Valdav osa Euroopa Liidus tarbitavast toidust on pestitsiidijääkidest vaba

Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) avaldatud 2018. aasta pestitsiidijääkide aruande kohaselt ei sisalda suurem osa Euroopa Liidus (EL) tarbitavast toidust pestitsiidide toimeainete jääke või sisaldab neid lubatud piirides. Suurenenud on mitut jääki sisaldavate proovide arv. Pestitsiidijääkide toidu kaudu saadavuse riskihinnangu põhjal hinnati risk tarbijale madalaks, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Sille Vahter.

Foto: Pixabay

Enamik proove vastas nõuetele

Euroopa Liidu koordineeritud seireprogrammi raames kontrollitakse samu tooteid iga 3 aasta tagant. 2018. aastal võeti proovid baklažaanidest, banaanidest, brokolist, kultuurseentest, greipidest, melonitest, paprikatest, viinamarjadest, nisust, neitsioliivõlist, veiserasvast ja kanamunadest. Analüüsiti kokku 177 erinevat pestitsiidijääki nii taimset kui ka loomset päritolu toodetes.

Analüüsitud 11 679-st proovist:

  • 6 770 (58%) korral mõõdetavas koguses jääke ei leitud;
  • 4 743 (40.6%) sisaldas ühe või enama pestitsiidi jääki mõõdetavas koguses või alla piirnormi;
  • 166 (1.4%) sisaldas pestitsiidide jääke üle piirnormi. Nendest 101 (0.9%) kogu proovide arvust loeti mõõtemääramatust arvesse võttes mittevastavaks.

Piirnormid olid 2018. aastal võrreldes 2015. aastaga rohkem ületatud lauaviinamarjadel (1,8%-lt 2,6%-le), paprikatel (1,2%-lt 2,4%-le), banaanidel  (0,5%-lt 1,7%-le) ja baklažaanidel (0,6%-lt 1,6%-le). Piirnormide ületamine oli vähenenud järgmistes tootegruppides: brokoli (3,7%-lt 2,0%-le), neitsioliivõli (0,9%-lt 0,6%-le) ja kanamunad (0,2%-lt 0,1%-le).

Euroopa Liidu toodetest tuvastati ELi kasutusloata toimeainetest ometoaadi jääke baklažaanis; bitertanooli, karbendasiimi ja flusilasooli jääke brokolis; dieldriini ja klorofenapüüri jääke melonites; klorofenapüüri ja triadimefooni jääke paprikates; karbendasiimi ja ometoaadi jääke lauaviinamarjades; karbendasiimi ja fentrotiooni jääke nisus ning iprodiooni jääke neitsioliivõlis.

Loomset päritolu toodetes tuvastati kõige sagedamini rasvlahustuvate püsivate orgaaniliste saasteainete nagu DDT, heksaklorobenseeni ja lindaani jääke. Need toimeained ei ole enam kasutusel pestitsiididena, kuid on keskkonnas väga püsivad ja neid leidub siiani toiduahelas. DDT jääke leiti enim veiserasvas (7,5% proovidest).

Glüfosaadi jääke valdavalt ei tuvastatud

Sarnaselt eelmise aastaga ei tuvastatud mõõdetavas koguses glüfosaadi jääke 98% proovidest. Glüfosaadi piirnormi ületanud proovide arv (0,1%) vähenes 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga, mil see oli 0,2%. Kõige rohkem glüfosaadi piirnormi ületamisi tuvastati kuivatatud läätsedes nagu ka eelmisel aastal.

6,3% kogu analüüsitud proovidest olid maheproovid (5735 proovi). 84,8% maheproovidest ei sisaldanud pestitsiidide jääke mõõdetavas koguses, 13,8% sisaldas toimeainete jääke alla piirnormi (teatud toimeaineid on lubatud kasutada ka mahetoodetel). 1,4% proovidest ületasid piirnorme, millest omakorda 0,5% olid mõõtemääramatust arvesse võttes mittevastavad.

Ühes proovis võib olla mitme pestitsiidi jääke

Mitu jääki ühes proovis võivad tuleneda erinevate pestitsiidide kasutusest (nt herbitsiidide, fungitsiidide või insektitsiidide kasutamine erinevate kahjurite või haiguste vastu). Sama moodi võib põhjuseks olla erinevate toimeainete kasutamine, millega hoitakse ära resistentsete kahjurite või haiguste teket. Ka varasemate aastate töötlemiste jääkide omastamine pinnasest või jääkide ülekandumine kõrvalasuvate põldude töötlemisel võib põhjustada mitme jäägi leidmist ühest proovist.

Lisaks põllumajandusele võib mitu erinevat jääki tootes tuleneda partiide segamisest, mida on töödeldud erinevate toimeainetega.

Töötlemata toodetest leitud jääkide arv on sarnane varasemate aastate näitajatega

Kokku analüüsiti 2018. aastal ELi ja siseriiklike seirete käigus 91 015 proovi, millest 43 542 proovi (47.8%) sisaldasid ühte või mitut pestitsiidi mõõdetavas koguses. Mitu jääki leiti 26 461 proovis (29.1% vs. 27.5% 2017.a); ühes Hiina päritolu gojimarja proovis leiti 29 erinevat pestitsiidi.

Töötlemata toodetest leiti kõige rohkem erinevaid jääke sõstratest (üle 65%), tšillipipratest (70,2%), sidrunitest (68,1%), viinamarjadest (68,1%), maasikatest (67,7%), greipidest (67,4%), rukolast (65,8%) ja kirssidest (65,1%). Need tulemused on sarnased eelnevate aastatega.

Eesti tulemused võrreldes teiste riikidega

Kõige rohkem piirnormide ületamisi oli Portugali (12% proovidest), Küprose (9,4% proovidest) ja Malta (6% proovidest) päritolu toodetes. Eesti päritolu proovidest ületas piirnorme 1,7% proovidest ja kokku tuvastati pestitsiidide jääke 15,5% proovidest. Kokku analüüsiti Eestis 350 erineva pestitsiidi jääki (2017. aastal analüüsiti 268 erinevat jääki).

Rohkem infot Eesti 2018. aasta seiretulemuste kohta leiab Veterinaar- ja Toiduameti kodulehelt.

Saadavuse hindamine

Akuutset (lühiajalist) saadavust ei ületatud 143 pestitsiidi korral. Akuutne saadavus oli ületatud 33 pestitsiidi korral 327 proovis (1,4%). Kõige rohkem tuvastati akuutse saadavuse ületamisi greipides (196 proovi), paprikates (78 proovi), lauaviinamarjades (26 proovi), brokolis (9 proovi), melonites (7 proovi) ja nisus (4 proovi). Akuutne saadavus oli kõige rohkem ületatud kloorpürifossi, tiabendasooli, formetanaadi, metomüüli, etefooni, atsetamipriidi, tebukonasooli ja propikonasooli jääkide korral. Teadusandmetele tuginedes hindas EFSA kroonilise tarbijariski madalaks. 

Lühiülevaade ELi 2018. aasta seiretulemustest

EFSA 2018. aasta pestitsiidijääkide aruanne

Kommenteerimine on suletud.

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑

%d bloggers like this: