Põllumajanduse panus kliimaneutraalsuse suunas liikumisel

Kliimamuutused ja kliimaneutraalsuse saavutamine on muutunud aktuaalseks ning puudutavad vahetult ka põllumajanduse valdkonda. 2019. aasta lõpus võttis valitsus vastu otsuse toetada Euroopa Liidu eesmärki saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Lisaks avalikustati Euroopa roheline kokkulepe, mille eesmärk on tõhustada ressursikasutust, peatada kliimamuutused, pöörata tagasi elurikkuse kadu ja vähendada saastet. See hõlmab kõiki majandussektoreid, eeskätt transporti, energeetikat, põllumajandust ja ehitust, kirjutab Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna põllumajanduskeskkonna büroo peaspetsialist Sandra Salom.

Mida tähendab kliimaneutraalsus?

Kliimaneutraalsus tähendab, et õhku ei paisata rohkem kasvuhoonegaase, kui ökosüsteemid neid suudavad siduda. Selle tasakaalu saavutamine eeldab praeguste heitkoguste olulist vähendamist. Alates 1990. aastast on Euroopa Liit vähendanud oma heitkoguseid enam kui 20%, samal ajal kui liikmesriikide majandus on jätkanud kasvu. 2030. aastaks on seatud eesmärk vähendada heitkoguseid 40% ning aastaks 2050 on plaan muutuda kliimaneutraalseks.

Põllumajandus on üks kliimamuutustest enim mõjutatud sektoreid. Esmatootmissektorina sõltub põllumajandustegevus suurel määral looduskeskkonnast, sealhulgas ilmast, tolmeldamisest ning vee ja toitainete kättesaadavusest mullas. Keskmise temperatuuri ja sademete muutused, samuti ekstreemsemad ilmastikuolud võivad sektorile olla suureks katsumuseks.

Põllumajandus on ka üks peamiseid kasvuhoonegaaside heidet tekitav sektor. Põllumajanduse heide moodustab Eestis 7,2% kogu kasvuhoonegaaside heitest ning on energeetikasektori järel teisel kohal. Peamised emissiooniallikad on otsesed heitkogused põllumajandusmaalt, mis on seotud väetiste kasutamise ja maa harimisega, ning loomade seedeprotsess. Väiksema osa moodustavad inventuuri kohaselt sõnnikukäitlus ja lupjamine.  

Kasvuhoonegaaside heite vähendamise võimalused põllumajanduses

SEI Tallinn analüüsis aastaks 2050 kliimaneutraalsuse saavutamise võimalusi ning selleks vajalikke meetmeid ja investeeringuid. Lisaks põllumajandusele analüüsiti energia- , transpordi- ja tööstussektorit. Kui Eesti on seadnud praegu eesmärgiks vähendada aastaks 2050 kasvuhoonegaaside heidet 80% võrreldes 1990. aastaga, siis uuringu tulemusel leiti, et analüüsitud sektorites täiendavaid meetmeid võttes on Eestil võimalik tõsta kliimaalast ambitsiooni ja aastaks 2050 saavutada kliimaneutraalsus.

Põllumajandus on üks vähestest sektoritest, kus ei ole võimalik kasvuhoonegaaside heidet nulli viia või isegi drastiliselt vähendada. Analüüsis toodi välja, et meetmete mõju täiendavaks hindamiseks on vaja teha uuringuid. Oluline on teadus- ja arendustegevus, mis võimaldaks võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid, näiteks viia põllumajandusmasinad üle alternatiivkütustele – see aitaks oluliselt vähendada kütustest pärit süsihappegaasi (CO2) heidet.

Lisaks on eraldi meetmetena välja pakutud põllu­majandus­ettevõtetes auditite tegemist, mis võimaldaks täpsemalt hinnaga erinevate põllumajanduspraktikate ja tehnoloogiate kliimamõju ning koostada riigispetsiifilised heitefaktorid, et edaspidi meetmete mõju kasvuhoonegaaside inventuuris täpsemalt kajastada.

Arutlusel olevatest põllumajanduse meetmetest on suurima CO2 vähendamise potentsiaaliga happeliste muldade neutraliseerimine, mis suurendab muldade süsinikuvaru. Neutraliseerides poole kogu kasutuses oleva põllumajandusmaa happelistest muldadest on võimalik saavutada märkimisväärne süsinikusidumine. Uuringus moodustas kogu põllumajandussektori heite vähendamise potentsiaalist perioodil 2021–2050 muldade neutraliseerimine 50%. Kuna meede on pikaajalise mõjuga ja neutraliseerimist tuleb teha järjepidevalt, siis peaks tegevustega alustama perioodi alguses, et saavutada 2050. aastaks soovitud mõju.

Investeeringuvajaduste poolest domineerib esimesel perioodil eelkõige sõnnikukäitlemise parandamine, mis näeb ette sõnnikuhoidlate katmist ja sõnniku sisestuslaotusseadmete ostmise toetamist. Sõnnikuhoidlate katmisega on võimalik lisaks kasvuhoonegaaside heitele vähendada ka ammoniaagi heidet. Kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks on põllumajanduses vajalik investeerida ka kasvuhoonete ja köögiviljade laohoonete energiasäästu ning toetada täppisväetamise seadmete ostu. Investeeringute kogumaksumus on hinnanguliselt 132 miljonit eurot ning need tuleks teha perioodil 2021–2030. Uuring kajastas investeeringuna ainult varadega seotud investeeringuid.

Lisaks on mitmel põllumajandussektori tegevusel suur kasvuhoonegaaside heidet vähendav mõju. Talvine taimkate aitab suurendada muldade süsinikuvaru ja vähendada taimetoitainete leostumist, liblikõieliste kultuuride kasvatamine suurendab lämmastiku sidumist õhust. Vahekultuure saab edukalt kasvatada minimeeritud mullaharimist ja otsekülvi kasutades. Otsekülvi puhul väheneb kasvuhoonegaaside heide eelkõige põllumajanduse transpordist tulenevate heitkoguste vähendamise kaudu. Loomakasvatuses aitaks uuringu kohaselt kasvuhoonegaaside heidet vähendada piimalehmade sööda kvaliteedi parandamine ja karjatamise osakaalu kasv.

Mis on järgmised sammud?

Peamised meetmed, millega Eesti kavatseb saavutada oma energia- ning kliimapoliitika eesmärgid, on mainitud teatises „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ (REKK 2030), mille valitsus kinnitas 19. detsembril 2019. Riigid esitavad teatise iga 10 aasta järel Euroopa Komisjonile. Kavas on esitatud ka põllumajanduse valdkonna meetmed, mis praegu panustavad kliimaeesmärkidesse, ning samuti meetmed, mis on alles kavandamisel.

Põllumajanduse valdkonna meetmete kavandamiseks on Maaeluministeerium alustanud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava 2021–2027 koostamisega, mis hakkab hõlmama nii põllumajanduse otsetoetusi, seni maaelu arengukavade alusel rakendatud maaelu arengu toetusi kui ka põllumajanduse ühise turukorralduse teatud sektoripõhiseid programme. Strateegiakava koostamise eesmärk on parandada põllumajandustootmise, toiduainete tootmise ja maapiirkondade säästvat arengut. Strateegiakava koostamisel on arutlusel ka kliima- ja keskkonnaeesmärkidesse panustavad meetmed ja nende võtmise tingimused.

Möödunud aasta juulis moodustati valitsuse kliima- ja energiakomisjon (KEKO), mille eesmärk on vähendada Eesti kasvuhoonegaaside heidet, parandades sellega Eesti majanduse konkurentsivõimet ning tagades energiajulgeoleku ja -varustuskindluse. KEKOs tulevad arutlusele meetmed põllumajanduse, energeetika, transpordi ning metsanduse ja maakasutuse valdkonnast. Põllumajanduse valdkonna meetmetena on Maaeluministeerium välja pakkunud happeliste muldade neutraliseerimise, täppisväetamise seadmete ostutoetuse ja sõnnikukäitluse parendamise.

Põllumajanduses taastuvenergia osakaalu ja energiatõhususe suurendamiseks on pakutud välja bioenergia tootmine ja selle osakaalu suurendamine põllumajanduses ning investeeringud kasvu­hoonete ja köögiviljade laohoonete energiasäästu. Lisaks on eraldi meetmetena välja pakutud põllu­majandus­ettevõtetes auditite tegemine ning uuringud ja pilootprojektid, mis võimaldaks erinevate põllumajanduspraktikate ja tehnoloogiate kliimamõju täpsemalt hinnata ning koostada riigispetsiifilised heitefaktorid. Meetmeid tutvustati komisjonile jaanuari alguses. Riigi eelarvestrateegia aruteludeks valmistab Maaeluministeerium ette täpsema selgituse, milliseid investeeringuid on sektoris meetmete võtmiseks vaja.

%d bloggers like this: