupp projektitaotluse parandamiseks taotlejale, kes saab e-keskkonnas viia sisse nõutud parandused. Pärast taotluste tehnilist kontrolli suunatakse kõik tehnilise kontrolli läbinud taotlused hindamisele. Kõiki taotlusi (v.a kohaliku tegevusgrupi enda taotlusi) hindab e-keskkonnas sõltumatu hindamiskomisjon vastavalt hindamiskriteeriumitele. Vajadusel võib kohalik tegevusgrupp korraldada täiendavalt paikvaatluse taotlejate juurde või kutsuda taotlejad oma projekti hindamiskomisjonile tutvustama. Hindamise lõppedes moodustab hindamiskomisjon taotluste paremusjärjestuse, kus enim punkte saanud taotlus on esimesel kohal, järgmise punktide arvuga olev taotlus on teisel kohal ja nii edasi kõikide taotlustega, mis hindamisele kuulusid. Juhul kui kahel taotlusel on võrdselt punkte, asetatakse taotlused järjestusse vastavalt hindamiskorras ettenähtud korrale. Selliselt moodustub paremusjärjestus, mille alusel kuuluvad rahastamisele need taotlused, millel on enim punkte ning mis mahuvad taotlusvooru eelarvesse. Rahastamata jäävad taotlused, mis ei läbinud tehnilist kontrolli, ei ületanud hindamisel lävendit või jäid paremusjärjestuse alusel eelarvest välja.

Pärast paremusjärjestuse moodustamist suunatakse järjestuse ettepanek kinnitamiseks kas kohaliku tegevusgrupi juhatusele või üldkoosolekule. Pärast kinnitamist saadetakse paremusjärjestus koos kõikide taotluste dokumentidega PRIA-sse, kus rahastusettepaneku saanud taotlustele teeb PRIA halduskontrolli. PRIA ei kaldu kõrvale paremusjärjestuse alusel moodustatud taotluste järjestusest ega vaata seda, kas taotlus vastab piirkonna vajadustele või strateegiale, vaid hindab tegevuste abikõlblikust ja vastavust õigusaktidele. Halduskontrolli edukalt läbinud taotlused saavad PRIA-lt rahastamisotsuse ning üldjuhul on neil tegevuste elluviimiseks aega kaks aastat. Lisateavet Leader-meetme kohta saab PRIA kodulehelt.

Augusti seisuga on aastatel 2015–2019 läbi kohalike tegevusgruppide makstud maapiirkonnas elu arendamiseks üle 42 miljoni euro. Täiendavalt on aastatel 2019–2022 jagada veel ligi 12 miljonit eurot.

2019. aastal on avanemas veel järgmised voorud:

%d bloggers like this: