Saare piimalehmade toetamine ei röövi mandri skeemist raha

Seotud toetusi makstakse selleks, et toetada raskustes olevaid sektoreid või piirkondi. Viimastel aastatel on makstud puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust ning piimalehma kasvatamise otsetoetust kuni 400-pealistele karjadele. Seotud toetusi makstakse otsetoetuste eelarvest. Seega on iga seotud toetuse maksmine ja iga selleks suunatud euro teatud valik. Valik, kas toetada sektorit läbi ühtse pindalatoetuse (ÜPT) või suunatult mõnele konkreetsele sektorile.

cow-4344699__340

Kas meil on vaja piimatootmist saartel?

Miks aga on saartele eraldi toetusskeemi vaja? Et mitte ebamääraseks jääda ning toidujulgeolekust, töökohtadest, maksutulust, töötlemise säilimisest ja selle mõjust piimatootmisele üksnes üldiselt rääkida, siis vaatame mõnedele numbritele lähemalt otsa.

Näiteks on viimase 10 aasta jooksul ainuüksi Saaremaal tegevuse lõpetanud enam kui 180 piimalehmapidajat, mille tulemusena piimalehmade arv Saaremaal on vähenenud enam kui 600 võrra. Ühelt poolt mõjutavad seda ka mujal aset leidvad struktuursed muutused, aga väga oluline mõju toimunule on kindlasti olnud ka suurematel tootmiskuludel.

Viimasel kuuel aastal ei ole saartel tegutsevate piimatootjate kogutoodangu väärtus katnud kogukulusid, tulu puudujääk kõigub 13–24%. Mandril asuvad samaväärsed ettevõtted tulevad kuludega kuue aasta keskmisena 4% ulatuses paremini toime. Lisaks ületab saartel piimatootmise omahind piima omahinda mandril. Ühe euro kogutoodangu kohta kulutatakse saartel 0,01–0,06 eurot enam kui mandril. Hinnanguline tulu puudujääk saarte piimatootmise ettevõtetes oli aastail 2013–2017 4,4–7,6 miljonit eurot. Võrreldes mandril asuvate sama karja suurusgrupi piimatootmise ettevõtetega on saartel tulu puudujääk piimalehma kohta 31% kõrgem (–1034 eurot piimalehma kohta aastate keskmisena). Kavandatav toetusmäär saarte piimatootjatele kompenseerib sellest üksnes osa.

Kuidas otsuseni jõuti?

Erinevaid võimalusi saarte piimatootjaid toetada ning valik seotud toetuse kasuks on 2019. a suvel läbi räägitud suuremate põllumajanduse esindusorganisatsioonidega, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga ja Eestimaa Talupidajate Keskliiduga. Saarte piimalehma kasvatamise toetus ei tule teiste piimatootjate arvelt. Kuni 100-pealised karjad mandril saavad ka edaspidi 200 eurot ja kuni 400-pealised karjad 100 eurot looma kohta. Ühtse pindalatoetuse ühikumäär ei vähene järgmisel aastal mitte kellegi jaoks. Vastupidi, järgmisel aastal on ühtse pindalatoetuse ühikumäär ligikaudu 20 euro võrra hektari kohta suurem kui 2019. aastal.

Taust

Viimased muudatused skeemis tehti tänavu 1. augustil, rakendumisega 2020. a. Eelarvete kujundamisel on arvesse võetud hinnangulist ühikumäära, mis on saadud FADNi analüüsi põhjal. Lisaks on kalkulatsiooni tegemisel arvesse võetud põllumajandusloomade registri andmed teavitusele eelneva aasta seisuga ehk kui teavitus tehti 1.08.2019, siis võeti arvesse 31.12.2018 seisuga registris olevate piimalehmade arv.

Piimalehma kasvatamise otsetoetusi saab taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) e-teenuste keskkonna kaudu 2020. aasta 2.–21. märtsini.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this: