Toidu märgistust loeb kaks inimest kolmest – hea tulemus, aga teadlikkuse tõusuks veel ruumi jagub

Kas Sina loed toidu märgistust? Kui jah, siis käitud samamoodi nagu kaks kolmandikku eestimaalastest. Kui ei, siis küllap on selleks omad põhjused. Tänavu korraldatud tarbijaküsitluse kohaselt loevad toidu märgistust 64% elanikest, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Külli Johanson.

Tootefoto, IMG_4004

Tulemus oleks nagu hea, aga kui vaadata nende inimeste hulka, kes ei loe toidu märgistust mitte kunagi või loevad seda harva, siis näeme, et toidu märgistusest ei ole eriti huvitatud 34% elanikkonnast. Seega kolmandikul Eesti rahvast ei ole tavaliselt aega või tahtmist süveneda sellesse, mida sisaldab tema söödav toit, kuigi see teave on pakendil kirjas.

Toidu pakendil on kirjas kõik selle koostisosad sisalduse kahanevas järjekorras. Lisaks on seal kirjas ka toidu energiasisaldus ning põhiliste toitainete kogused, et ostja saaks poes tooteid võrreldes teha tervist toetavaid valikuid.

Toiduainetööstused on pingutanud selle nimel, et anda märgistustel täpsemat teavet; võib-olla on ka see põhjus, miks 2006. aastaga võrreldes on 10% võrra kasvanud nende inimeste osakaal, kes usaldavad tootja esitatud teavet. Teisest küljest on aga endiselt paljude inimeste jaoks probleemiks teabe halb paigutus ning liiga väike kirjasuurus – seda saaks suuremate pakendite puhul kindlasti muuta; väiksemate pakendite puhul võib mõnikord abi olla ka juba teksti ja tausta kontrastsuse parandamisest.

Mis vahet on märgetel „parim enne“ ja „kõlblik kuni“?

Kuigi enamik inimesi vaatab märgistusel esitatud säilimisaega, ei ole neile alati selge märgete „parim enne“ ja „kõlblik kuni“ erinevus.

Märge „parim enne“ seostub eelkõige toidu kvaliteediga. Märge „kõlblik kuni“ seostub toidu ohutusega ja seda kasutatakse kiiresti riknevate toitude puhul.

Võrreldes eestikeelse elanikkonnaga on muukeelne elanikkond oluliselt vähem teadlik märke „parim enne“ tähendusest. 46% muukeelsetest ja 87% eestikeelsetest vastajatest teadsid, et toode võib veel olla söögikõlblik, kui „parim enne“ kuupäev on möödas.

Märkest „kõlblik kuni“ arusaamine oli sõltumata keelekasutusest samaväärne. Üle poole vastajatest teadsid, et toode märkega „kõlblik kuni“ on söödav märgitud kuupäevani, selle möödudes ei tohi seda enam poes müüa ning samuti ei tohiks seda hiljem kodus süüa.

Vanemaealisi huvitab Eesti päritolu toit rohkem

Küsitlusest tuli välja ka tõsiasi, et päritolumaa kohta otsivad vanemaealiselt pakendilt teavet rohkem kui noored, kuna nad soovivad eelistada Eesti päritolu toitu. Venekeelse elanikkonna jaoks aitab päritoluriik hinnata eelkõige toidu kvaliteeti – võrreldes eestikeelsete vastajatega on päritolu vaatamine neil vähem seotud Eesti päritolu toidu eelistamisega. Neile, kes otsivad teavet päritoluriigi kohta, on oluline nii riik, kus valmistati lõpptoode, kui ka riik, kust on pärit põhikoostisosad.

Lisaks toidumärgistusega seotule saab küsitlusest ülevaate sellest, kuidas inimesed kodus toitu valmistavad ja säilitavad ning kuidas nad hindavad oma teadmisi toidu töötlemise ja pakendamisega kaasnevatest keemilistest riskidest. Toidu märgistamise ja hügieeni teemalise tarbijaküsitluse tulemused on üleval Maaeluministeeriumi kodulehel. Lisaks saab ministeeriumi kodulehel tutvuda koduse toiduohutuse põhitõdedega. Toidu märgistusel olevast teabest saab täpsemalt lugeda tarbijatele suunatud toidumärgistuse teemalehelt www.toidumärgistus.ee.

 

%d bloggers like this: